Lõuna-Korea on riik Ida-Aasias, hõlmab Korea poolsaare lõunaosa. Maismaapiir (238 km) on ainult põhjas Põhja-Koreaga. Üle mere on piir läänes Hiinaga ja idas Jaapaniga.
Etümoloogia[]
Nimi "Korea" tuleneb Goryeo dünastia nimest, mis valitses riiki 918−1392.
Ajalugu[]
Geograafia[]
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Kliima[]
Valitseb niiske mandriline ja niiske lähistroopiline kliima, mida mõjutavad Ida-Aasia mussoonid. Suved on sademerohked, moodustades suviti lühikese vihmahooaja jangma.
Taimestik[]
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Riik[]
Haldusjaotus[]
Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused on provintsid (do) ja provintsi õigusega linnad (gwangyok-si). omakorda gun'iideks (ainsuses 군) ja eupideks. Linnad koosnevad linnaosadest ehk dong'idest.
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
Keskmine eluiga on 77,23 a.
Usundid[]
Rahvastikust on 23% budistid, 18% protestandid, 11% katoliiklased, 1% põlisrahvaste usundite tunnistajad ja 1% muud. Mitteusklikke on 46%.
Suurimad linnad[]
Koht | Linn | Provints või provintsi õigusega linn |
Elanikke (2010) |
---|---|---|---|
1. | Soul (서울, 서울) | Seul | 9 794 304 |
2. | Busan (부산, 釜山) | Pusan | 3 414 950 |
3. | Incheon (인천, 仁川) | Incheon | 2 662 509 |
4. | Daegu (대구, 大邱) | Daegu | 2 446 418 |
5. | Daejeon (대전, 大田) | Daejeon | 1 501 859 |
6. | Gwangju (광주, 光州) | Gwangju | 1 475 745 |
7. | Ulsan (울산, 蔚山) | Ulsan | 1 082 567 |
8. | Suwon (수원, 水原) | Gyeonggi | 1 071 913 |
9. | Changwon (창원, 昌原) | Lõuna-Gyeongsang | 1 058 021 |
10. | Seongnam (성남, 城南) | Gyeonggi | 949 964 |
Majandus[]
Valuuta[]
Käibel on Lõuna-Korea won (KRW).
Kultuur[]
Sport[]
Koreast on pärit võitluskunst taekwondo. Teised Korea võitluskunstid on taekkyeon, hapkido, Tang Soo Do, Kuk Sool Won, kumdo ja subak. Populaarsem spordiala on jalgpall. 2002. aastal toimusid Lõuna-Koreas ja Jaapanis jalgpalli maailmameistrivõistlused. Teised populaarsed spordialad on jalgpall, korvpall, vibulaskmine, lauatennis, talispordialadest kiiruisutamine. 1988. aastal toimusid Soulis XXIV olümpiamängud ja 2018. aastal Pyeongchangis XXIII taliolümpiamängud.
Sümboolika[]
Lipp[]
Võeti kasutusele 1883. aastal, praegusele kujul 1948. aastal.
Vapp[]
Võeti kasutusele 1963. aastal.
Hümn[]
Riigihümn on "Aegukga". Võeti kasutusele 1948. aastal. Viis An Ik Tae, sõnad Yun Ch'I-Ho ja An Ch'Ang-Ho.