FANDOM


South georgia Islands map-et

Lõuna-Georgia kaart

Lõuna-Georgia on saar Atlandi ookeani lõunaosas. Lõuna-Georgia ja seda ümbritsevad väikesaared moodustavad koos Lõuna-Sandwichi saarestikuga moodustab Suurbritannia meretaguse ala Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared. Lõuna-Georgia keskus ja ainus asula on Grytviken.

Geograafia Edit

South Georgia NASA

Lõuna-Georgia satelliitpilt

Lõuna-Georgia asub Lõuna-Ameerika rannikust umbes 1400 kilomeetri kaugusel idas. Lähimad saared on Coronationi saar 830 kilomeetri kaugusel edelas ja Lõuna-Sandwichi saarte hulka kuuluv Zavodovski saar 550 kilomeetrit kaugusel kagus.

Saare pikkus on 160 kilomeetrit ja kuni 30 kilomeetrit lai. Saare pindala on 3528 km².

Saar on mägine. Kõrgeim mägi on Mount Paget (2935 m). Saare sisaosas asub liustikke. Rannajoon on liigestunud fjordidega.

Stromness Bay, South Georgia

Stromnessi laht Lõuna-Georgial

Lõuna-Georgia läheduses asub veel mitu väiksemat saart ja saarerühma, milleks on muuhulgas Annenkovi saar, Birdi saar, Clerke Rocks, Cooperi saar, Grassi saar, Pickersgilli saared, Shag Rocks ja Willise saared.

Taimestik ja loomastik Edit

Taimestik piirdub Lõuna-Georgial mägede nõlvadel ja fjordide jalamitel. Saarel kasvab kokku umbes 50 soontaime, millest kõige levinumad on erinevad heintaimed. Samuti esineb sammaltaimi ja samblikke. Puid ega põõsaid ei kasva saarel üldse.

Colony of aptenodytes patagonicus

Kuningpingviinide koloonia

Lõuna-Georgial asub üks olulisemaid kuningpingviinide (Aptenodytes patagonicus) kolooniaid. Nende koguarvukus on Lõuna-Georgial hinnatud 450 000 isendit. Saarel elab umbes miljon tuttpingviini (Eudyptes chrysolophus). Lisaks asuvad saarel olulised lonthülge (Mirounga leonina) ja merikaru (Arctocephalus gazella) kolooniad. Samuti elutseb saarel veel neli liiki hülgeid: merileopard (Hydrurga leptonyx), krabihüljes (Lobodon carcinophaga), sukelhüljes (Leptonychotes weddellii) ja lähisantarktika merikaru (Arctocephalus tropicalis).

Endeemste liikide linnuliikide hulka kuuluvad lõunageorgia kiur (Anthus antarcticus) ja koldnokk-soopart (Anas georgica).

Hiir on saarele inimese poolt introdutseeritud. 2015. aastal likvideeriti saarelt rott. Samuti on saarelt hiljuti likvideeritud põhjapõder, kes toodi saarele 20. sajandi alguses. Põhjapõdrad olid ohuks saare hõredale taimestikule.

Saare põhjatipu lähedal asuval Birdi saarel paikneb merelindude ja hüljeste vaatluskeskus.

Kliima Edit

Lõuna-Georgia lõunarannikut piitsutavad tugevad tuuled, mistõttu on sealne ilm pidevalt külm, tormine ja üldiselt väga külalislahkusetu. Põhjarannik jääb alltuuleküljele ning sealne ilm on oluliselt meeldivam ja vaiksem.

Üldiselt on Lõuna-Georgia kliima karm, jahe ja niiske. Talvel (juunist augustini) on suurem osa saarest kaetud lumega, kuid mõned rannikualad võivad jääda terveks aastaks suuresti lumevabadeks. Juulis kerkib õhutemperatuur päeval mõne kraadi üle 0° C ja langeb öösel miinusesse. Sageli esineb lumetorme ja udu. Talvel esineb päikesepaistet väga harva. Kuigi meri ei külmu isegi talvel, võib sageli esineda triivjääd.

Suvi on väga lühike ja jahe ning õhutemperatuur tõuseb vaevu üle 10 °C. Ka suvel võib esineda külmakraade ja lumesadu. Saare sisemaal paiknevad mäed on aastaringselt lumega kaetud.

Sademeid langeb aastas umbes 1500 millimeetrit. Sademed langevad aasta lõikes võrdlemisi ühtlaselt.

Ajalugu Edit

Saare esmaavastajaks võis olla juba 1675. aasta aprillis inglise kaupmees Anthony de la Roché. Ta sattus Hoorni neeme juures halva ilma kätte ja kaldus kursilt tugevalt kõrvale. Ta nägi tohutut, mäestikulist ja sügavate lahtedega maad või saart, mis nimetati mitmetel kaartidel Roche'i saareks ja mis võis olla Lõuna-Georgia.

Cook-1777

James Cooki kaart 1777. aastast

1756. aastal avastas saare prantsuse meresõitja Nicolas-Pierre Duclos-Guyot. 1775. aastal märkas saart inglise meresõitja James Cook ning maabus 17. jaanuaril lahes, mille nimetas Possessioni laheks. Cook kaardistas osa saare rannikust ja purjetas saare lõunatipuni, millele andis nimeks Disappointmenti neem ('Pettumuse neem'), kuna ta mõistis, et see saar ei ole osa Antarktise mandrist, mida ta otsis. Cook nimetas saare Inglismaa kuninga Georg III auks Georgia saareks.

Hiljem kaardistas saart 1819. aastal Fabian Gottlieb von Bellingshausen esimese Vene Antarktika ekspeditsiooni käigus.

1880. aastate esimesel poolel rajati Lõuna-Georgiale Royali lahte uurimisjaam. 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani paiknesid Lõuna-Georgial peamiselt vaala- ja hülgepüüdjate sadamad. Tippajal ulatus saarel elanike arv üle 800.

8. mail 1916 jõudis pärast 1300 kilomeetri pikkust sõitu päästepaadil James Caird Elephanti saarelt üle Lõuna-Jäämere Lõuna-Georgia edelarannikule briti polaaruurija Sir Ernest Shackleton, kes oli pärast enda ebaõnnestunud Endurance'i ekspeditsiooni suundunud koos viie mehega abi järele. Lõuna-Georgiale jõudes läbis Shackleton koos kahe mehega läbiuurimata saare siseosa ja jõudis 20. mail Stromnessi vaalapüügijaama. Pärast seda õnnestus organiseerida kogu ekspeditsiooni päästmine.

Falklandi sõja ajal okupeerisid saare lühikeseks ajaks Argentina väed. 25. aprillil 1982 vabastasid britid saare uuesti.

Inimasustus Edit

Church Grytviken South Georgia

Kirik Grytvikeni asulas

Lõuna-Georgia uurimisjaamades töötab paarkümmend teadlast. Saare ainsad püsielanikud on Grytvikenis asuva muuseumi kaks kuraatorit.

Välislingid Edit