FANDOM


Republic of South Africa (inglise)
Flag of South Africa.png Coat of arms of South Africa.png
Hümn: "Hino Nacional Brasileiro"
PealinnPretoria; parlament Kaplinnas, kõrgeim kohus Bloemfonteinis
Rahvaarv54 956 900 (2015)
Pindala1 219 090 km²
Ametlikud keeledinglise ja veel 10 kümme kohalikku keelt
RahaühikLõuna-Aafrika Vabariigi rand (ZAR)
Tippdomeen.za
Lõuna-Aafrika Vabariik (LAV) on vabariik Lõuna-Aafrikas. See asub Aafrika mandri lõunaotsas. Selle naaberriigid on Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiik ja Svaasimaa ning see ümbritseb täielikult Lesothot. Lisaks on riigil umbes 2798 kilomeetrit rannajoont Atlandi ja India ookeaniga. Lõuna-Aafrika Vabariik on Lõuna-Aafrika suurim riik.

Riigi majandus on Aafrikas Nigeeria järel teisel kohal. Riik on rikas mineraalide poolest.

Erinevad Lõuna-Aafrika hõimud nimetavad riiki Azaniaks. Tänu riigi multikultuursele mitmekesisusele Desmond Tutu ja Nelson Mandela seda riiki nimetanud Vikerkaareriigiks (inglk Rainbow Nation).

Geograafia Edit

South Africa sat

Lõuna-Aafrika Vabariigi satelliitpilt

Lõuna-Aafrika Vabariigi pindala on 1 219 090 km², millega on see maailmas 26. kohal. Riigipiiri kogupikkus on 5244 km. Kõige pikem riigipiir on Botswana (1969 km), Lesotho (1106 km) ja Namiibiaga (1005 km).[1]

Ajalugu Edit

Pärast Teist Inglise-Buuri sõda moodustati 1910. aastal Lõuna-Aafrika Unioon (LAU). Sõltumatus Suurbritanniast saavutati 1931. aastal. Teises maailmasõjas osales LAU liitlaste poolel. 1948. aastal võimule tulnud Rahvuspartei seadis sisse apartheidi. Kunagi USA lõunaosariikides rakendatud seaduste eeskujul kehtestati rassieraldusrežiim, mis keelas mustanahalistel käia näiteks valgetega samas koolis ja söögikohas. Keelatud olid ka segaabielud.

Diskrimineerimise ja vägivalla tõttu lahkus LAU Aasia ja Aafrika riikide survel 1961. aastal Rahvaste Ühendusest ning kuulutas end vabariigiks. 1962. aastal mõistis ÜRO LAV-i rassipoliitika hukka ja tema suhtes kehtestati relvaembargo.

1964. aastal keelustati LAV-is 1912. aastal loodud Aafrika Rahvuskongress ja selle juhile Nelson Mandelale mõisteti eluaegne vanglakaristus. Samal aastal keelati LAV-i osalemine olümpiamängudel.

1970. aastal karmistus rassipoliitika veelgi. 1976. aastal tulistati Johannesburgis meeleavaldusel mustanahalisi tudengeid, hukkus üle 600 inimese. LAV isoleeriti poliitiliselt, kuid lääneriigid hoidusid külma sõja oludes nii olulise liitlase suhtes täielikust majandusembargost. See võimaldas LAV-il kujuneda oluliseks tööstusriigiks.

1983. aastal moodustati rõhumisvastane Ühendatud Demokraatlik Rinne, mis suutis võimsate streikide ja demonstratsioonidega survestada valitsust läbi viima pisireforme. 1984. aastal moodustati parlamendi kõrvale värviliste ja indialaste esinduskoda, millel oli nõuandev õigus. 1980. aastate teiseks pooleks oli LAV jõudnud sise- ja välispoliitilisse ummikusse.

Mandela 1991

Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene president Nelson Mandela

1990. aastal tühistas president Frederik Willem de Klerki valitsus 35 organisatsiooni tegevuskeelu, vabastas Nelson Mandela ja alustas läbirääkimisi Aafrika Rahvuskongressiga. Viimane omakorda lõpetas valitsusvastase võistluse. Siiski toimus hulk ohvriterohkeid kokkupõrkeid peamiselt suulusid esindava Inkatha Vabaduspartei toetajatega.

1992. aatal korraldati LAV-i valge elanikkonna seas referendum, mis 69-protsendilise häälteenamusega kiitis heaks rasside põhiseadusliku võrdõiguslikkuse. 1994. aastal naasis LAV ÜRO-sse. Samal aastal toimusid vabad üldvalimised, mille võitis ülekaalukalt Aafrika Rahvuskongress ja presidendiks sai Mandela. 1995. aastal hakkas tegutsema tõe ja lepituse komisjon, mille ülesanne oli endiste poliitiliste vastaste lepitamine, kuid ka inimõiguste rikkumises süüdi olevate inimeste, nii mustade ja valgete, väljaselgitamine.

