FANDOM


California linna kohta vaata artiklit La Palma (California).

La Palma on Kanaari saarte loodepoolseim saar. La Palma pealinn on Santa Cruz de La Palma, suurim vald on Los Llanos de Aridane.

Ajalugu Edit

Kanaaride esmaasukad olid guantšid, kes pärinesid Põhja-Aafrika berberitest. La Palmal elas 12 guantšide hõimu. Nad pidasid kitsesid, lambaid ja sigu. Kanaaride vallutamise ajal, 15. sajandi alguses, elasid guantšid ikka veel kiviajas. Saar võeti Hispaania krooni alla 1496. Saarele rajati suhkrurooistandused.

Geograafia Edit

La Palma LANDSAT-Canary Islands

La Palma satelliitfoto

La Palma pikkus põhjast lõunasse on 45 km ja laius läänest itta 27 km. Saare pindala on 708,32 km², mis teeb sellest saarestiku pindalalt viienda saare. La Palma asub Maroko rannikust 417 km kaugusel, Pürenee poolsaarest 1371 km kaugusel ja Tenerifest 86 km kaugusel läänes.

Geoloogia Edit

Sarnaselt teistele Kanaari saartel on La Palma vulkaanilise päritoluga.

Kliima Edit

Aasta läbi püsib maha ilm. Kliimat mõjutavad passaattuuled ja külm Kanaari hoovus. Saare kirdeosas sajab 1100 mm/a. Suvel toovad idatuuled saarele Sahara kõrbest pärit peenikest liivatolmu.

Taimestik Edit

Forest Los Tilos

Loorberimets

Rannikul domineerivad põõsastikud, näiteks tinajuureline Limonium pectinatum. Lääneosas, kus on kuivem, soojem ja päikesepaistelisem, leidub kuni 800 m kõrguseni sagedalt kanaari piimalille ja palsam-piimalille. Idaosas on 200–1400 m kõrgusel tüüpiline loorberimets. 1200–2000 m kõrgusel domineerib männimets. Alustaimestikuna kasvab kuldkanniline Cistus symphytifolius. Üle 2000 m kõrgusel puid ei kasva, levivad madalad põõsastikud, näiteks pihkane sasilehik, liblikõieline Echium gentianoides ja kanaari ussikeel. Maakohtades on levinud harilik draakonipuu ja linnades väikeseviljaline viigipuu. Pea aasta läbi püsiva rohelise taimestiku tõttu on saar saanud hüüdnimi La Isla bonita ('Ilus saar') ja La Isla verde ('Roheline saar').

Loomastik Edit

Alpenkrähe-Pyrrhocorax

Kaljuhakk

Loomastik on sarnane ülejäänud Kanaari saartega. Tavalised liigid on sisaliklane Gallotia auaritae, kanaarisisalik, delalandia müürigeko, merikilpkonlased, kaljuhakk, kanaari kiur, kanaari koldvint ehk kanaarilind, kanaari pöialpoiss, kanaari loorberituvi ja palma loorberituvi. Niiskemas kirdeosas elutsevad vahemere lehekonn ja konlane Pelophylax perezi. Liblikalistest põualibliklane Pieris cheiranthi ning koerlibliklased Vanessa vulcania ja Pararge xiphioides. Sisse on toodud kilptäi, kellest toodetakse karmiini.

Kaitsealad Edit

La Palmal asub 21 loodus- ja maastikukaitseala.

Haldus Edit

Haldusjaotus Edit

La Palma on jagatud 14 vallaks.

Majandus Edit

Majandus tugineb turismil.

Kasvatatakse banaani, avokaadot, tsitruseid ja köögivilju. Toodetakse veini.

Transport Edit

Saarel on La Palma lennujaam. Saarel on bussiliiklus ning laevaliikus teiste Kanaari saarte, Hispaania ja Portugaliga.

Kanaari saared
Fuerteventura · Gomera · Gran Canaria · Hierro · Lanzarote · La Palma · Bra altTenerife