Filmiplakat
"Linnud" ("The Birds") on Alfred Hitchcocki lavastatud 1963. aasta USA õudusfilm. See põhineb Daphne du Maurier' samanimelisel novellil. Filmi stsenaariumi kirjutas Evan Hunter. Hitchcock soovis, et arendatakse välja uued tegelased ja rohkem läbimõeldud süžee, jättes alles du Maurier' pealkirja ja seletamatu lindude rünnakutega sündmustiku. Peaosades mängivad Tippi Hedren, Rod Taylor, Jessica Tandy, Suzanne Pleshette ja Veronica Cartwright.
Melanie Daniels (Tippi Hedren), noor seltskonnadaam, tutvub ühes San Francisco linnupoes advokaat Mitch Brenneriga (Rod Taylor). Mitch soovib oma õe üheteistkümnendaks sünnipäevaks osata lembelindude paari, kuid poes neid ei ole. Mitch tunneb Melanie varasemast kohtumisest ära, kuid Melanie teda ei mäleta, seetõttu teeskleb Mitch end müüjana. Melanie on raevunud, kui sellest aru saab, kuigi talle meeldib samuti mängida praktilisi nalju. Ta otsustab leida mehe aadressi mereäärses Bodega Bay linnakeses, ostab lembelindude paari ja asub pikale teele, et need salaja kohale viia. Mitch aga avastab naise ja tal õnnestub temaga rääkida pärast seda, kui ta Melaniet on rünnanud kajakas. Mitch kutsub ta lõunasöögile, millega Melanie kõhklevalt nõustub.
Tippi Hedren
Meeldivast ajaviitmisest koos Mitchi, tema lesest ema Lydia, noorema õe Cathyga ei tule aga midagi välja. Järgmisel päeval, Cathy sünnipäevapeol hakkavad kajakad inimesi ründama. Õhtul tungivad korstna kaudu Brennerite kodu varblased. Järgmisel hommikul avastab Lydia naabertalunikku külastades, et too on lindude poolt surnuks nokitud. Melanie hakkab muret tundma Cathy pärast kes viibib koolis. Kooli juurde jõudes avastab ta mänguväljakult tohutul arvul vareseid, kes hakkavad lapsi ründama, kui nad koolist koos õpetaja Anniega pääseda üritavad.
Kohalikus kõrtsis kohtab Melanie Mitchi. Seal räägivad kohalikud oma juhtumitest lindudega. Amatöörist ornitoloog peab lindude ründeid võimatuks ja vaidleb sellega teistele vastu. Linnud hakkavad inimesi linnas taas ründama ja neid tõmbab üha rohkem ligi tulekahju, mis puhkenud oli. Üks noor ema, kelle lapsi on linnud hirmutanud, väidab, et lindude rünnakud hakkasid pihta siis, kui Melanie linnakesse saabus. Melanie ja Mitch lähevad tagasi Annie'i majja, kus nad avastavad, et linnud on Annie tapnud, kuid Cathy on õnneks terve. Melanie ja Brennerid barrikadeerivad end Brennerite kodusse. Linnud ründavad neid mitme lainena, murdes läbi akende ja uste. Öösel ründavad linnud Melanied. Mitchil õnnestub Melanie viimasel hetkel veel päästa. Mitch nõuab, et nad peavad ta haiglasse viima ja selleks San Franciscosse sõitma. Selleks ajaks on Brennerite maja ja selle ümbrus tervenisti lindudega kaetud. Mitch kuuleb autoraadiost, et lindude rünnakud üha sagenevad ja appi on kutsutud sõjavägi. Film lõppeb stseeniga, kus Melanie sõidab Brenneritega vaikselt eemale, kõikjal ümbruses on tuhanded linnud.
Film põhineb osaliselt ka tõsielulistel sündmustel, kui 1961. aasta 18. augusti varahommikul ärkasid rannaäärse Capitola linna elanikud, kui sajad linnud (peamiselt peegel-tormilinnud) lendasid vastu katuseid ning lõhkusid aknaid ja elektriliine. Hiljem selgitati välja, et selline lindude käitumine oli põhjustatud mürgistusest.
