Mangaia

Mangaia on saar Vaikse ookeani lõunaosas. Kuulub Cooki saartele. See on Cooki saarte lõunapoolseim ja Rarotonga järel pindalalt teine saar. Mangaia on tõenäoliselt Vaikse ookeani vanim vulkaaniline saar. Saare avastas 27. märtsil 1777 James Cook. Elanike arv on 2011. aasta rahvaloenduse järgi 562. Elanikud kõnelesid varem mangaia keelt, mis sulandus hiljem kokku rarotonga keelega. Suurim küla on Oneroa, mis paikneb saare läänerannikul. Teised külad on Tamarua ja Ivirua.

Geograafia[]

Mangaia on kõige lõunapoolsem Cooki saar ja saarerühma suuruselt teine saar. Mangaia pindala on 51,8 km².^[1] See asub Rarotongast 203 km edelas. Saare ulatus idast läände on 9,6 km ja põhjast lõunasse 7,2 km.^[2] Geoloogiliste uuringute põhjal on hinnatud saare vanuseks umbes 18 miljonit aastat. Saare kõrgeim koht Rangimotia asub merepõhjast 4750 meetrit kõrgemal ja 169 meetrit üle merepinna. Sarnaselt paljude teiste Cooki saartega on Mangaia ümbritsetud kivistunud korallidega, mille keskel paikneb vulkaaniline platoo. Saare lubjakivisse on uuristunud arvukalt koopaid, millest suurim on Teruarere. Saare lõunaosas asub järv.^[3] Saare keskel saab alguse mitu oja, kuid mitte ükski neist ei voola merre.

Ajalugu[]

Webber, John, 1751-1793. Homme de Mangela. Paris, 1796 — Mangaia põliselanik. Joonistus John Webber (umbes 1796).

Mangaia ajalooline kohalik nimi oli A'u A'u ('terrassiline'). Praeguse nime andsid saarele Aitutaki elanikud, kes külastasid saart paar aastat enne Cooki. Sõna "Mangai" tähendab 'ajaline võim' või 'rahu'. See tuleneb sellest, et saare vähesed hõimud võitlesid üksteise vahel võimu eest saare üle ja võidukas hõim saavutas "mangaia" – rahu taastati. Teised ajaloolised nimetused on veel Manitea ja Purutea. Saare tekkeloo järgi tõstsid jumala Rongo kolm poega saare maapeale ja said selle esimesteks elanikeks. Legend erineb paljudest teistest piirkonna tekkelegendidest, sest ülejäänute järgi saabusid esimesed elanikud tihti kanuuga. Arvatavasti pärinesid põliselanikud Samoa saartelt.^[2]

James Cook külastas saart 29. märtsil 1777, kuid vaenulike pärismaalaste tõttu jätkas ta teekonda Atiu saare poole. Misjonärid saabusid saarele 1824. aastal. Kuigi sarnaselt Cookiga, oli nende vastuvõtt esialgu vaenulik, õnnestus saareelanikud lõpuks ristiusustada.^[4] Mangaia kuulutati ametlikult Suurbritannia valduseks 28. oktoobril 1888. Aastal 1901 läks saar Uus-Meremaa halduses olevatel Cooki saartele.^[2]

Tänapäeval kolivad paljud saarelt ära. Kui 1970. aastate alguses oli elanike arv üle 2000, moodustab praegune elanike arv sellest vähem kui kolmandiku.^[4]^[5]

Allikad[]

Hunt, Erroll (2003). Lonely Planet Rarotonga & the Cook Islands. Lonely Planet Publications. ISBN 1-740-59083-X.

Viited[]

↑ "Mangaia – Oldest Island in the Pacific". cookislands.org.uk
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 "Discoverers of the Cook Islands and the Names They Gave.". Victoria University of Wellington
↑ "Mangaia - Garden of the Cook Islands". The Cook Islands
↑ ^4,0 ^4,1 Lonely Planet (2003), lk 136–137
↑ Rahvaloendus (2011)

Välislingid[]

Mangaia kaart

Cooki saared
Aitutaki • Atiu • Manihiki • Mangaia • Manuae • Mauke • Mitiaro • Nassau • Palmerston • Pukapuka • Rakahanga • Rarotonga • Suwarrow • Takutea • Tongareva

[1] "Mangaia – Oldest Island in the Pacific". cookislands.org.uk

[Victoria-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 "Discoverers of the Cook Islands and the Names They Gave.". Victoria University of Wellington

[3] "Mangaia - Garden of the Cook Islands". The Cook Islands

[LP-4] 4,0 ^4,1 Lonely Planet (2003), lk 136–137

[5] Rahvaloendus (2011)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]