Päikesetõus Viru rabas
Lahemaa rahvuspark on rahvuspark Põhja-Eestis. See paikneb Soome lahe kaldal ning jääb halduslikult Harju maakonna Kuusalu valla ning Lääne maakonna Haljala ja Kadrina valla territooriumil. Rahvuspargi pindala on 747,84 km², millest maismaad on 479,10 km² ja merd 268,74 km².[1]
Rahvuspark loodi 1. juunil 1971[2] Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 300. See on Eesti esimene rahvuspark, samuti esimene rahvuspark Nõukogude Liidus.[3]
Rahvuspark loodi Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi kaitseks. Rahvuspark kaitseb metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (sh loopealsed), geoloogiamälestisi (sh Balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi.[1]
Lahemaa linnu- ja loodusala kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku.[2]
Rahvuspargis on umbes 34 300 hektarit (73% maismaast) vähese inimmõjuga metsi, millest umbes 60% on männikud. Samuti on rahvuspargis muid Euroopas väärtustatud metsaelupaigatüüpe, näiteks põlised laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, pangametsad ning lammi- ja lodumetsad.[2] Sood moodustava rahvuspargi pindalast 3425 hektarit.
Rahvuspark jaguneb kolme tüüpi vööndiks: loodusreservaat (0,1%), kus inimesel pole lubatud viida; sihtkaitsevöönd (23,8%), mis on suuremate kaitseväärtuste ja piirangutega ala, kuid inimesel on seal lubatud viibida ning korjata seeni ja marju; piiranguvöönd, kus looduses viibimine on lubatud.[2] Lahemaa rahvuspargis on kaks loodusreservaati: Remnispea ja Esku.
Rahvusparki läbib seitse jõge, milles suurimad on Loobu ja Valgejõgi. Lisaks on arvukalt väikesemaid ojasid. Rabades esineb laukaid ja väikeseid rabajärvi.[2]
Lahemaa rahvuspark on elustiku poolest liigirikas. Soodes esineb käpalisi ning liigniisketes, toitainetevaestes rabades sookail, kanarbik ja huulhein.[2]
Suured puutumata metsad sobivad suurimetajatele, näiteks karu, ilves, põder ja metssiga. Sarnaselt ülejäänud Eestiga on metsades kõige arvukamad linnud värvulised, kellest on arvukam metsvint. Lisaks pesitsevad mitmed kaitsealused liigid, näiteks kassikakk, karvasjalg-kakk, musträhn, metsis ja öösorr. Kalarikaste järvede ja mere ääres võib kohata kalakotkast ja kaljukotkast.[2]
Lahemaa rahvuspargis on mitmeid õppe- ja matkaradu kogupikkusega 120 kilomeetrit, samuti mitu lõkke- ja telkimiskohta.[2]
Galerii[]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 Lahemaa rahvuspark. loodusegakoos.ee. Vaadatud 22.3.2018
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Lahemaa rahvuspark. Keskkonnaamet, 2016
- ↑ "Lahemaa rahvuspark loodi Leninit tsiteerides". Eesti Päevaleht. 10.12.2007. Vaadatud 22.3.2018