Resümee puudub Märgis: rte-source |
Resümee puudub Märgis: rte-source |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
Aastal [[1993]] sai ta [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind|Cecil B. DeMille'i nimelise elutööauhinna]] ja [[2009]]. aastal pälvis ta [[au-Oscar]]i elutöö eest. [[1999]]. aastal [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" tulemuste põhjal asub Bacall naisstaaride tabelis 20. kohal. |
Aastal [[1993]] sai ta [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind|Cecil B. DeMille'i nimelise elutööauhinna]] ja [[2009]]. aastal pälvis ta [[au-Oscar]]i elutöö eest. [[1999]]. aastal [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" tulemuste põhjal asub Bacall naisstaaride tabelis 20. kohal. |
||
| − | Bacalli nõbu on endine [[Iisrael]]i peaminister ja president [[Shim'on Peres]] ( |
+ | Bacalli nõbu on endine [[Iisrael]]i peaminister ja president [[Shim'on Peres]] (1923–2016). |
Bacall suri 12. augustil 2014 [[New York|New Yorgis]] 89-aasta vanuselt [[insult]]i. |
Bacall suri 12. augustil 2014 [[New York|New Yorgis]] 89-aasta vanuselt [[insult]]i. |
||
Redaktsioon: 14. jaanuar 2017, kell 14:53
Bacall 1940. aastatel
Lauren Bacall (sünninimi Betty Joan Perske; 16. september 1924 Bronx, New York – 12. august 2014 Manhattan, New York) oli USA filmi- ja teatrinäitleja. Ta oli tuntud oma madala hääle ja rauge pilgu poolest.
Bacall alustas näitlekarjääri 1940. aastatel ja tegeles näitlemisega elu lõpuni. Ta tegi 19-aastasena filmis "Kellel on ja kellel pole" ("To Have and Have Not"; 1944) ühe kõigi aegade säravaima filmidebüüdi. Linateoses oli tema filmipartneriks 45-aastane Humphrey Bogart. Neil tekkis armusuhe ning Bogart lasi end juba paar kuud hiljem oma naisest Mayo Methotist lahutada ja abiellus 1945. aastal Bacalliga.
Bacall ja Bogart jätkasid ühistööd film noir'ides "Sügav uni" ("The Big Sleep"; 1946), "Dark Passage" (1947) ja "Key Largo" (1948). Nende abielu kestis kuni Bogarti surmani 1957. aastal. Nad said poja Stepheni (sündinud 1949) ja tütre Leslie'i (sündinud 1952). Teist korda abiellus Bacall 1961. aastal näitleja Jason Robardsiga, kellega sai poja, kellele anti nimeks Sam (sündinud 1961). Robardsist lahutas 1969. aastal.
Humphrey Bogart ja Lauren Bacall Jack Browni raadiointervjuusaates Teise maailmasõja ajal
Bacall mängis karjääri jooksul enam kui 30 filmis, nende seas koos Marilyn Monroe'ga filmis "Kuidas abielluda miljonäriga" ("How to Marry a Millionaire"; 1953) ja Gregory Peckiga filmis "Designing Woman" (1957) ning filmis "Mõrv Idaekspressis" ("Murder on the Orient Express"; 1974). Ainsat korda esitati ta Oscari kandidaadiks naiskõrvalosa eest Barbra Streisandi filmis "Peeglil on kaks nägu" ("The Mirror Has Two Faces"; 1996). Rolli eest filmis pälvis ta Kuldgloobuse.
Ta oli menukas näitelaval. Ta mängis Broadway muusikalides, pälvides Tony auhinna muusikalidega "Applause" ("Applause"; 1970) ja "Aasta naine" ("Woman of the Year"; 1981).
Aastal 1993 sai ta Cecil B. DeMille'i nimelise elutööauhinna ja 2009. aastal pälvis ta au-Oscari elutöö eest. 1999. aastal Ameerika Filmiinstituudi avaldatud edetabeli "AFI's 100 Years...100 Stars" tulemuste põhjal asub Bacall naisstaaride tabelis 20. kohal.
Bacalli nõbu on endine Iisraeli peaminister ja president Shim'on Peres (1923–2016).
Bacall suri 12. augustil 2014 New Yorgis 89-aasta vanuselt insulti.