 Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseaparaadi Rosetta kaamera OSIRIS-i 2007. aasta foto Marsist | |
| Orbiidi omadused | |
|---|---|
| Afeel | 249,2 miljonit km (1,666 aü) |
| Periheel | 206,7 miljonit km (1,382 aü) |
| Keskmine kaugus Päikesest | 227,9 miljonit km (1,524 aü) |
| Kaugus Maast | 55–400 miljonit km |
| Orbiidi ekstsentrilisus | 0,0934 |
| Tiirlemisperiood | 686,971 päeva |
| Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes | 23°59' |
| Füüsikalised omadused | |
| Diameeter | 6750 km |
| Mass | 6.4171×1023 kg 0,107 Maad |
| Tihedus | 3,9335 g/cm |
| Pöörlemisperiood | 24 tundi 39 minutit |
| Pinnatemperatuur | 210 K |
| Kaaslasi | 2 |
Marss on Päikese poolt neljas planeet Päikesesüsteemis. Tänu Maalt nähtavale punakale värvusele on Marss tuntud "punase planeedina". Punase värvuse annab planeedile raud(III)oksiid. Marss on saanud nime vanarooma sõjajumala Marsi järgi.
Marss on Maa tüüpi planeet. Tal on õhuke atmosfäär ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ja Maal esinevaid vulkaane, orgusid, kõrbeid ja polaaraalasid. Planeedil asuvad Olympus Mons, mis on suurim vulkaan ja kõrguselt teine mägi Päikesesüsteemis, ning Valles Marineris, mis on üks suurimaid kanjoneid. Marsil on kaks kaaslast, Phobos ja Deimos, mis on väikesed ja ebaregulaarsete kujudega.
Kõikidest Päikesesüsteemi planeedist peale Maa võib kõige suurema tõenäosusega leiduda vett ja elu. Pikka aega on uuritud Marsi potentsiaalset elukõlblikkust minevikus, samuti säilinud elu võimalikkust. Planeeritud on tulevased astrobioloogia-alased missioonid, sh NASA kulgurimissioon Mars 2020 ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kulgurimissioon Rosalind Franklin.
2016. aasta novembris teatas NASA planeedi Utopia Planitia piirkonnast suure hulga maa-aluse jää avastamisest. Avastatud vee maht on hinnatud võrdseks Ülemjärve vee mahuga.