Malaisia

Malaysia (inglise)
Pealinn	Kuala Lumpur
Ametlikud keeled	malai
Pindala
Rahvaarv

Malaisia on riik Kagu-Aasias. See koosneb kolmeteistkümnest osariigist ja kahest liidualast. Lõuna-Hiina meri jagab riigi kaheks osaks: Malaka poolsaarele jääv Lääne-Malaisia ja Kalimantani saarel asuv Ida-Malaisia. Lääne-Malaisial on maa- ja merepiir Taiga ning ainult merepiir Singapuri, Vietnami ja Indoneesiaga. Ida-Malaisial maa- ja merepiir Brunei ja Indoneesiaga ning ainult merepiir Filipiinidega.

Malaisia pealinn on Kuala Lumpur, kuid valitsuse asukoht on Putrajayas. Malaisia iseseisvus Suurbritanniast 31 VIII 1857 ning riik ühines 16 IX 1963. Malaisia on paljurahvuseline ja multikultuurne riik. Peamine rahvusrühm on malaid, kuid suur on ka hiinlaste osatähtsus. Ametlikuks usundiks on islam.

Etümoloogia[]

Sõna "Malaisia" tuleneb sõnast "Malai" ja ladina-kreeka järelliitest "-sia"/-σία. Malaikeelne sõna "melayu" tuleneb tõenäoliselt taimilikeelsest sõnadest malai ja ur, mis tähendavad vastavalt "mägi" ja "linn, maa". Vana-India kaupmehed nimetasid Malaka poolsaart Malayadvipa'ks. Sõltumata sellest, kas "Malaisia" pärineb sellest juurest, sõna melayu või mlayu kasutati varases jaava ja malai keeles, kus see tähendas "pidavalt kiirenedes". Seda sõna kasutati Sumatral asuva kiirevoolulise Melayu jõe kirjeldamiseks. Nime kasutati hiljem Melayu kuningriigi nimetuses, mis asus 7. sajandil Sumatral.

Haldusjaotus[]

Malaisia jaguneb kolmeteistkümneks osariigiks ja kolmeks liidualaks. Lääne-Malaisias asub üksteist osariiki ja kaks liiduala ning Ida-Malaisias kaks osariiki ja üks liiduala. Osariigid jagunevad piirkondadeks ja need omakorda mukim'iteks. Sabahi ja Sarawaki osariigis jagunevad piirkonnad jaotiste vahel.

Johor
Kedah
Kelantan
Kuala Lumpur (liiduala)
Labuan (liiduala)
Melaka
Negeri Sembilan
Pahang

Penang
Perak
Perlis
Putrajaya (liiduala)
Sabah
Sarawak
Selangor
Terengganu

Rahvastik[]

2010. aasta rahvaloenduse kohaselt elas Malaisias 28 334 135, millega asus riik maailmas 42. kohal. Malaisia rahvastik koosneb paljudest rahvusrühmades. Malaid moodustavad rahvastikust 50,1%, hiinlased 22,6%, India päritolu (peamiselt tamilid) inimesed 6,7% ja muud 0,7%. Kodakondsuseta isikuid on 8,2%. Malaisid ja põlisrahvaid nimetatakse bumiputrateks, kes moodustavad rahvastikust kokku umbes 67,4%.

Ametlik keel on malai keel, kuid laialdaselt kasutatakse teise keelena ka inglise keelt. Lisaks kõneldakse hiina keele murdeid, India keeltest tamili, telugu, malajalami ja pandžabi keelt ning tai keelt.

Usutunnistuselt on malaid moslemid, hiinlased taoistid, budistid ja konfutsianistid ning indialased enamasti hindud. Samuti on ka kristlasi.

Suurimad linnad[]

Malaisia kõige tihedamalt asustatud ala on Klangi org, kus elab umbes 6,1 miljonit inimest. Seal asub ka pealinn Kuala Lumpur.

Koht	Linn	Provints	Elanikke (2010)
1.	Kuala Lumpur	Liiduala	1 475 337
2.	Johor Bahru	Johor	916 409
3.	George Town	Penang	800 000
4.	Ipoh	Perak	704 572
5.	Shah Alam	Selangor	671 282
6.	Petaling Jaya	Selangor	638 516
7.	Kuching	Sarawak	617 887
8.	Kota Kinabalu	Sabah	462 963
9.	Kuala Terengganu	Terengganu	343 284
10.	Melaka	Melaka	331 790