FANDOM


Margaret Thatcher

Margaret Thatcher

Margaret Hilda Thatcher, paruness Thatcher (neiupõlvenimega Roberts; 13. oktoober 1925 Grantham, Lincolnshire – 8. aprill 2013 Westminster, London) oli Briti poliitik. Ta oli aastatel 19791990 Suurbritannia peaministrer ja 1975–1990 Konservatiivse Partei esimees.

Ta oli Suurbritannia esimene naispeaminister. Tema otsused on pakkunud kõneainet ka aastaid pärast tema valitsusaja lõppu. Tema vastased seostavad teda eelkõige laiaulatusliku erastamisega, ametiühingute laialisaatmisega, kaevanduste sulgemiega ja suurenenud rassipingetega. Tema pooldajad näevad temas aga majanduse päästjat ja brittide eneseusu taastajat. Tema valitsemisvormi on hiljem hakatud nimetama thatcherismiks.

Margaret Hilda Roberts sündis Inglismaal Lincolnshire'i krahvkonnas Granthamis. Tema vürtspoodnikust isa Alfred Roberts võttis aktiivselt osa kohalikust poliitikast.

Aastatel 19441950 õppis ta Oxfordi ülikooli Somerville College'is esmalt keemiat, hiljem Londonisis õigusteadust. Keemikuna aitas ta välja töötada võimalusi jäätise selliseks säilitamiseks, et see jääks pehmeks ka sügavkülmas.

1950. ja 1951. aastal kandideeris ta kaks korda edutult parlamenti. 1951. aastal abiellus ta rikka ärimehe Denis Thatcheriga (eluaastad 1915–2003).

1953. aastal sai ta ametlikult advokaaditunnistuse. Samal aastal sündisid kaksikud Mark ja Carol Thatcher.

1959. aastal valiti ta 33-aastaselt esimest korda parlamenti.

Aastatel 19611964 töötas peaminister Harold Macmillani valitsuse pensioni- ja sotsiaalkindlustuse ministri poliitilise abina. See oli oluline riiklik ametikoht, mis tähendas ühtlasi tõusu mõjukamate konservatiivide sekka.

Aastatel 1964–1970 oli ta konservatiivide varikabineti minister.

Aastatel 1970–1974 oli ta Edward Heathi valitsuse haridusminister. Ministrina otsust ta lõpetada koolides tasuta piima jagamise. Ebapopulaarne otsus tõi talle hüüdnimeks Piimavaras.

Thatcher-loc

Margaret Thatcher 1975. aasta septembris

1975. aastal valiti ta konservatiivide juhiks.

3. mail 1979 kaotas Tööpartei üldvalimised. Thatcher juhtimisel saavutasid toorid valimisvõidu ning Thatcherist sai esimene Briti naispeaminister.

Peaministrina otsustas ta 1981. aastal koos rahandusministri Geoffrey Howe'iga vähendada riigi kulutusi, et riik majandusraskusest välja tuua. Sammud olid majanduslikult edukad, kuid tõid kaasa töötute arvu suurenemise.

1982. aastal puhkes Argentina ja Suurbritannia vahel sõda Atlandi ookeanis asuvate Falklandi saarte pärast. 74 päeva kestnud ja umbes 9000 inimelu nõudnud sõja tulemusena jäi saarestik Briti meretaguseks alaks.

1983. aastal võitsid konservatiivid taas valimised ning Thatcher jätkas peaministrina.

Aastatel 1983–1987 innustas ta veelgi privatiseerimist , majanduslikku kahju toonud ettevõtted suleti või erastati. Kuigi riik jõudis välja majanduslikust seisakust, vähenes inflatsioon, stabiliseerus raha väärtus ning kasvas kiiresti töötute hulk. Kõige rahulolematud olid kaevurid, kelle kaevandused otsustati sulgeda. Aastatel 19841985 toimunud kaevurite streik suruti jõuga maha.

Reagan et Thatcher

Ronald Reagan ja Margaret Thatcher Valges Majas 16. novembril 1988

Thatcher suhtus skeptiliselt Euroopa Ühendusse ja hakkas USA presidendi Ronald Reagani lähedaseks liitlseks. Thatcher kohtus 1984. aastal tulevase NSV Liidu liidri Mihhail Gorbatšoviga, avaldades toetust tema reformiplaanidele.

12. oktoobril 1984 hukkus viis inimest, kui Iiri separatistide rühmitus IRA püüdis Thatcherit ühes Brightoni hotellis tappa.

1987. aastal võitsid toorid järjestiku kolmandad üldvalimised. Thatcher jätkas valitsusjuhina ranget rahanduspoliitikat. Ta võttis vastu hulga vastakaid otsuseid, millest enim vastuseisu tekitas kinnisvaramaksu asendamine isikumaksuga (poll tax). Ebapopulaarne otsus tõi kaasa üleriigilised rahvarahutused.

1990. aasta augustis avaldas Thatcher USA presidendile George Bushile survet sissetungiks Iraaki, mille väed olid tunginud Kuveiti.

1. novembril 1990 astus välisminister Geoffrey Howe Thatcher Euroopa-poliitika vastu ametist tagasi. Thatcheri euroskeptiline hoiak pahandas ka paljusid tema parteikaaslasi ning Howe'i tagasiastumine vähendas tema usaldusväärsust konservatiivide seas.

22. novembril 1990 astus Thatcher peaministriametist tagasi, kuid ei osutunud tooride sisevalimiste esimeses voorus tagasivalituks.

1992. aastal sai temast parlamendi ülemkoja eluaegne liige. Ta jätkas poliitikas ning võttis avalikult nii Jugoslaavia sõdade kui ka Euroopa tuleviku kohta ja võitles Maastrichti lepingu vastu.

2007. aastal püstitati Thatcheri auks esimese elusoleva Briti peaministrina parlamendihoone ette tema pronkskuju.

Thatcher suri 8. aprillil 2013 rabanduse tagajärjel 87-aastasena.

Eelnev:
James Callaghan
Suurbritannia peaminister
19791990
Järgnev:
John Major