FANDOM


State of South Dakota
Flag of South Dakota.png SouthDakota-StateSeal.png
Deviis: Under God the people rule
South Dakota in United States.png
PealinnPierre
Rahvaarv869 666 (2017)[1]
Pindala199 729 km²
LühendidSD, S.D.
Lõuna-Dakota on Ameerika Ühendriikide osariik Kesk-Läänes. Lõuna-Dakota piirneb kirdes ja idas Minnesotaga, kagus Iowaga, lõunas Nebraskaga, läänes Wyomingiga ja põhjas Põhja-Dakotaga. Lõuna-Dakota on pindalalt riigi 17., kuid elanike arvult ja rahvastikutiheduselt tagantpoolt viies. Osariigi jagab geograafiliselt ja sotsiaalselt kaheks piirkonnaks. Osariigi pealinn on Pierre ja suurim linn Sioux Falls.

Osariik on saanud nime lakotade indianihõimu järgi. Lõuna-Dakota moodustas Dakota Territooriumi lõunapoolse osa ning sai USA osariigiks samaaegselt koos Põhja-Dakotaga 2. novembril 1889.

Suurem osa elanikkonnast on koondunud osariigi idaosasse, kus sealsel viljakal pinnasel kasvatatakse erinevaid põllukultuure. Osariigi lääneosas tegeldakse karjapidamisega ning sealne majandus tugineb enam turismist. Lääneosas asub ka mitu indiaanlaste reservaati. Osariigi üks suuremaid vaatamisväärsusi on Mount Rushmore.

Geograafia Edit

Thunder butte SD

Suurem osa Lõuna-Dakota lääneosast on kaetud rohtlatega, samuti esineb seal arvukalt jäänukmägesid (pildil Thunder Butte).

Lõuna-Dakota asub Ameerika Ühendriikide põhjaosas ning on geograafiliselt osa Kesk-Läänest, samuti loetakse seda Suure tasandiku osaks. Osariigi pindala on 199 729 km², millega Lõuna-Dakota on pindalalt riigi 17. osariik.

Missouri jõgi jagab Lõuna-Dakota geograafiliselt kaheks osaks. Idaosas domineerib peamiselt preeria. Lääneosas vahelduvad rohtlad kaljuste aladega, sealhulgas asub seal White Riveri ja Cheyenne'i jõe vahel ulatuslik (üle 160 km pikk) kaljune kõnnumaa badlands, kust on avastatud rohkelt paleontoloogilised leide.[2] Lääneosas esineb samuti arvukalt üksikuid jäänukmägesid (nn butte'id).

Badlands panorama1

Badlandsi rahvuspark

Lõuna-Dakota edelaosas asub Black Hillsi mäestik, millest umbes kaks kolmandikku paikneb Lõuna-Dakotas ja ülejäänud Wyomingis. Mäestiku suhteline kõrgus küündib 1200 meetrini. Seal paikneb osariigi kõrgeim koht Harney Peak (2208 m), mis on Ameerika Ühendriikide kõrgim tipp Kaljumäestikust ida pool.[2]

Osariigi kõige madalam koht on Minnesota piiri asuva Big Stone Lake'i rannajoon (294 m).

Elusloodus Edit

Pronghorn Wind Cave NP

Harksarvik Wind Cave'i rahvuspargis

Valdavaks bioomiks Lõuna-Dakotas (v.a. Black Hillsi piirkonnas) on parasvöötme rohtlad. Metsamaa moodustab osariigi pindalast ainult umbes 4%. Jõgede lähedal ja kaitsevööndites kasvavad heitlehised puud, näiteks pappel, jalakas ja paju. Rohtlates on imetajatest esindatud ameerika piison, valgesaba-pampahirv, harksarvik, koiott ja rohtlahaukur.

Kõrgematel aladel kasvavad okaspuud, sealhulgas kollane mänd, keerdmänd ja kanada kuusk. Imetajates on levinud lisaks vapiti, lumelammas, lumekits, ameerika nugis ja puuma.

Lõuna-Dakota pesitseb ligi 300 linnuliiki. Kasvava arvukusega valgepea-merikotkas on levinud ülekogu osariigi, eriti Missouri jõe lähistel ja Badlandsi rahvuspargis. Missouri jõgi on oluliseks peatuspaigaks paljudele põhjast lõunasse rändavatele veelindudele, peamiselt partlastele ja hanelistele. Arvukalt on levinud Aasiast sisse toodud jahifaasan, kellel peetakse jahti. Jõed ja järved on kalarikkad, esinevad muuhulgas püügikalad heleuim-koha ja sägalised.[2]

Kliima Edit

Lõuna-Dakotas valitseb külmade ja kuivade talvede ning kuumade ja võrdlemisi kuivade suvedega mandriline kliima. Suvel võib õhutemperatuur tõusta sageli ligi 40 °C ja talvel langeda alla −20 °C. Sademeid langeb aastas osariigi kirdeosas umbes 390 mm ja osariigi kaguosas 640 mm, Black Hillsi piirkonnas esineb aga sademeid kõige enam − umbes 760 mm. Suvel võib esineda ägedaid äikesetorme. Osariigi idaosa jääb Tornado Alley piirkonda.

