FANDOM


Leedu on riik Põhja-Euroopas, üks Baltimaadest. Asub Läänemere kagurannikul. Piirneb põhjas Lätiga, idas ja lõunas Valgevenega, lõunas Poolaga ning edelas Venemaa enklaavi Kaliningradi oblastiga. Leedu on põhirahvus on leedulased, kes kuuluvad balti rahvaste hulka.

Etümoloogia Edit

Ajalugu Edit

Geograafia Edit

Leedu pikim jõgi on Nemunas (937 km), mis suubub Kura lahte.

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Kliima Edit

Climate data for Leedu (rekord)
Kuu Jan Veb Mär Apr Mai Jun Jul Aug Sep Okt Nov Det Aasta
Rekord kõrge °C 12.6
(54.7)
16.5
(61.7)
21.8
(71.2)
28.8
(83.8)
34.0
(93.2)
35.0
(95)
37.5
(99.5)
37.1
(98.8)
32.0
(89.6)
26.0
(78.8)
18.5
(65.3)
15.6
(60.1)
37,5
(99,5)
Rekord külm °C -40.5
(-40.9)
-42.9
(-45.2)
-37.5
(-35.5)
-23.0
(-9.4)
-6.8
(19.8)
-2.8
(27)
0.9
(33.6)
-2.9
(26.8)
-6.3
(20.7)
-19.5
(-3.1)
-23.0
(-9.4)
-34.0
(-29.2)
-42,9
(-45,2)
Allikas: Records of Lithuanian climate[1]

Taimestik Edit

Loomastik Edit

Kaitsealad Edit

Riik Edit

Haldusjaotus Edit

Rahvastik Edit

Demograafilised näitajad Edit

2050 elab Leedus prognooside kohaselt 2,79 miljonit inimest.

Rahvused Edit

84% rahvastikust on leedulased, 6,6% poolakad, 5,8% venelased, 1,2% valgevenelased, 0,5% ukrainlased, jm rahvad 1,8%.[2]

Suurimad linnad Edit

Koht Linn Maakond Elanikke (2014)
1. Vilnius Vilnius 539 939
2. Kaunas Kaunas 304 097
3. Klaipėda Klaipėda 157 350
4. Šiauliai Šiauliai 105 653
5. Panevėžys Panevėžys 96 345
6. Alytus Alytus 56 364
7. Marijampolė Marijampolė 39 542
8. Mažeikiai Telšiai 36 278
9. Jonava Kaunas 34 056
10. Utena Utena 28 391

Majandus Edit

Valuuta Edit

Rahaühik on Leedu litt (LTL). 2015 võetakse kasutusele euro.

Kultuur Edit

Sport Edit

Rahvussport on korvpall.

Sümboolika Edit

Rahvuslill on aedruut.

Rahvuslind on valge-toonekurg.

Lipp Edit

Flag of Lithuania

Võeti kasutusele 1918, viimane muudatus tehti 2004. Lipp on trikoloor, sellel on kolm horisontaalset triipu: kollane, punane ja roheline. Kollane sümboliseerib küpseid viljapõlde ja heaolu, roheline taimestikku ja lootust, ning punane õitsvaid aasu, vaprust ja iseseisvuse eest valatud verd. Lipp on identne Läänemeres asuva Taanile kuuluva Ærø saare ja Colombia Bolívari departemangu lipuga ning sarnaneb Birma lipuga.

Vapp Edit

Coat of arms of Lithuania

Võeti kasutusele praegusel kujul 1991, esimesed dokumentaalsed tõendid pärinevad 1366. aastast. See on üks vanimaid riigivappe Euroopas. Punasel vapikilbil on kujutatud täisrelvastuses sõjameest tagajalgadel seisva hobuse seljas istumas. Sõduril on seljas raudrüü, käes mõõk ja kilp. Sõduri ja hobuse põhivärvus on valge, detailid (nt kilp ja rakmed) on sinised ja kuldsed.

Hümn Edit

Riigihümn on "Lietuva, tėvyne mūsų" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiška giesmė" ('Rahvuslaul'). Sõnad ja viis Vincas Kudirka (1888). Riigihümnina 1919. aastast, uuesti 1988.

Vaata ka Edit

Viited Edit

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.