(Uus lehekülg: '{{Raamaturott artikkel}} '''Leedu''' on riik Põhja-Euroopas, üks Baltimaadest. Asub Läänemere kagurannikul. Piirneb põhjas Lätiga, idas ja lõun...') |
|||
| 55. rida: | 55. rida: | ||
=== Demograafilised näitajad === |
=== Demograafilised näitajad === |
||
| + | 2050 elab Leedus prognooside kohaselt 2,79 miljonit inimest. |
||
=== Rahvused === |
=== Rahvused === |
||
Redaktsioon: 26. september 2014, kell 19:02
Leedu on riik Põhja-Euroopas, üks Baltimaadest. Asub Läänemere kagurannikul. Piirneb põhjas Lätiga, idas ja lõunas Valgevenega, lõunas Poolaga ning edelas Venemaa enklaavi Kaliningradi oblastiga. Leedu on põhirahvus on leedulased, kes kuuluvad balti rahvaste hulka.
Etümoloogia
Ajalugu
Geograafia
Leedu pikim jõgi on Nemunas (937 km), mis suubub Kura lahte.
Geoloogiline ehitus ja pinnamood
Kliima
| Kuu | Jan | Veb | Mär | Apr | Mai | Jun | Jul | Aug | Sep | Okt | Nov | Det | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Rekordkõrge °C | 12.6 (54.7) |
16.5 (61.7) |
21.8 (71.2) |
28.8 (83.8) |
34.0 (93.2) |
35.0 (95) |
37.5 (99.5) |
37.1 (98.8) |
32.0 (89.6) |
26.0 (78.8) |
18.5 (65.3) |
15.6 (60.1) |
37,5 (99,5) |
| Rekordmadal °C | -40.5 (-40.9) |
-42.9 (-45.2) |
-37.5 (-35.5) |
-23.0 (-9.4) |
-6.8 (19.8) |
-2.8 (27) |
0.9 (33.6) |
-2.9 (26.8) |
-6.3 (20.7) |
-19.5 (-3.1) |
-23.0 (-9.4) |
-34.0 (-29.2) |
−42,9 (−45,2) |
| Allikas: Records of Lithuanian climate[1] | |||||||||||||
Taimestik
Loomastik
Kaitsealad
Riik
Haldusjaotus
Rahvastik
Demograafilised näitajad
2050 elab Leedus prognooside kohaselt 2,79 miljonit inimest.
Rahvused
84% rahvastikust on leedulased, 6,6% poolakad, 5,8% venelased, 1,2% valgevenelased, 0,5% ukrainlased, jm rahvad 1,8%.[2]
Suurimad linnad
| Koht | Linn | Maakond | Elanikke (2014) |
|---|---|---|---|
| 1. | Vilnius | Vilnius | 539 939 |
| 2. | Kaunas | Kaunas | 304 097 |
| 3. | Klaipėda | Klaipėda | 157 350 |
| 4. | Šiauliai | Šiauliai | 105 653 |
| 5. | Panevėžys | Panevėžys | 96 345 |
| 6. | Alytus | Alytus | 56 364 |
| 7. | Marijampolė | Marijampolė | 39 542 |
| 8. | Mažeikiai | Telšiai | 36 278 |
| 9. | Jonava | Kaunas | 34 056 |
| 10. | Utena | Utena | 28 391 |
Majandus
Valuuta
Rahaühik on Leedu litt (LTL). 2015 võetakse kasutusele euro.
Kultuur
Sport
Rahvussport on korvpall.
Sümboolika
Rahvuslill on aedruut.
Rahvuslind on valge-toonekurg.
Lipp
Võeti kasutusele 1918, viimane muudatus tehti 2004. Lipp on trikoloor, sellel on kolm horisontaalset triipu: kollane, punane ja roheline. Kollane sümboliseerib küpseid viljapõlde ja heaolu, roheline taimestikku ja lootust, ning punane õitsvaid aasu, vaprust ja iseseisvuse eest valatud verd. Lipp on identne Läänemeres asuva Taanile kuuluva Ærø saare ja Colombia Bolívari departemangu lipuga ning sarnaneb Birma lipuga.
Vapp
Võeti kasutusele praegusel kujul 1991, esimesed dokumentaalsed tõendid pärinevad 1366. aastast. See on üks vanimaid riigivappe Euroopas. Punasel vapikilbil on kujutatud täisrelvastuses sõjameest tagajalgadel seisva hobuse seljas istumas. Sõduril on seljas raudrüü, käes mõõk ja kilp. Sõduri ja hobuse põhivärvus on valge, detailid (nt kilp ja rakmed) on sinised ja kuldsed.
Hümn
Riigihümn on "Lietuva, tėvyne mūsų" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiška giesmė" ('Rahvuslaul'). Sõnad ja viis Vincas Kudirka (1888). Riigihümnina 1919. aastast, uuesti 1988.
Vaata ka
- leedustamine
Viited
- ↑ "Records of Lithuanian climate". meteo.lt. http://www.meteo.lt/. Retrieved 25 April 2010. Kategori:Wikipedia:Projekt översätta källmallar
- ↑ Population at the beginning of the year by ethnicity DB1.stat.gov.lt. Statistics Lithuania. Seisuga 2011