FANDOM


Bra alt
Maracanã Stadium in Rio de Janeiro

Maracanã staadion 2009. aastal, kus mäng toimus

Maracanaço (hispaania keeles Maracanazo) oli 16. juulil 1950 toimunud jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalgrupi otsustav mäng Brasiilia ja Uruguay vahel. Sõna Maracanaço (/maɾakɐˈnasu/) tuleneb portugali keelest ja tähendab "Maracanã šokk". Mäng sai nime Maracanã staadioni järgi. See on maailmameistrivõistlusteks ehitatud staadion Rio de Janeiros, kus kohtumine toimus.

1950. aasta maailmameistrivõistlustel Brasiilias selgitati võitja välja nelja alagrupi võitjatest moodustatud finaalgrupis. Turniiri viimane mäng osutus siiski otsustavaks, kui kokku läksid kaks liidrit Brasiilia ja Uruguay. Mängu peetakse üheks legendaarsemaks vastasseisuks jalgpalli ajaloos: Uruguay tuli Brasiilia koduväljakul ligi 200 000 pealtvaataja ees kaotusseisust välja. Uruguay võitis mängu 2:1 ja tuli teist korda maailmameistriks.

Uruguay teekond mänguni Edit

Urug1950

Uruguay meeskond 1950. aastal

Uruguay pidas esimese vooru neljandas alagrupis vaid ühe mängu Boliiviaga. Prantsusmaa loobus enne turniiri osalemast ning seetõttu oli alagrupis vaid kaks võistkonda. 2. juulil toimunud mängu võitis Uruguay kindlalt 8:0, millest Óscar Míguez lõi kolm ja Juan Alberto Schiaffino kaks väravat.

Finaalgrupis oli Uruguayl alguses probleeme Hispaania ja hiljem Rootsi vastu. 9. juulil mängus Hispaaniaga viigistas Uruguay 2:2. 13. juulil mängus Rootsi vastu pööras Uruguay 1:2 kaotusseisu Óscar Míguezi väravatest 3:2 võiduks. Mõlemas mängus oli Uruguay umbes 15 minutit enne lõppu kaotusseisus.

Brasiilia teekond mänguni Edit

A-alagrupi lõppseis
Meeskond M + V LV SV VV P
Brasiilia Brasiilia 3 2 1 0 8 2 +6 5
Flag of SFR Yugoslavia.png Jugoslaavia 3 2 0 1 7 3 +4 4
Flag of Switzerland.png  Šveits 3 1 1 1 4 6 –2 3
Flag of Mexico (1934-1968).png Mehhiko 3 0 0 3 2 10 –8 0

Brasiilia alagrupikaaslased olid Jugoslaavia, Šveits ja Mehhiko. Brasiilia võitis esimese mängu, mis oli ka turniiri avamänguks, Mehhiko vastu 4:0. Šveitsiga tegi Brasiilia 2:2 viiki. Šveitsiga mäng oli ainus, mida Brasiilia ei pidanud Maracanãl, vaid São Paulos Estádio do Pacaembul. Brasiilia peatreener Flávio Costa pani väljakule ka kolm São Paulo mängijat. Viik tähendas seda, et Brasiilia pidi finaalgruppi jõudmiseks alistama viimases alagrupimängus Jugoslaavia. Alagrupi otsustavas mängus 1. juulil võideti Jugoslaaviat 2:0, mis tagas Brasiiliale alagrupivõidu ja koha finaalgrupis. Brasiiliat aitas ka see, et Jugoslaavia üks olulisemaid mängijaid Rajko Mitić oli mängust vigastuse tõttu eemal.

Finaalgrupis võitis Brasiilia esmalt 9. juulil Rootsit 7:1 ja neli päeva hiljem Hispaaniat 6:1. Turniiri resultatiivseim mängija Ademir tegi neis kahes mängus kuus ja Chico neli väravat. Brasiilia mängis neis kahes mängus ilusat jalgpalli ja pealtvaatajad laulsid meeskonna toetuseks laule.

Mäng Edit

Finaalgrupi seis enne viimast vooru
Meeskond M + V LV SV VV P
Flag of Brazil (1889-1960).png Brasiilia 2 2 0 0 13 2 +11 4
Flag of Uruguay.png Uruguay 2 1 1 0 5 4 +1 3
Flag of Spain (1945 - 1977).png Hispaania 2 0 1 1 3 8 –5 1
Flag of Sweden.png Rootsi 2 0 0 2 3 10 –7 0

Enne mängu Edit

Mäng Brasiilia ja Uruguay vahel toimus 16 VII 1950. Enne viimast mängu edestas Brasiilia tabelis Uruguayd ühe punktiga. Brasiiliale piisas viigist, et tulla maailmameistriks.

Brasiillased olid oma võidus kindlad ja pidasid mängu vaid vormistamise küsimuseks. Meistritele oli koostatud oma laul, Rio de Janeiro oli valmis, et tähistada riigi suurimaid pidustusi, ajalehtede esiküljed olid valmisid kirjutatud ja Brasiilia mängijatele lubati anda kullast kellad, millel oli graveeritud kiri "maailmameistritele".