Poliitika Edit

2018. aastast on Lõuna-Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa.

Haldusjaotus Edit

Lõuna-Aafrika Vabariik jaguneb üheksaks provintsiks. Provintsid jagunevad 44 ringkonnaks ja need omakorda 205 vallaks.

Provints Pealinn Pindala (km²) Rahvaarv (2001)
Ida-Kapimaa Bhisho 169 580 6 436 761
Free State Bloemfontein 129 480 2 706 776
Gauteng Johannesburg 17 010 8 837 172
KwaZulu-Natal Pietermaritzburg 92 100 9 426 018
Limpopo Polokwane 123 900 5 273 637
Mpumalanga Nelspruit 79 490 3 122 994
Põhja-Kapimaa Kimberley 361 830 822 726
Loodeprovints Mahikeng 116 320 3 669 349
Lääne-Kapimaa Kaplinn 129 370 4 524 335

Rahvastik Edit

Elanike arv on 2015. aasta seisuga 54 956 900. See on rahvaarvult maailmas 25. riik.[1]

80,2% rahvastikust moodustavad mustanahalised, 8,4% valged, 8,8% segarassilised (värvilised), Aasia päritolu 2,5%.[1]

Põlisrahvad khoisanid ei ole tänapäeval Lõuna-Aafrika Vabariigis selgelt eristatavad.

Keeled Edit

South Africa 2011 dominant language map

Keelte levik Lõuna-Aafrika Vabariigis (2011. aasta rahvaloenduse andmed)

██ afrikaani ██ inglise ██ pedi ██ sotho ██ ndebele ██ svaasi
██ tsonga ██ tsvaana ██ venda ██ koosa ██ suulu ██ Valdav puudub

Lõuna-Aafrika Vabariigis on 11 riigikeelt. Lisaks inglise keelele on ametliku keele staatus afrikaani, koosa, ndebele, pedi, sotho, suulu, svaasi, tsvana, tsonga ja venda keel. Põlisrahvaste keeltest suulu, koosa, svaasi ja ndebele kuuluvad nguni keelerühma, sotho, pedi ja tsvana sotho-tsvana keelerühma.

2011. aasta rahvaloenduse kohaselt kõneles emakeelena kõige enam suulu keelt (22,7%), järgnesid koosa (16%), afrikaani (13,5%) ja inglise (9,6%). Enam kui pooled valgetest lõuna-aafriklastest kõnelevad afrikaani keelt. Kirjaoskajaid on 2015. aasta hinnangul 94,4%.[1]

Religioon Edit

Riik ja kirik on lahutatud. 80% rahvastikust on kristlased (metodistid, katoliiklased, anglikaanid ja Hollandi reformistid), moslemeid on 1,5% ja 15% on usutunnistuseta.

Tervishoid Edit

Üks suurimaid terviseprobleeme on AIDS. 2016. aasta hinnangul oli HIV-ga nakatunute osakaal täiskasvanute seas 18,9%.

Majandus Edit

Lõuna-Aafrika Vabariik on üks enim arenenud majandusega riike Aafrikas. Tähtsamas kaubanduspartnerid on USA, Suurbritannia, Saksamaa, Jaapan ja Hiina. Olulisemad väljaveokaubad on kivisüsi, kuld, teemandid, plaatina, kuid ka muud metallid ja mineraalid. Sisse veetakse masinaid ja varuosi, keemiakaupu, naftasaadusi, täppisaparaate. 2014. aastal oli Lõuna-Aafrika Vabariik veinitoodangult maailmas 9. kohal.

Kultuur Edit

Sport Edit

Populaarseimad spordialad on ragbi, kriket ja jalgpall.

Aastatel 1967–1993 toimus Lõuna-Aafrika Vabariigis Vormel 1 etapp (Lõuna-Aafrika Grand Prix).

Lõuna-Aafrika jalgpallikoondise hüüdnimi on Bafana Bafana (tõlkes 'poisid'). Koondis on esindanud riiki alates apartheidi lõpust 1990. aastate alguses. 1996. aastal võitis Lõuna-Aafrika Vabariigi koondis Aafrika rahvuste karikavõistlused ning osales aastatel 1998 ja 2002 maailmameistrivõistlustel. 2010. aastal toimusid Lõuna-Aafrika Vabariigis esimesed Aafrikas peetud jalgpalli maailmameistrivõistlused. Nagu eelmiselgi kahel korral, ei pääsenud LAV-i koondis 2010. aastal alagrupiturniirist edasi.

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 South Africa. cia.gov. Vaadatud 19.4.2018

Välislingid Edit

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.