Ludwig van Beethoven. Portree: Joseph Karl Stieler (1820).
Ludwig van Beethoven (ristiti 17. detsembril 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim.
Ta kasvas üles võrdlemisi jõukas perekonnas. Jõukus tulenes vanaisa Lodewijk van Beethovenirahalisest toetusest. Nooruspõlves tutvus Beethoven ka Wolfgang Amadeus Mozarti muusikaga. Viimane jõudis Beethovenit ka lühikest aega juhendada. 1792. aastal kolis ta Viini, kus ta kohtus teiste oma kaasaja tuntumate heliloojatega, teiste seas Joseph Haydniga.
Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid, mida Beethoven ise korraldas. Samal ajal hakkas juba varakult tema kuulmine halvenema. 1814. aastal kuulis ta juba nii halvasti, et pidi suhtlemiseks kasutama kõnelustevihikuid. 1820. aastast oli Beethoven täiesti kurt. Ta suri 1827. aastal 56-aastaselt. Tema matustele kogunes ligi 20 000 inimest.
Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on tema muusikas tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Samas on näiteks tema sümfooniatele iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud kui tema klassikutest eelkäijate omadele.