Uruguaylased saabusid Maracanãle juba kell kümme, kuigi mäng algas kell neli. Sel viisil välditi liiklusummikuid. Uruguay peatreener Juan López ei selgitanud taktikat, kuid ütles: "Poisid, see mäng on teie jalatsites". Uruguay Jalgpalliliidu president Jacobo sõnas enne mängu mängijatele: "Kõige tähtsam on, et nad ei lööks meile kuus väravat. Kui nad löövad vaid neli, on ülesanne õnnestunud".

Mäng Edit

"Vaid kolm inimest on kõigest ühe liigutusega vaigistanud Maracanã": Frank Sinatra, paavast Johannes Paulus II ja mina"

Uruguay võiduvärava löönud Alcides Ghiggia

Maracanãle oli erinevatel andmetel kogunenud 174 000 – 200 000 inimest. See vastas umbes 20 protsendile kogu Rio de Janeiro täiskasvanud elanikkonnast. Mäng on pealtvaatajate arvult viies suurim jalgpallimäng ajaloos ja suurim maailmameistrivõistlustel. Uruguaylased ei tahtnud, et Brasiilia poolehoidjad neid välja vilistaks ning tulid seetõttu väljakule samal ajal koos kodumeeskonnaga.

Mängu esimene poolaeg oli väravateta ja kumbki meeskond ei saanud ühtegi väga head väravavõimalust. Teine poolaeg algas Brasiilia tugeva survega ja Friaça lõi 47. minutil avavärava. Uruguay kapten Obdulio Varela läks seejärel äärekohtunikuga vaidlema, kas värav löödi suluseisust või mitte. Hiljem see näitas, et Varela, kes tegi seda psühholoogilise manöövrina, kaotavat brasiillaste algse surve. Kui oli mängitud 66. minutit, söötis Varela paremalt poolt Alcides Ghiggiale, kes mängis üle kaitsja Bigode. Ghiggia söötis keskele Schiaffinole, kes viigistas mängu.

79. minutil söötis Varela paremalt poolt Ghiggiale, kes mängis Bigode taas üle. Brasiilia väravavaht Barbosa aimas, et Ghiggia söödab Schiaffinole ja jättis eesposti valveta, kuid Ghiggia lõi palli värava ristnurka ja viis Uruguay 2:1 juhtima. Viimased üheksa minutit survestasid brasiillased tugevalt, kuid tulemusteta. Pealtvaatajad olid pärast Uruguay teist väravat kuni kohtuniku George Readeri lõpuvileni peaaegu hääletud.

16. juuli 1950
15:00
Flag of Uruguay.png Uruguay 2:1 Flag of Brazil (1889-1960).png Brasiilia Rio de Janeiro, Maracanã
pealtvaatajaid: 173 850
kohtunik: George Reader (Inglismaa)
Schiaffino Soccerball shade 66'
Ghiggia Soccerball shade 79'
Protokoll Soccerball shade 47' Friaça

Koosseisud Edit

Kit left arm
Kit body
Kit right arm
Kit shorts
Kit socks
Uruguay
Kit left arm
Kit body blueshoulders
Kit right arm
Kit shorts
Kit socks
Brasiilia
1Roque Máspoli
2Matías González
3Eusebio Tejera
4Schubert Gambetta
5 Obdulio Varela (kapten)
6 Víctor Rodríguez Andrade
7 Alcides Ghiggia
8 Julio Pérez
9 Omar Oscar Míguez
10Juan Alberto Schiaffino
11Rubén Morán
Treener:
Uruguay Juan López Fontana
URU-BRE 1950-final-CM
1 Moacir Barbosa
2 Augusto (kapten)
3 Juvenal
4 José Carlos Bauer
5 Danilo
6 Bigode
7 Friaça
8 Zizinho
9 Ademir
10Jair
11Chico
Treener:
Brasiilia Flávio Costa

Pärast mängu Edit

Yemen-fussball-wm-1950

Maailmameistrivõistluste jaoks loodud Jeemeni postmark

Pärast mängu lahkus rahvas šokeeritult staadionilt. FIFA president Jules Rimet andis peaaegu märkamatult omanimelise võidukarika Uruguay meeskonna kaptenile Varelale. Rimet'l oli taskus valmis kirjutatud portugalikeelne kõne, mis oli mõeldud Brasiilia võidu jaoks ette lugeda. Brasiilia ajakirjandus kirjeldas seda mängu kui ajaloo kõige suurimat rahvuslikku katastroofi. Mõned brasiillased tegid isegi enesetapu. Kaotuse peasüüdlaseks peeti väravavaht Barbosat. Kuigi ta oli oma aja parimaid väravavahte, ei kutsutud teda koondisse ning aastaid hiljem ei lubatud tal halva õnne kartuses külastada Brasiilia treeningut ega kommenteerida raadios nende mängu. Uruguay meeskond naasis kodumaale 18 VII, mil oli riigi iseseisvuspäev. 1950. aasta maailmameistrivõistluste finaal oli ka viimane kord, kui brasiillased mängisid valges vormis. Brasiillased ei mänginud ühtegi rahvusvahelistest mängu enam kaks aastat ja järgmine mäng peeti Maracanãl 1954. aasta märtsis.

Järgmine sarnane katastroof tabas Brasiilia jalgpallikoondist 2014. aasta maailmameistrivõistlustel, kui poolfinaalis kaotati Saksamaale 1:7. Mängu sai sarnaselt 1950. aastaga nime – Mineirão staadioni järgi "Mineirazo".

Kirjandus Edit

Välislingid Edit