FANDOM


Malaysia (inglise)
Flag of Malaysia.png
Malaysia (orthographic projection).png
PealinnKuala Lumpur
Ametlikud keeled malai
Pindala
 -  Kogupindala 329 847 km2
Rahvaarv
 -  Rahvaarv 30 628 000 (2015)

Malaisia on riik Kagu-Aasias. See koosneb kolmeteistkümnest osariigist ja kahest liidualast. Lõuna-Hiina meri jagab riigi kaheks osaks: Malaka poolsaarele jääv Lääne-Malaisia ja Kalimantani saarel asuv Ida-Malaisia. Lääne-Malaisial on maa- ja merepiir Taiga ning ainult merepiir Singapuri, Vietnami ja Indoneesiaga. Ida-Malaisial maa- ja merepiir Brunei ja Indoneesiaga ning ainult merepiir Filipiinidega.

Malaisia pealinn on Kuala Lumpur, kuid valitsuse asukoht on Putrajayas. Malaisia iseseisvus Suurbritanniast 31 VIII 1857 ning riik ühines 16 IX 1963. Malaisia on paljurahvuseline ja multikultuurne riik. Peamine rahvusrühm on malaid, kuid suur on ka hiinlaste osatähtsus. Ametlikuks usundiks on islam.

Etümoloogia Edit

Sõna "Malaisia" tuleneb sõnast "Malai" ja ladina-kreeka järelliitest "-sia"/-σία. Malaikeelne sõna "melayu" tuleneb tõenäoliselt taimilikeelsest sõnadest malai ja ur, mis tähendavad vastavalt "mägi" ja "linn, maa". Vana-India kaupmehed nimetasid Malaka poolsaart Malayadvipa'ks. Sõltumata sellest, kas "Malaisia" pärineb sellest juurest, sõna melayu või mlayu kasutati varases jaava ja malai keeles, kus see tähendas "pidavalt kiirenedes". Seda sõna kasutati Sumatral asuva kiirevoolulise Melayu jõe kirjeldamiseks. Nime kasutati hiljem Melayu kuningriigi nimetuses, mis asus 7. sajandil Sumatral.

Haldusjaotus Edit

Malaisia jaguneb kolmeteistkümneks osariigiks ja kolmeks liidualaks. Lääne-Malaisias asub üksteist osariiki ja kaks liiduala ning Ida-Malaisias kaks osariiki ja üks liiduala. Osariigid jagunevad piirkondadeks ja need omakorda mukim'iteks. Sabahi ja Sarawaki osariigis jagunevad piirkonnad jaotiste vahel.

Rahvastik Edit

2010. aasta rahvaloenduse kohaselt elas Malaisias 28 334 135, millega asus riik maailmas 42. kohal. Malaisia rahvastik koosneb paljudest rahvusrühmades. Malaid moodustavad rahvastikust 50,1%, hiinlased 22,6%, India päritolu (peamiselt tamilid) inimesed 6,7% ja muud 0,7%. Kodakondsuseta isikuid on 8,2%. Malaisid ja põlisrahvaid nimetatakse bumiputrateks, kes moodustavad rahvastikust kokku umbes 67,4%.

Ametlik keel on malai keel, kuid laialdaselt kasutatakse teise keelena ka inglise keelt. Lisaks kõneldakse hiina keele murdeid, India keeltest tamili, telugu, malajalami ja pandžabi keelt ning tai keelt.

Usutunnistuselt on malaid moslemid, hiinlased taoistid, budistid ja konfutsianistid ning indialased enamasti hindud. Samuti on ka kristlasi.

Suurimad linnad Edit

Malaisia kõige tihedamalt asustatud ala on Klangi org, kus elab umbes 6,1 miljonit inimest. Seal asub ka pealinn Kuala Lumpur.

Koht Linn Provints Elanikke (2010)
1. Kuala Lumpur Liiduala 1 475 337
2. Johor Bahru Johor 916 409
3. George Town Penang 800 000
4. Ipoh Perak 704 572
5. Shah Alam Selangor 671 282
6. Petaling Jaya Selangor 638 516
7. Kuching Sarawak 617 887
8. Kota Kinabalu Sabah 462 963
9. Kuala Terengganu Terengganu 343 284
10. Melaka Melaka 331 790