Raamaturott Viki
Advertisement

Lõuna-Korea on riik Ida-Aasias, hõlmab Korea poolsaare lõunaosa. Maismaapiir (238 km) on ainult põhjas Põhja-Koreaga. Üle mere on piir läänes Hiinaga ja idas Jaapaniga.

Etümoloogia[]

Nimi "Korea" tuleneb Goryeo dünastia nimest, mis valitses riiki 9181392.

Ajalugu[]

Geograafia[]

Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]

Kliima[]

Valitseb niiske mandriline ja niiske lähistroopiline kliima, mida mõjutavad Ida-Aasia mussoonid. Suved on sademerohked, moodustades suviti lühikese vihmahooaja jangma.

Taimestik[]

Loomastik[]

Kaitsealad[]

Riik[]

Haldusjaotus[]

Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused on provintsid (do) ja provintsi õigusega linnad (gwangyok-si). omakorda gun'iideks (ainsuses 군) ja eupideks. Linnad koosnevad linnaosadest ehk dong'idest.

Rahvastik[]

Demograafilised näitajad[]

Keskmine eluiga on 77,23 a.

Usundid[]

Rahvastikust on 23% budistid, 18% protestandid, 11% katoliiklased, 1% põlisrahvaste usundite tunnistajad ja 1% muud. Mitteusklikke on 46%.

Suurimad linnad[]

Koht Linn Provints või
provintsi õigusega linn
Elanikke (2010)
1. Soul (서울, 서울) Seul 9 794 304
2. Busan (부산, 釜山) Pusan 3 414 950
3. Incheon (인천, 仁川) Incheon 2 662 509
4. Daegu (대구, 大邱) Daegu 2 446 418
5. Daejeon (대전, 大田) Daejeon 1 501 859
6. Gwangju (광주, 光州) Gwangju 1 475 745
7. Ulsan (울산, 蔚山) Ulsan 1 082 567
8. Suwon (수원, 水原) Gyeonggi 1 071 913
9. Changwon (창원, 昌原) Lõuna-Gyeongsang 1 058 021
10. Seongnam (성남, 城南) Gyeonggi 949 964

Majandus[]

Valuuta[]

Käibel on Lõuna-Korea won (KRW).

Kultuur[]

Sport[]

Koreast on pärit võitluskunst taekwondo. Teised Korea võitluskunstid on taekkyeon, hapkido, Tang Soo Do, Kuk Sool Won, kumdo ja subak. Populaarsem spordiala on jalgpall. 2002. aastal toimusid Lõuna-Koreas ja Jaapanis jalgpalli maailmameistrivõistlused. Teised populaarsed spordialad on jalgpall, korvpall, vibulaskmine, lauatennis, talispordialadest kiiruisutamine. 1988. aastal toimusid Soulis XXIV olümpiamängud ja 2018. aastal Pyeongchangis XXIII taliolümpiamängud.

Sümboolika[]

Lipp[]

Flag of South Korea

Võeti kasutusele 1883. aastal, praegusele kujul 1948. aastal.

Vapp[]

Emblem of South Korea

Võeti kasutusele 1963. aastal.

Hümn[]

Riigihümn on "Aegukga". Võeti kasutusele 1948. aastal. Viis An Ik Tae, sõnad Yun Ch'I-Ho ja An Ch'Ang-Ho.

Advertisement