McCoy Tyner (1973)
Alfred McCoy Tyner (11. detsember 1938 Philadelphia, Pennsylvania – 6. märts 2020 New Jersey) oli USA džässpianist, kes oli tuntud koostöö poolest John Coltrane'i kvartetiga ja tänu oma pikale soolokarjäärile. Tyner oli džässi ajaloo üks mõjukamaid pianiste, olles mõjutanud kõigi pianiste alates 1960. aastatest.[1][2]
Tyner kohtus Coltrane'iga esmakordselt 1955. aastal. Viis aastat hiljem aitas ta Coltrane'il asutada tema kuulsa kvarteti. Ta mängis seejärel kuni 1965. aastani Coltrane'i kõikidel tuntud albumitel.
Hiljem juhtis oma enda džässkvartette või bigbände, samuti andis välja sooloalbumeid ja mängis veel mitmete teiste džässmuusikute albumitel. Tema tuntumate sooloalbumite hulka kuuluvad muuhulgas "The Real McCoy" (1967), "Sahara" (1972), 4 × 4" (1980) ja "Infinity" (1995).[3]
Tyner paistis silma tehniline virtuoossusse ja rabava improvisatsiooni poolest.[3] Tyner pälvis karjääri jooksul viis Grammy auhinda ja USA agentuuri National Endowment for the Arts džässiauhinna.
1950. aastatel pöördus ta islami ja võttis endale nimeks Sulaimon Saud.[3]
Viited[]
- ↑ "McCoy Tyner, Jazz Piano Powerhouse, Is Dead at 81". The New York Times. 7.3.2020. Vaadatud 1.1.2021
- ↑ "McCoy Tyner obituary". The Guardian. 9.3.2020. Vaadatud 1.1.2021
- ↑ 3,0 3,1 3,2 McCoy Tyner. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 1.1.2020