FANDOM


Laysan Aerial

Vaade Laysanile õhust

P
Red pog.png
Laysani asukoht Vaikses ookeanis

Laysan (havai keeles Kauō) on asustamata saar Vaikses ookeanis. See on halduslikult osa USA Hawaii osariigist ja geograafiliselt Loodepoolsetest Hawaii saartest. Saare geograafilised koordinaadid on 25° 46′ 3″ N, 171° 44′ 0.24″ W.

Geograafia Edit

Laysan paikneb ligikaudu Loodepoolsetest Hawaii saarte keskosas. Lähimad naabersaared on Lisianski umbes 215 km kaugusel läänes ja Gardner Pinnacles umbes 375 km kaugusel kagus. Laysani pindala on 4,114 km². Saare kõrgeim punkt on saare põhjaosas asuv liivadüün, mis paikneb merepinnast 12 meetri kõrgusel. Laysan on Midway atolli koosseisu kuuluva Sand Islandi järel saarestiku suuruselt teine saar. Liivase saare keskosas asub 2,4 meetri kõrgusel merepinnast umbes 0,40 km² suurune laguun, mille soolsus on ookeani omast umbes kolm korda suurem. Laysani ümbritseb võrdlemisi väike korallrahu.

Sarnaselt kõikide ülejäänud Hawaii saartega on Laysan vulkaanilist päritolu. Laysani saare geoloogiline areng sai alguse umbes 19,+ 0,3 miljonit aastat tagasi toimunud vulkaanipurske tagajärjel.[1]

Ajalugu Edit

Hawaii saarte põliselanikud võisid saare olemasolust teada juba enne eurooplaste ja ameeriklaste saabumist. Arvastavasi teatasid esimesena saare olemasolust 1820. aastatel Massachusettsi vaalapüüdjad. 1857. aastal kuulutas kapten John Paty saare Hawaii kuningriigi valdusse.

LaysanEggsRothschild

Albatrossi munade kogumine Laysani saarel 1902. aastal

1890. aastal laenas saare North Pacific Phosphate and Fertilizer Company, et alustada seal guaano kaevandamist. Saarel kaevandati ulatuslikult aastatel 18921904 ja saarel oli sel ajal asustus. Saarel töötasid peamiselt jaapanlastest töölised. Saar pälvis ka teadlaste huvi, kes uurisid paljusid saare unikaalseid liike.

Saare tuntuim elanik sel ajal oli saksa päritolu Max Schlemmer, keda tunti ka "Laysani kuningana". Ta ostis 1896. aastal North Pacific Phosphate and Fertilizer Company ja sai õiguse kõike saarel olevat eksportida. Lisaks guaanole hakati saarelt välja viima muuhulgas linnusulgi- ja mune. Saare kunagine suur lindude mitmekesisus sai pärast seda rängalt kannatada, kuna linde kütiti ja nende munasid korjati ning eelkõige kahjustasid kohalikku elustikku drastiliselt küülikud ja merisead, kelle Schlemmer oli saarele lahti lasknud. Kui 1903. aastal hindas ornitoloog William Alanson Bryan saarel elavate lindude arvuks kümme miljonit, siis kaheksa aastat hiljem hinnati nende arvuks vaid veidi üle miljoni. Pärast aastaid kestnud elustiku tugevat kahjustamiset rajas USA president Theodore Roosevelt 1909. aastal kõikidele Loodepoolsetele Hawaii saartele peale Midway lindude kaitseks looduskaitseala. Saare elustikku kahjustanud küülikud ja merisead hävitati 1923. aasta lõpuks. 2006. aastal loodi kogu saarestiku alale Papahānaumokuākea rahvusmonument.

Elustik Edit

Laysan-Island

Saare keskosa, taustal laguun

Hawaii saartest on Laysan iseäranis tuntud oma linnustiku poolest. Kunagi elas Laysanil viis endeemset linnuliiki, kuid saarel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses toimunud intensiivse kaevandamise ja üleekspluateerimise tõttu on neist kolm liiki välja surnud: laysani roolind (Acrocephalus familiaris familiaris), laysani huik (Porzana palmeri) ja laysani apapane-nestevint (Himatione fraithii). Viimased laysani apapane-nestevindi isendid hukkusid 1923. aastal saart tabanud tormis ja laysani huik kuulutati väljasurnuks 1944. aastal. Kaks endeemset liiki, laysani sinikael-part (Anas laysanensis) ja laysani nestevint (Telespiza cantans), on jäänud ellu, kuid mõlemad kuuluvad ohustatud liikide hulka. Lisaks pesitseb saarel veel umbes viisteist linnuliiki, muuhulgas mask-albatross (Phoebastria immutabilis), kelle populatsioon on saarel liigi suuruselt teine. 2011. aastal toodi Nihoa saarelt Laysanile havai roolinnu alamliik A. f. kingi.[2]

Loomadest elutsevad saarel ja saart ümbritsevates vetes veel muuhulgas havai munkhüljes (Neomonachus schauinslandi) ja rohekilpkonn (Chelonia mydas).

Saare keskosas asuvas laguunis on suure soolsuse tõttu elustik vaene. Seal elavad puudukilbilised sugukonnast Artemiidae, kahatiivaliste vastsed ja vetikad.

Saart ümbritsevad korallriffid koosnevad 28 liigist kivikorallidest (Scleractinia), mis on koduks ka mitmele kirurgkalade (Acanthuridae) liigile.

Sarnaselt saare linnustikule on saanud kaevandamise tõttu tõsiselt kahjustada ka saare taimestik. Mitmed taimeliigid, muuhulgas havaipalm (Pritchardia' spp.) ja sandlipuu Santalum ellipticum, on saarelt kadunud. Hiljem on mitu taimeliiki saarele tagasi introdutseeritud, muuhulgas kõrreline Eragrostis variabilis. Saarel kasvab ka mitu tulnuktaime, muuhulgas kookospalm (Cocos nucifera).[3]

Viited Edit

  1. "The Formation of the Hawaiian Islands". Vaadatud 29.8.2017
  2. "100 Years Later, Endangered Millerbirds Breed Once Again on Laysan Island". papahanaumokuakea.gov. Vaadatud 28.8.2017
  3. Ziegler (2002), lk. 303

Kirjandus Edit

Välislingid Edit

Hawaii saared
Flag of Hawaii

Kaheksa peasaart: Hawaii • Kaho'olawe • Kaua'i • Lana'i • Maui • Moloka'i • Ni'ihau • O'ahu
Loodesaared: French Frigate • Gardner • Kure • Laysan • Lisianski • Maro riff • Necker • Nihoa • Pearl ja Hermes