Lõuna-Shetlandi saared on saarestik Antarktikas Antarktika poolsaarest 120 km põhjas ja Falklandi saartest umbes 940 km lõunas. Lõuna-Shetlandi saarestik koosneb üheteistkümnest peasaarest ja paljudest väiksematest saartest, mis ulatuvad kirde-edela suunas 508 km laiuselt. Antarktise mandrist eraldab seda Bransfieldi väin. Kõrgeim mägi on Clarence'i saarel paiknev Mount Irving. Smithi saarel Mount Foster (2105 m) on suurima suhtelise kõrgusega mägi saarestikus. Saarestiku kogupindala on 3687 km². Lõuna-Shetlandi saared kuuluvad Suurbritannia, Tšiili ja Argentina nõudlusalasse. Saartel asub mitu uurmisjaama, neist enamus Kuningas George'i saarel, mis on saarestiku suurim saar.
Saari ümbritsev meri on külmunud aprillist detsembrini. Saared on kogu suve 80–90% ulatuses kaetud jääga. Saarestiku kliima on antarktilisele kliimale võrdlemisi mahe. Keskmine õhutemperatuur on talvel −5 °C ja suvel 1,5 °C. Sajab 500 mm aastas. Sademed langevad peamiselt lumena.
Ongal Peak Livingstoni saarel
Saarestiku avastas tõenäoliselt 1599. aastal hollandi meresõitja Dirck Gerritsz. 1603. aastal võis saartel käia hispaania meresõitja Gabriel de Castilla, kes oli ekspeditsioonil Lõuna-Jäämeres. Esimeste kindlate andmete järgi nägi 19 II 1819 saari briti kapten William Smith, kes märkas Livingstoni saare kõrgeimat kohta Williams Point. Smith naasis peagi tagasi Lõuna-Shetlandi saartel ning maabus 16 X 1819 Kuningas George'i saarel ja kuulutas selle Briti valduseks.
1820. aastal kaardistas saari Edward Bransfield. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses käisid saartel vaala- ja hülgekütid. Esimene uurimisjaam avati 1944. aastal.
Peasaared[]
- Clarence'i saar
- Deception
- Elephanti saar
- Greenwichi saar
- Kuningas George'i saar
- Livingstoni saar
- Low Island
- Nelsoni Island
- Robert Island
- Smithi saar
- Snow Island