Lausanne'i rahu on rahuleping, mis sõlmiti 24 VII 1923 Lausanne'is Šveitsi. See lahendas ametlikult alates Esimese maailmasõjast alguse saanud konflikti Osamite riigi ning liitlasriikide (Suurbritannia, Prantsuse Kolmanda Vabariigi, Itaalia kuningriigi, Jaapani Keisririigi Kreeka kuningriigi ja Rumeenia kuningriigi) vahel.
Lepingu originaalne tekst on prantsuse keeles. See oli teine katse rahulepingu sõlmisiseks pärast Sèvresi rahu (1920), mille allkirjastasid kõik eelmainitud riigid, kuid mille Türgi rahvusliikumine, kes võitlesid eelmiste tingimuste ja territooriumi kaotamise eest, hiljem tagasi lükkas. Rahukonverents algas 20 X 1922 ja pärast pingelisi läbirääkimisi see peatati 4 II 1923. Nõupidamine jätkus taas 23 IV ja leping allkirjastati 24 VII pärast kaheksat kuud kestnud pikki arutelusid.
Türgi poolel oli pealäbirääkija İsmet İnönü ja Kreeka poolel Elefthérios Venizélos. Lausanne'i rahu tagas Türgi Vabariigi iseseisvuse ja määras selle tänapäevased piirid. See kaitses ka kreeklaste etnilist vähemust Türgis ja islamiusuliste vähemust Kreekas. Suur osa Türgi kreeklastest vahetati pärast seda Kreeka türklasteks.