Leedu on riik Põhja-Euroopas, üks Baltimaadest. Asub Läänemere kagurannikul. Piirneb põhjas Lätiga, idas ja lõunas Valgevenega, lõunas Poolaga ning edelas Venemaa enklaavi Kaliningradi oblastiga. Leedu on põhirahvus on leedulased, kes kuuluvad balti rahvaste hulka.
Etümoloogiaa[]
Ajalugu[]
Geograafia[]
Leedu pikim jõgi on Nemunas (937 km), mis suubub Kura lahte.
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Kliima[]
| Kuu | Jan | Veb | Mär | Apr | Mai | Jun | Jul | Aug | Sep | Okt | Nov | Det | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Rekordkõrge °C | 12.6 (54.7) |
16.5 (61.7) |
21.8 (71.2) |
28.8 (83.8) |
34.0 (93.2) |
35.0 (95) |
37.5 (99.5) |
37.1 (98.8) |
32.0 (89.6) |
26.0 (78.8) |
18.5 (65.3) |
15.6 (60.1) |
37,5 (99,5) |
| Rekordmadal °C | -40.5 (-40.9) |
-42.9 (-45.2) |
-37.5 (-35.5) |
-23.0 (-9.4) |
-6.8 (19.8) |
-2.8 (27) |
0.9 (33.6) |
-2.9 (26.8) |
-6.3 (20.7) |
-19.5 (-3.1) |
-23.0 (-9.4) |
-34.0 (-29.2) |
−42,9 (−45,2) |
| Allikas: Records of Lithuanian climate[1] | |||||||||||||
Taimestik[]
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Riik[]
Haldusjaotus[]
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
2050 elab Leedus prognooside kohaselt 2,79 miljonit inimest.
Rahvused[]
84% rahvastikust on leedulased, 6,6% poolakad, 5,8% venelased, 1,2% valgevenelased, 0,5% ukrainlased, jm rahvad 1,8%.[2]
Suurimad linnad[]
| Koht | Linn | Maakond | Elanikke (2014) |
|---|---|---|---|
| 1. | Vilnius | Vilnius | 539 939 |
| 2. | Kaunas | Kaunas | 304 097 |
| 3. | Klaipėda | Klaipėda | 157 350 |
| 4. | Šiauliai | Šiauliai | 105 653 |
| 5. | Panevėžys | Panevėžys | 96 345 |
| 6. | Alytus | Alytus | 56 364 |
| 7. | Marijampolė | Marijampolė | 39 542 |
| 8. | Mažeikiai | Telšiai | 36 278 |
| 9. | Jonava | Kaunas | 34 056 |
| 10. | Utena | Utena | 28 391 |
Majandus[]
Valuuta[]
Rahaühik on Leedu litt (LTL). 2015 võetakse kasutusele euro.
Kultuur[]
Sport[]
Rahvussport on korvpall.
Sümboolika[]
Rahvuslill on aedruut.
Rahvuslind on valge-toonekurg.
Lipp[]
Võeti kasutusele 1918, viimane muudatus tehti 2004. Lipp on trikoloor, sellel on kolm horisontaalset triipu: kollane, punane ja roheline. Kollane sümboliseerib küpseid viljapõlde ja heaolu, roheline taimestikku ja lootust, ning punane õitsvaid aasu, vaprust ja iseseisvuse eest valatud verd. Lipp on identne Läänemeres asuva Taanile kuuluva Ærø saare ja Colombia Bolívari departemangu lipuga ning sarnaneb Birma lipuga.
Vapp[]
Võeti kasutusele praegusel kujul 1991, esimesed dokumentaalsed tõendid pärinevad 1366. aastast. See on üks vanimaid riigivappe Euroopas. Punasel vapikilbil on kujutatud täisrelvastuses sõjameest tagajalgadel seisva hobuse seljas istumas. Sõduril on seljas raudrüü, käes mõõk ja kilp. Sõduri ja hobuse põhivärvus on valge, detailid (nt kilp ja rakmed) on sinised ja kuldsed.
Hümn[]
Riigihümn on "Lietuva, tėvyne mūsų" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiška giesmė" ('Rahvuslaul'). Sõnad ja viis Vincas Kudirka (1888). Riigihümnina 1919. aastast, uuesti 1988.
Vaata ka[]
- leedustamine
Viited[]
- ↑ "Records of Lithuanian climate". meteo.lt. http://www.meteo.lt/. Retrieved 25 April 2010. Kategori:Wikipedia:Projekt översätta källmallar
- ↑ Population at the beginning of the year by ethnicity DB1.stat.gov.lt. Statistics Lithuania. Seisuga 2011