FANDOM


Leivapuu
Artocarpus.altilis1web
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Roosilaadsed Rosales
Sugukond: Mooruselised Moraceae
Perekond: Leivapuu Artocarpus
J.R.Forster & G.Forster
Arto elast LF 060329 xurg

Kõrge leivapuu lehed ja viljakobar

Leivapuu (Artocarpus) on roosilaadsete seltsi mooruseliste sugukonda kuuluv taimede perekond, kuhu kuulub umbes 60 liiki igihaljaid troopilisi puid ja põõsaid.

Leivapuu on pärit Kagu-Aasiast ja Vaikse ookeani saartelt. Leivapuu on lähedalt sugulane viigipuu ja mooruspuuga. Kõige kultiveeritum liik on hõlmine leivapuu (A. altilis).

Leivapuu kasvab kuni 25–30 meetri kõrguseks. Leivapuul on isas- ja emasõied, mis paiknevad eraldi kobarates. Õisi tolmledavad väiksed puuviljatoidulised nahkhiired. Õitest arenevad suured ja ümmargused või ovaalsed viljad, mis on pealt rohelised, seest kreemikad või kuldkollased.[1]

Leivapuu tõid Vaikse ookeani saartele hilise Lapita kultuuri rahvad, kelle rändelaine algas Kagu-Aasiast umbes 1500. aastal eKr.[1]

18. sajandi lõpus vajasid Briti suhkruroo istandustes töötavad orjad uut toiduallikat. Botaaniku Sir Joseph Banksi soovitusel Briti valitsusele suunduti Vaikse ookeani saarelt Tahitilt leivapuu istikuid tooma, kuna leivapuus nähti paljutõotavaid võimalusi. Leivapuud vajasid palju värsket vett, mistõttu puhkes Tahitilt tagasi sõitval leivapuu istikud kandval laeval mäss, mis sai tuntuks Bounty mässuna. Laeva meeskond kannatas veepuudusse käes, mis andis tõuke mässuks. Leivapuu istikud visati aga tõenäoliselt mässajate poolt üle parda. Laeva Bounty juhtinud William Bligh sai pärast Inglismaale naasmist veel kaks laeva, millega ta asus uuesti Tahiti poole teele. Seekord, 1792. aastal, õnnestus tal tuua Lääne-India saartele umbes 700 potti istutatud leivapuud.[1]

Leivapuude perekonna lõid saksa loodusteadlased Johann Reinhold Forster ja Georg Forster 1775. aastal avaldatud teoses "Characteres Generum Plantarum". Nad olid aastatel 1772–1775 võtnud osa James Cooki teisest ekspeditsioonist Vaiksel ookeanil. Perekonna nimi Artocarpus tuleneb kreekakeelsetest sõnadest artos, mis tähendab 'leiba', ja carpos, mis tähendab 'vilja'.[2]

Leivapuu on troopilistes maades hinnatud toitva ja odava toiduna. Mõni leivapuu liik on vastupidav ja viljakas ning võib kanda vilja kolm korda aastas kuni 50 aastat, seda isegi mitte väga heade ilmastikutingimuste juures. Leivapuu vili on maitselt leiva ja kartuli vahepealne. Vilja võib keeta, aurutada, küpsetada ja praadida. Sageli valmistatakse sellest ka magustoite. Vilja võib samuti kuivatada ja jahuks peenestada. Kääritatud viljasisu säilib söögikõlbulikuna aastaid.[1]

Leivapuu lehti on võimalik kasutada söögitegemise juures. Seemneid, millelt on kest ära võetud, kõlbavad süüa ja meenutavad maitselt pähklit. Viljadest saab pigistada mahla.[1]

Liike Edit

Artocarpus heterophyllus fruits at tree

Erilehise leivapuu viljad

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Kuldse vilja värvikas ajalugu". Ärgake! 2003.
  2. Small, Ernest (2011). Top 100 Exotic Food Plants. CRC Press, lk 87. ISBN 1-439856-88-5.