Madagaskar

Repoblikan'i Madagasikara (malagassi) République de Madagascar (prantsuse)
Hümn: "Ry Tanindrazanay malala ô!"
Pealinn		Antananarivo
Rahvaarv		26 955 737 (2020)
Pindala		587 041 km²
Ametlikud keeled		malagassi, prantsuse
Rahaühik		Madagaskari ariari (MGA)
Liiklus		parempoolne
Tippdomeen		.mg
Suunakood		261

Madagaskar on saareriik India ookeanis Kagu-Aafrika rannikust umbes 250 km kaugusel. Madagaskar on suuruselt teine saareriik maailmas. Riik hõlmab Madagaskari saare, mis on pindalalt neljas saar maailmas, ja arvukalt väiksemaid saari.

Etümoloogia

Madagaskari malagassikeelne nimetus on madagasikara ja selle põhirahvas malagassid. Nimi ei ole kohalikku päritolu. Nimi Madageiscar esineb esmakordselt Veneetsia maadeavastaja Marco Polo 13. sajandi mälestustes. Tegu on Somaalia sadamalinna Muqdisho moonutatud nimega (Polo ajas Muqdisho ja Madagaskari omavahel segi). 10. augustil (lauritsapäeval) 1500 maabus Madagaskaril portugali maadeavastaja Diogo Dias ja pani sellele nimeks püha Laurentiuse järgi nimeks São Lourenço, kuid kaartidel eelistati Marco Pololt pärinevat nime.

Geograafia

Madagaskari idarannikul asub üle 645 km pikk Pangalanese kanal.

Geoloogiline ehitus ja pinnamood

Kõrgeim tipp on Madagaskari saare põhjaosas asuv Maromokotro mägi (2876 m).

Taimestik

Morondava linna lähedal asuv Baobabide allee

Madagaskaril on enam kui 12 000 taimeliiki, samuti palju liike vähetuntuid seeni ja vetikaid. Hinnanguliselt on 83% kõikidest Madagaskari saarel esinevatest soontaimedest endeemsed. Madagaskari endeemide hulka kuuluvad muuhulgas viis endeemset taimesugukonda, umbes 900 liiki käpalisi ja umbes 200 liiki palmilisi ning samuti sellised embleemilised liigid nagu madagaskari ränduripuu, kuus liiki ahvileivapuid ja roosa lõunahali. Suur endemism on tingitud sellest, et Madagaskar eemaldus Aafrikast ja Hindustani poolsaarest juba mesosoikumis vastavalt 150–160 ja 84–91 miljonit aastat tagasi. Siiski on säilinud mõned Gondwana hiidmandri ajast pärit taimed

Pärast maismaast eemaldumist algas Madagaskaril arvatavasti kuivem periood. Troopilised vihmametsad said hakata levima oligotseenis ja miotseenis, mil sademete hulk saarel suurenes. Nüüdsel ajal esineb niiskeid metsi eelkõige Madagaskari idaosas, kuhu India ookeanilt kandub palju sademeid. Madagaskari keskosas Kõrgplatool domineerivad rohumaad. Rohumaad esinevad vaheldumisi metsade ja võsastikega. Madagaskari lääneosas asuvad sademetevaesemad metsad, kus kasvavad samuti ahvileivapuud. Mangroove esineb saareläänerannikul.

Loomastik

Saarel on palju haruldasi ja endeemseid loomaliike. 90% loomadest on endeemid.

Keskkonnakaitse

Rahvastiku kasv ja suurenev majandustegevus on pannud suure surve Madagaskari kohalikule elustikule. Kunagi kogu saart katnud metsadest on tänapäevaks suur aleks maha põletatud ja maa üles haritud. Looduskaitse all on umbes 10% Madagaskari pindalast. UNESCO maailmapärandi nimistusse on Madagaskaril kantud kaks loodusobjekti: erilise maastikuga Tsingy de Bemaraha kaitseala ja Atsinanana vihmametsad, mis hõlmavad kuus rahvusparki.

Ajalugu

Madagaskar saavutas iseseisvuse Prantsusmaast 26. juunil 1960.

Riigikord

Andry Rajoelina

Madagaskari on poolpresidentaalne vabariik. Riigipea on president. Presidendi valib rahvas otsestel valimistel. Valimiste tulemus otsustakse absoluutse häälteenamusega. Kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus absoluutset enamust, korraldatakse teine voor. Presidendi ametiaeg kestab viis aastat ja president võib olla ametis kokku kaks ametiaega. Alates 2019. aastast on riigi president Andry Rajoelina. Valitsusjuht on peaminister. Alates 2018. aastast on riigi peaminister Christian Ntsay. Valitsuskabinet koosneb peaministri määratud ministrite nõukogust.

Madagaskari parlament on kahekojaline ning koosneb 63-kohalisest Senatist ja 151-kohalisest Rahvuskogust.

Riigis kehtib 1992. aasta põhiseadus, mis võeti vastu 12. augustil 1992.

Haldusjaotus

Madagaskar oli aastatel 1946–2009 jaotatud kuueks provintsiks. 2009. aastal provintsid kaotati ja 22 piirkonda said 1. järgu haldusüksusteks.

Rahvastik

Suurimad linnad

Koht	Linn	Piirkond	Elanikke (2011)
1.	Antananarivo	Analamanga	1 391 506
2.	Toamasina	Atsinanana	206 390
3.	Antsirabe	Vakinankaratra	182 804
4.	Fianarantsoa	Haute Matsiatra	167 240
5.	Mahajanga	Boeny	154 670

Majandus

Valuuta

Rahaühik on Madagaskari ariary (Ar; MGA).

Sümboolika

Rahvusloom on leemur.

Rahvuspuu on ahvileivapuu.

Lipp

Võeti kasutusele 14. oktoobril 1958. Vardapoolne kolmandik on vertikaalne valge triip. Ülejäänud osa on jagatud kaheks võrdseks horisontaallaiuks, millest ülemine on punane ja alumine roheline. Valge sümboliseerib puhtust. See on koristatud riisi värv (riis on vanilli kõrval üks Madagaskari põhilisi varasid) ja malagassi rahvarõiva lamba värv naistel. Punane sümboliseerib suveräänsust. See on Imerina traditsiooniliste majade savi, kunagiste kuningate surilinade ja animismis surnute tagasituleku nimel ohverdatud seebude vere värv. Roheline sümboliseerib lootust. See on madagaskari ränduripuu värv, inimese ja looduse ühtsuse sümbol ning riisipõldude värv.

Vapp

Võeti kasutusele umbes 1998. aastal.

Hümn

Riigihümn on "Ry Tanindrazanay malala ô!". Sõnad Pasteur Rahajason, viis Norbert Raharisoa. Riigihümnina 27. aprillist 1959.