FANDOM


Republic of the Marshall Islands (inglise)
Aolepān Aorōkin Majeļ (maršalli)
Flag of the Marshall Islands.png
Marshall Islands on the globe (small islands magnified) (Polynesia centered).png
PealinnMajuro
Ametlikud keeled maršalli ja inglise
Pindala
 -  Kogupindala 181 km2
Rahvaarv
 -  Rahvaarv 54 880 (2015)

Marshalli Saared (ametlikult Marshalli Saarte Vabariik) on saareriik Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesias. Riigi maismaaterritooriumi hõlmab Marshalli saarte saarestik. Marshalli saared hõlmavad 29 madalat atolli ning üle 1100 väikesaare ja laiu. Riigil on merepiir läänes Mikroneesia Liiduriikidega, põhjas Ameerika Ühendriikide territoriaalvetesse kuuluva Wake'i saarega, kagus Kiribatiga ja lõunas Nauruga. Kõige rahvarohkem on Majuro atoll, kus asub ka riigi pealinn.

Marshalli saartele tekkis asustus 2. aastatuhandel eKr. Kuni 1874. aastani kuulusid saared Hispaaniale, seejärel läksid need Saksa Uus-Guinea koosseisu. 1919. aastal läksid saared Lõuna-Vaikse ookeani mandaadi alla. Pärast Teist maailmasõda sooritas USA saartel tuumakatsetusi.

Marshalli Saared said omavalitsuse 1979. aastal. Alates 1986. aastast on Marshalli Saared Ameerika Ühendriikidega vabalt assotsieerunud riik. Ameerika Ühendriigid pakuvad Marshalli Saartele kaitset, märkimisväärselt majanduslikku toetust ja riigi elanikele ligipääsu Ameerika Ühendriikide sotsiaalteenustele. Marshalli Saarte rahaühik on USA dollar. Ametlikud keeled on inglise ja maršalli keel.

Geograafia Edit

JJ7V2741 (40325750)

Vaade õhust Majuro atollile

Marshalli Saared asuvad Vaikses ookeanis Mikroneesiast ekvaatorist põhjas. Majuro atoll asub USA Hawaii osariigi pealinnast Honolulust umbes 3440 km kaugusel läänes, Jaapani pealinnast Tōkyōst umbes 3700 km kaugusel kagus ja Põhja-Mariaanidide pealinnast Saipanist umbes 3240 km kaugusel kagus. Lähimad saarestikud on Mikroneesia Liiduriikidele kuuluvad Karoliinid edelas ja Kiribatile kuuluvad Gilberti saared kagus.

Marshalli Saared koosnevad 29 atollist ja viiest eraldi saarest, mis jagunevad kahte rühma: Raliki saared (maršalli keeles 'Päikeseloojangu saared'), kuhu kuulub 18 saart, ja Rataki saared (maršalli keeles 'Päikesetõusu saared'), kuhu kuulub 16 saart. Saarerühmasid eraldab ligi 250 kilomeetrit. Kõige tähtsamad saared on atollid Kwajalein ja Majuro. Kwajaleini atollil on üks maailma suurimaid laguune, mille pindala on 2174 km². Madalad atollid koosnevad paljudest saarekestest ja laidudest ehk motu'dest, mille koguarv on ligi 1100. Keskmine kõrgus merepinnast on ainult kaks meetrit. Kõrgeim koht asub Likiepi atollil 10 meetrit merepinnast kõrgemal.

Marshalli Saarte kõige põhjapoolsem atoll on Bokak, mis asub USA territoriaalvetes asuvast Wake'i saarest 280 km kaugusel kagus. Kõige lõunapoolsem atoll on Ebon, kõige läänepoolsem Ujelang ja kõige idapoolsem Nadikdik.

Kliima Edit

Laura beach n tree (170671778)

Rand Marshalli Saarte hulka kuuluval atollil

Kliima on kuuma ja niiske. Põhjapoolsetel saartel sajab 1000–1750 mm aastas ja lõunapoolsetel saartel 3000–4000 mm aastas. Vihmaperiood kestab põhjasaartel maist novembrini, lõunasaartel sajab aasta läbi. Õhutemperatuurid püsivad aasta läbi peaaegu muutumatud. Kõige soojema ja külmema kuu keskmiste õhutemperatuuride erinevus on 1–2 °C. Keskmine õhutemperatuur on Marshalli Saartel 27,8 °C.

Aasta läbi valitsevad passaattuuled. Saari võivad tabada, kuid harva, troopilised tsüklonid ja taifuunid. Tavalisemad on väiksemad tormid, mis esinevad eriti märtsist aprillini ja oktoobrist novembrini. Võib esineda ka põuda. Loodusõnnetuste põhjustajaks on sageli El Niño.

