Marahoué rahvuspark

Rahvuspargi asukoht Elevandiluurannikul

Marahoué rahvuspark on rahvuspark Elevandiluurannikul. Rahvuspargi pindala on 1010 km².

See asub riigi keskosas Sassandra-Marahoué ringkonnas Bouaflé linnast läänes. Osa rahvuspargi idapiirist moodustab Bandama lisajõgi Marahoué. Rahvuspark asub metsase ala ja savanni piiril ning rahvuspargis asuvate elupaikade hulka kuuluvad galeriimetsad, metsalapid, savannid ja märgalad.

Rahvuspark loodi 1968. aastal. Algselt hõlmas rahvuspargist 60% ulatuses tihedad metsad, 15% sekundaarsed metsad, 5% galeriimetsad ja 17% savann. 1975. aastaks oli 3% maa-alast rajatud kakaoistandused ja põllumaad. Järgmistel aastatel toimusid rahvuspargis suures ulatuses ebaseaduslik metsaraie ja üha enam rajati põllumaid metsade arvelt. Rahvuspargi elustiku kaitsmiseks tõhusaid kaitsemeetmeid ei rakendatud. 2014. aastaks oli kadunud kogu rahvuspargi ürgmets ning säilinud oli vaid osa sekundaarsest metsast, mis moodustas 2014. aastal 12% rahvuspargi pindalast, ja galeriimetsast, mis moodustas 4%.

Marahoué jõgi

Galeriimetsades ja metsalappides kasvavad sellised puud nagu vääris-obehhepuu (Triplochiton scleroxylon), tseltis (Celtis spp.), kaaja perekonda kuulu Khaya grandifoliola, punakoore perekonda kuuluv Erythrophleum ivorense ja limba-terminaalia (Terminalia superba). Savannis on tavalised lagose eebenipuu (Diospyros mespiliformis), aafrika afseelia (Afzelia africana) ja lofiira perekonda kuuluv Lophira lanceolata.

Metsade tohutu hävimise tõttu on metsades elavad imetajad sattunud suurde ohtu. 2007. aastal arvati rahvuspargis elava šimpansi alamliigi Pan troglodytes verus arvukuseks alla 50 isendi. 2018. aastaks ei elanud rahvuspargis enam ühtegi šimpansit. Teised rahvuspargis elutsevad imetajad on pärdiklane Procolobus badius, aafrika elevant (Loxodonta africana), kahvripühvel (Syncerus caffer), bongo (Tragelaphus eurycerus), kabriklased Philantomba maxwellii, Cephalophus rufilatus, kollaselg-kabrik (Cephalophus silvicultor) ja rannakabrik (Cephalophus dorsalis), antiloobid Kobus kob, vesivohlu (Kobus ellipsiprymnus) ja kongoni (Alcelaphus buselaphus). Suureks probleemiks on rahvuspargis ka metsatulekahjud ja salaküttimine.

Rahvuspargis on loendatud ligi 300 linnuliiki. Haruldaste linnuliikide hulka kuuluvad smaragd-kuldnokk (Lamprotornis iris), mustpea-mesilasenäpp (Merops breweri) ja ginea kilptäilind (Melignomon eisentrauti).