Marc Léopold Benjamin Bloch (6. juuli 1886 Lyon – 16. juuni 1944 Saint-Didier-de-Formans) oli prantsuse ajaloolane.
Ta sündis juudi perekonnas. Ta kasvas üles Pariisis, kus tema isa, antiikajaloolane Gustave Bloch töötas kohalikus ülikoolis. Esimeses maailmasõjas teenis ta Prantsuse jalaväes. 1920. aastal sai ta keskajaprofessoriks Strasbourgi Ülikoolis, kus ta asutas koos Lucien Febvre'iga ajalooajakirja "Annales. Histoire, Sciences Sociales". Hiljem töötas Bloch Pariisi Ülikoolis ja Montpellieri Ülikoolis.
Blochi tuntumate tööde hulka kuuluvad "Kuningad-imetegijad" ("Les Rois thaumaturges"; 1924), "Prantsuse külaajaloo põhijoontest" ("Les caractéres originaux de l'histoire rurale francaise"; 1931) ja "Feodaalühiskond" ("La Société féodale"; 1939–1940). Bloch oli annaalide koolkonna üks rajajaid. Selle liikmed panid aluse laiaulatusliku ajalooteaduse sünnile. Enam ei keskendutud silmapaisvate sündmuste ja isikute uurimisele, vaid suunati tähelepanu teemadele, millest ajaloolased olid seni mööda vaadanud; selliste teemade hulka kuulusid näiteks sotsiaalsed protsessid, majandusmuutused ning psühholoogilised ja geograafilised mõjurid.[1]
Teise maailmasõja ajal liitus ta Prantsusmaa vastupanuliikumisega, kuid ta tabati sakslaste poolt ja tapeti.
Viited[]
- ↑ Bloch, March. ents.ee. Vaadatud 18.3.2019