Läti on riik Põhja-Euroopas, üks Baltimaadest. Piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, edelas Valgevenega ja lõunas Leedu, läänes on merepiir Rootsiga.
Etümoloogia[]
Läti nimetus tuleneb iidse balti hõimu latgalite nimest, kelle sulandumisel ümberkaudsete hõimudega lõid aluse tänapäevase läti rahvuse tekkeks.
Ajalugu[]
Läti territooriumile tekkis asustus u 9000 eKr. Balti hõimud jõudsid Läänemere idakaldale u 3000 eKr.
Geograafia[]
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Kliima[]
Taimestik[]
44% Läti pindalast on kaetud metsaga. Enamik metsadest on okasmetsad
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Riik[]
Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeima võimu organiks on läti rahvas. Rahva võimu esindab riigijuhtimises 100-liikmelise parlamendi Saeima ja omavalitsuste volikogud. Läti riigipeaks on president, kes on ühtlasi ka Läti kaitseväe ülemjuhataja. Läti presidendi valib Saeima salajase hääletusega nelja aasta pikkuseks ametiajaks.
Haldusjaotus[]
Läti jaguneb alates 2009. aastast üheksaks vabariigilinnaks ehk vabariikliku keskalluvusega linnaks ja 109 piirkonnaks.
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
2050 elab Lätis prognooside kohaselt 1,54 miljonit inimest.
Rahvused[]
62% rahvastikust on lätlased, 27% venelased, 3,3% valgevenelased, 2,2% ukrainlased, 2,2% poolakad, 1,2% leedukad jm rahvused 2%.
Suurimad linnad[]
| Koht | Linn | Piirkond või vabariigilinn | Elanikke (2011) |
|---|---|---|---|
| 1. | Riia | Riia | 658 640 |
| 2. | Daugavpils | Daugavpils | 93 312 |
| 3. | Liepāja | Kurlandia | 76 731 |
| 4. | Jelgava | Jelgava | 59 511 |
| 5. | Jūrmala | Jūrmala | 50 840 |
| 6. | Ventspils | Ventspils | 38 750 |
| 7. | Rēzekne | Rēzekne | 32 328 |
| 8. | Valmiera | Valmiera | 25 130 |
| 9. | Ogre | Ogre piirkond | 24 840 |
| 10. | Jēkabpils | Jēkabpils | 24 635 |
Majandus[]
Valuuta[]
Rahaühik on euro. Kuni 2014. aastani oli käibel läti latt.
Kultuur[]
Sport[]
Populaarsem spordiala on jäähoki. Teised populaarsemad spordialad on korvpall, võrkpall.
Sümboolika[]
Rahvuslind on linavästrik.
Rahvuslill on harilik härjasilm.
Rahvuspuu on tamm.
Lipp[]
Võeti kasutusele 18 XI 1918.
Vapp[]
Võeti ametlikult kasutusele 16 VI 1921, uuesti 1990. Vapikilbi vasakul alumisel väljal on Kuramaa vapp, paremal alumisel Liivimaa vapp ja ülemine väli tõusva päikese kujutisega tähistab Latgalet, millel Läti vapi loomise ajal oma vappi polnud. Päikesel on 17 kiirt, mis sümboliseerivad 17 tollast Läti maakonda. Kuramaa vapil on punane lõvi hõbedasel väljal ja Liivimaa vapil hõbedane greif punasel väljal. Kolm viieharulist tähte märgivad kolme ajaloolist Läti osa Vidzemet, Kurzemet ja Latgalet.
Hümn[]
Riigihümn on "Dievs, svētī Latviju". Sõnad ja viis Kārlis Baumanis. Riigihümnina 1920. aastast.