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Lõuna-Dakotas on 49 °C, mis mõõdeti 15. juulil 2006 Ustas. Madalaim temperatuur mõõdeti McIntoshis 17. veebruaril 1936, mil oli −50 °C külma.

Kaitsealad Edit

Dean Franklin - 06.04.03 Mount Rushmore Monument (by-sa)-3 new

Mount Rushmore

Lõuna-Dakotas asub mitu Rahvuslik Pargiteenistuse hallatavat kaitseala. Osariigis paikneb kaks rahvusparki, mis mõlemad paiknevad osariigi edelaosas: 1903. aastal rajatud Wind Cave'i rahvuspark ja 1978. aastal loodud Badlandsi rahvuspark.

Osariigi tuntuimaks vaatamisväärsuseks on Mount Rushmore'i kaljusse raiutud nelja USA presidendi hiiglaslikud skulptuurportreed. Lisaks asub osariigis Jewel Cave'i rahvusmonument, mis hõlmab pikkuselt kolmanda koobaste süsteemi maailmas.

Ajalugu Edit

Black Hills petroglyphs 1

Kaljujoonised Black Hillsis

Inimasustus tekkis praeguse Lõuna-Dakota alale mitu tuhat aastat tagasi. Esimeste asustasid selle piirkonna küttimise ja korilusega tegelenud paleoindiaanlased, kes kadusid seoses jahiloomade välja suremisega umbes 5000 aastat eKr. Aastatel 500–800 elasid praeguse Lõuna-Dakota kesk- ja idaosas rahvad, kes ehitasid suuri künkataolisi matmispaiku ehk maunde.

16. sajandi alguseks elas Missouri jõe orus arikarade indiaanihõim. Esimeste eurooplastena saabusid Lõuna-Dakota alale 1743. aastal La Vérendrye'i vennad, kes ületasid arvatavasti esimeste eurooplastena Suure tasandiku ja uurisid Kaljumäestikku. 1762. aastal läks piirkond Uus-Hispaania valdusse. 19. sajandi alguses oli valitsevaks indiaanihõimuks saanud siuud.

Lõuna-Dakota piirkond läks ameeriklaste valdusse 1803. aastal Louisiana ostuga, millega prantslastelt soetati tohutud alad Suurel tasandikul. Aasta hiljem suundus seda piirkonda uurima Lewise ja Clarki ekspeditsioon, mis külastas retke käigus ka Lõuna-Dakotat. 1817. aastal rajati praeguse Fort Pierre'i lähedale esimene kauplemispunkt. Asunike sissevool piirkonda algas 19. sajandi teisel poolel. 1858. aastal indiaanlastega sõlmitud lepinguga läks suurem osa praegusest Lõuna-Dakota idaosast USA valdusse.

Deadwood13

Deadwood on üks paljudest linnadest Black Hillsis, mis asutati pärast kulllapalaviku puhkemist

1861. aastal loodi Dakota Territoorium, mis praeglusele Lõuna-Dakotale hõlmas Põhja-Dakota ning osa Montanast ja Wyomingist. Rahvaarvu suurenemine algas eeskätt 1870. aastatel raudteevõrgu rajamisega. 1874. aastal avastas George Armstrong Custeri juhitud ekspeditsioon Black Hillsi piirkonnas kulda, misjärel puhkes kullapalavik. Sel ajal kuulus Lõuna-Dakota lääneosa indiaanlastele, kes ei olnud nõus oma maadest Black Hillsis loobuma, mistõttu puhkes indiaanlaste ja valgete vahel konflikt. Lõpuks paigutati indiaanlased viite reservaati.

Suurneva rahvastiku ja poliitiliste põhjuste tõttu jagati Dakota Territoorium, millega 2. novembril 1889 tekkisid eraldi osariikidena Lõuna-Dakota ja Põhja-Dakota.

29. detsembril 1890 toimus Pine Ridge'i reservaadis Wounded Knee veresaun, kus USA sõjaväelased tapsid vähemalt 146 indiaanlast, teiste seas naisi ja lapsi. See oli viimane suurim indiaanlaste ja valitsusvägede vahel toimunud kokkupõrge.