See oli Tippi Hedreni filmidebüüt, kes oli alates 1950. aastatest New Yorgis edukalt modellina töötanud. Hitchcock otsis pärast Grace Kelly filmikarjääri lõppu oma filmidesse sarnast laadi näitelajat, kelleks osutuks sobivamaks Hedren. Meespearolli kandideerisid alguses Cary Grant ja Farley Granger. Granger oli sel ajal ametis kahe teise filmiga ning Grant oli liiga kallis näitleja. Lõpuks osutus valituks Rod Taylor, kes oli varem laiemale publikule tuntud filmist "Ajamasin" ("The Time Machine"; 1960). Lapsnäitleja Veronica Cartwright pidas filmisel ajal 13. sünnipäeva, kuid tema tegelane Cathy Brenner oli filmis kaks aastat noorem. Nagu tavaks, vilksas filmi algusest läbi ka Hitchcock, kes kõndis linnupoest välja kahe koeraga, kelleks olid tema enda Sealyhami terjerid Geoffrey ja Stanley.
Filmil ei ole taustamuusikat. Linnuhääled ja muud helid tehti elektroakustilise trautooniumiga. Eriefektid tegi Walt Disney stuudios animaator Ub Iwerks.
Film esilinastus 28. märtsil 1963 New Yorgis.
Ub Iwerks esitati Oscarile parimate eriefektide kategoorias. Tippi Hedren sai rolli eest aasta uue staarnäitljanna Kuldgloobuse.
Hitchcock pidas seda enda parimaks filmiks.
1994. aastal valmis filmile järg "Linnud 2" ("The Birds II: Land's End"), mille süžee ei ole seotud 1963. aastal linastunud filmiga. Selles tegi kõrvalrolli ka Hedren, kuid mitte oma algse tegelasena.
Osatäitjad[]
- Tippi Hedren – Melanie Daniels
- Rod Taylor – Mitchell "Mitch" Brenner
- Jessica Tandy – Lydia Brenner
- Suzanne Pleshette – Annie Hayworth
- Veronica Cartwright – Cathy Brenner
- Ethel Griffies – proua Bundy, ornitoloog
- Charles McGraw – Sebastian Sholes, kalur
- Lonny Chapman – Deke Carter, kõrtsipidaja
- Doreen Lang – hüsteeriline ema
- Karl Swenson – purjus "Prohvet"
- Joe Mantell – küüniline ärimees
- Ruth McDevitt – proua MacGruder, linnupoe omanik
- Malcolm Atterbury – šerifiabi Al Malone
- John McGovern – sekretär postimajas
- Richard Deacon – Mitchi naaber San Franciscos
- Elizabeth Wilson – Helen Carter, Deke'i abikaasa
- Doodles Weaver – kalur, kes oli abiks rendipaadiga
Välislingid[]
| Alfred Hitchcock |
|---|
| "Naudingute aed" (1925) • "Mägikotkas" (1926) • "Üürnik" (1927) • "Väljapressimine" (1929) • "Seitseteist" (1932) • "Mees, kes teadis liiga palju" (1934) • "39 astet" (1935) • "Salaagent" (1936) • "Sabotaaž" (1936) • "Noor ja süütu" (1937) • "Leedi kaob" (1938) • "Jamaika võõrastemaja" (1939) • "Rebecca" (1940) • "Väliskorrespondent" (1940) • "Härra ja proua Smith" (1941) • "Kahtlustus" (1941) • "Sabotöör" (1942) • "Kahtluse vari" (1943) • "Päästepaat" (1944) • "Nõiutud" (1945) • "Kurikuulus" (1946) • "Paradine'i juhtum" (1947) • "Köis" (1948) • "Lavahirm" (1950) • "Võõrad rongis" (1951) • "Ma tunnistan" (1953) • "Täiuslik kuritegu" (1954) • "Tagaaken" (1954) • "Püüdmaks varast" (1955) • "Sekeldused Harryga" (1955) • "Mees, kes teadis liiga palju" (1956)" • "Vale mees" (1956) • "Peapööritus" (1958) • "Loodest põhja poole" (1959) • "Psühho" (1960) • "Linnud" (1963) • "Marnie" (1964) • "Rebenenud eesriie" (1966) • "Topaas" (1969) • "Meeletus" (1972) • "Perekonna vandenõu" (1976) |