FANDOM


Leo Szilard

Leó Szilárd (u. 1960)

Leó Szilárd (11 II 1898 Budapest – 30 V 1964 La Jolla, California) oli Ungari päritolu USA tuumafüüsik. Ta avastas tuumalõhustumisel tekkiva ahelreaktsiooni. Szilárd osales USA armee Manhattani projektis, mille eesmärgiks oli väljatöötada tuumarelv.

Elulugu Edit

Szilárd sündis keskklassi juudi perekonda. Szilárd õppis algselt Budapesti Tehnikaülikoolis, kuid tema inseneriõpingud jäid poolele, kuna ta kutsuti Esimese maailmasõja puhkedes armeesse. Ta suundus 1919 Saksamaale Berliini Tehnikaülikooli, kuid tüdis peagi inseneriteadusest ja läks üle Berliini Humboldti Ülikooli, kus ta õppis füüsikat. Ta kirjutas doktoritöö Maxwelli deemoni kohta, mis oli pikaaegne mõistatus soojus- ja statistilise füüsika filosoofias. Szilárd oli esimene, kes leidis seose termodünaamika ja informatsiooniteooriai vahel.

Lisaks tuumareaktorile esitas Szilárd 1928 patendi lineaarkiirendi ja 1929 tsüklotroni kohta. Ta tõstis esile ka elektronmikroskoopi idee. Aastatel 1926–1930 töötas ta koos Albert Einsteiniga Einsteini külmiku arendamise juures. Pärast seda kui Adolf Hitler 1933 Saksamaa kantsleriks sai, soovitas Szilárd tungivalt oma perekonnal ja tuttavatel Euroopast põgeneda, mil nad veel saavad. Szilárd suundus Inglismaale, kus ta aitas asutada organisatsiooni Council for Assisting Refugee Academics, mis aitas pagulasteadlastel leida uut tööd. Inglismaal olles avastas ta isotoobi eraldamise vahendi, tuntud kui Szilardi–Chalmersi efekt.

Fermi-Szilard Neutronic Reactor - Figure 38

Vaade Fermi ja Szilárdi neutronreaktorile

Nähes Euroopas algavat sõda kolis Szilárd 1938 USA-sse, kus ta töötas koos Enrico Fermi ja Walter Zinniga tuumaahelreaktsiooni loomise vahendeid. Seda esitleti 2 XII 1942. Ta töötas Manhattani projekti metallurgia laboris tuumareaktori konstruktsiooni kallal. Ta koostas Szilárdi palvekirja, milles toetas aatompommi demonstratsiooni, kuid Interim Committee otsustas seda kasutada linnade vastu ilma hoiatuseta.

Pärast sõda suundus Szilárd bioloogiasse. Ta leiutas kemostaadi, avastas ensüümiinhibiitori ja oli kaasatud esimese inimraku kloonimises. Ta oli avalikult vastu koobaltpommi loomisele, mis võiks hävitada planeedil kogu elu. 1960 diagnoositi tal põievähk. Ta läbis ravi koobalt-60 kasutades, mille ta ise leiutanud oli. Ta aitas luua Salk Institute for Biological Studies'i, kus ta oma elu viimastel aastatel töötas.

Szilárd suri 1964. aasta 30. mail 66-aastasena südameinfarkti.