Elustik Edit

Taimestik Edit

Ainult vähestel saartel on säilinud atollidele iseloomulik taimestik. Ülejäänud saarte ökosüsteem inimmõju tugevasti mõjutanud: suur osa kohalikust taimestikust on hävinud ning põliste taimeliikide asemele on istutatud kookospalmide ja leivapuude istandused. Lisaks kahjustasid saarte ökosüsteemi rängalt aastatel 1946–1960 tehtud tuumakatsetused. Viimastel aastatel on kohalikku taimestikku ja loomastikku hakanud ohustama globaalsest soojenemisest tingitud ookeani veetaseme tõus. See on põhjustanud põhjavee reostumist ja maismaa taganemist.

Marshalli Saartel kasvab umbes 80 liiki taimi, millest üks liik on saarestiku endeem ja kaks Mikroneesia endeemid. Kõige levinum on kookospalm, mis katab umbes 60% saarestiku maismaast. Kookospähkli kuivatatud tuumast saadakse kopra, mis on saareriigi kõige tähtsam ekspordiallikas. Muud tähtsamad imporditud taimed on kruvipuu, leivapuu, harilik taro ja banaanipuu. Saarte metsades kasvavad peamiselt pisoonia ja Tournefortia. Samuti on ka mangroove.

Loomastik Edit

Kohaliku loomastiku kõige tähtsmad esindajad on merelinnud. Põhjasaarte randades muneb rohekilpkonn, kuid varem laialt levinud merekilpkonn bissa on muutunud kohalikes vetes haruldaseks. Maismaaroomajatest elavad saartel neli liiki skinklasi ja varaanlaste hulka kuuluv Varanus indicus. Paljudel Marshalli Saarte saartel on suured linnukolooniad, kus pesitsevad merelinnud (kokku 106 linnuliiki). Ainsad maismaalinnud on riigis mikroneesia keisertuvi (Ducula oceanica) ja okeaania rohetuvi (Ptilinopus porphyraceus), kes elavad vaid mõnel üksikul saarel. Kõik üheksa Marshalli Saartel elavat imetajaliiki on võõrliigid. Rannikuveed on väga kalarikkad (250 liiki) ja korallirohked (146 liiki). Riigis ei ole looduskaitsealasid.

Ajalugu Edit

Front line of Kwajalein

Ameerika sõdurid Kwajaleini atollil Teise maailmasõja ajal

Marshalli saarte varasest ajaloost enne eurooplaste saabumist on teada vähe kindlaid andmeid. Arvatakse, et Mikroneesia asustasid 2. aastatuhandel eKr Kagu-Aasiast saabunud inimesed.

Esimese eurooplasena käis saartele hispaania maadeavastaja Alonso de Salazar, kes külastas neid 1529. aastal. Ei ole teada, et saari eurooplased pärast seda mitusada aastat külastanud oleksid. 1788. aastal saabus saartele inglise kapteni John Marshall, kelle järgi saarestik ka nime on saanud.

1874. aastal kuulutas Hispaania Marshalli Saared enda valdusse. 1885. aastal annekteeris saared Saksamaa ja saartel hakati tegelema kaubandusega. Marshalli Saarte protektoraati haldas Jaluit-Gesellschaft.

Teise maailmasõja ajal, 1914. aasta septembris, hõivas Jaapan Saksamaale kuulunud Mikroneesia, sh Marshalli Saared. Alates 1920. aastast haldas Jaapan saari Rahvasteliidu mandaadi alusel.

Teises maailmasõjas tungis saartele 1944. aastal USA. Aastal 1947 kinnitas ÜRO Marshalli Saared koos mitme teise Vaikse ookeani valdusega ametlikult USA hooldusterritooriumiks. Peagi rajati Kwajaleini atollile strateegiline USA sõjaväebaas. Pärast Teist maailmasõda sooritas USA saartel kuni 1960. aastateni tuumakatsetusi. Aastatel 1946–1958 viidi Bikini ja Enewetaki atollil läbi 67 tuumakatsetust. Seetõttu on paljud Marshalli Saarte elanikud kannatanud ioniseerivast kiirgusest tulenevate mõjude all.

Marshalli Saared said omavalitsuse 1979. aastal. Alates 1986. aastast on Marshalli Saared Ameerika Ühendriikidega vabalt assotsieerunud riik. USA vastutab Marshalli Saarte kaitsmise eest. 1990. aastal said Marshalli Saared ÜRO liikmeks.

Rahvastik Edit

Marshalli saarte elanikud kuuluvad mikroneeslaste hulka. Peaaegu kõik elanikud on kristlased, kellest enamik protestandid.


Majandus Edit

Rahaühik on USA dollar (USD).

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.