Dust Bowl - Dallas, South Dakota 1936

Liiva alla mattunud farm Dallases Lõuna-Dakotas

1930. aastatel andis Lõuna-Dakota ja teiste Suure tasandiku osariikide põllumajandusele tugeva hoobi pikkade põuaperioodide ja vale põlluharimistehnika tõttu tekkinud tolmutormid (seda perioodi tuntakse nime all tolmukauss). Viljatuks muutunud põllumaade ja üldise suure depressiooni aegsete majandusraskuste tõttu olid paljud põllupidajad sunnitud 1930. aastatel osariigist lahkuma.

Majanduslik stabiilsus saabus USA sekkumisega Teise maailmasõtta, millega kasvas nõue põllumajandusliku- ja tööstustoodangu järele. 20. sajandi teise pooles muutus osariigi majandus mitmekesisemaks. Turismitööstus on märkimisväärselt kasvanud pärast USA kiirteedesüsteemi Interstate Highway System valmimist 1960. aastatel.

Vaatamata rahvaarvu kasvamisele ja hiljutisele majanduslikule arengule, on paljudes maapiirkondes viimase 50 aasta jooksul elanike arv vähenenud, kuna paljud noored suunduvad osariigi suurlinnadesse või teistesse osariikidesse.

Haldus Edit

SD Capitol

Osariigi kapitooliumihoone Piere'is

Lõuna-Dakota seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 70 liikmelisest Esindajatekojast ja 35 liikmelisest Senatist. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. Kuberner valitakse nelja-aastaks ametiajaks. 2011. aastast on osariigi kuberner Dennis Daugaard.

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1940   642 961 –7,2%
1950   652 740 +1,5%
1960   680 514 +4,3%
1970   665 507 –2,2%
1980   690 768 +3,8%
1990   696 004 +0,8%
2000   754 844 +8,5%
2010   814 180 +7,9%

Rahvaarv on 2017. aasta seisuga arvestuse järgi 869 666. Keskmine asustustihedus on 4,35 in/km².

2016. aasta seisuga moodustavad rahvastikust 85,2% valged, 9% põlisameeriklased, 2,0% mustanahalised ja 1,5% aasialased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 3,7%.[1]

2000. aasta rahvaloenduse kohaselt olid suurimad päritolurühmad sakslased (40,7%), norralased (15,3%), iirlased (10,4%), indiaanlased (8,2%) ja inglased (7,1%).

Lõuna-Dakotas asub suurim hutteriidide kogukond USA-s. Tegemist on anabaptistliku usulahuga, mis emigreerus USA-sse 1870. aastatel Euroopast, peamiselt saksakeelsetelt aladelt.

Indiaanlaste (peamiselt lakotad ja dakotad) moodustavad Missourist läände jääval alal umbes 20% rahvastikust. Kokku asub osariigis seitse indiaanlaste reservaati. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli Lõuna-Dakota indiaanlaste osakaalu poolest Alaska ja New Mexico järel kolmas osariik riigis.

Suurimad linnad Edit

Sioux Falls Skyline 41

Sioux Falls

Next Pikemalt artiklis Lõuna-Dakota linnad
Nr Linn Elanikke (2016) Maakond
1. Sioux Falls 174 360 Minnehaha, Lincoln
2. Rapid City 74 048 Pennington
3. Aberdeen 28 415 Brown
4. Brookings 23 895 Brookings
5. Watertown 22 172 Codington
6. Mitchell 15 729 Davison
7. Yankton 14 566 Yankton
8. Pierre 14 008 Hughes
9. Huron 13 117 Beadle
10. Spearfish 11 531 Lawrence

Majandus Edit

2016. aastal oli Lõuna-Dakota sisemajanduse kogutoodang 48,354 miljardit dollarit. Sellega paigutus Lõuna-Dakota Ameerika Ühendriikide 50 osariigi seas 47. kohale.

2016. aastal oli keskmine sissetulek leibkonna kohta 52 078 dollarit ja elaniku kohta 27 516 dollarit.[1] 2017. aasta detsembri seisuga on töötuse määr 3,5%.[3] Alla vaesuspiiri elab 13,3% elanikkonnast.[1] Mitmed osariigi maakonnad kuuluvad riigi vaesemate sekka. Oglala Lakota maakonnas on madalaim sissetulek elaniku kohta riigis.

Transport Edit

Lõuna-Dakota kaks tähtsamat transpordikoridori on ida-lääne suunas kulgev kiirtee Interstate 90 ja osariigi idaosas põhja-lõunasuunaline Interstate 29.

Kultuur Edit

Sport Edit

Sümboolika Edit

SD 20

Teetähis

2006 SD Proof

Veeranddollariline

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 South Dakota. census.gov. Vaadatud 14.2.2018
  2. 2,0 2,1 2,2 South Dakota. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 14.2.2018
  3. "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 14.2.2018

Välislingid Edit


Ameerika Ühendriikide osariigid
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming