FANDOM


Läti on riik Põhja-Euroopas, üks Baltimaadest. Piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, edelas Valgevenega ja lõunas Leedu, läänes on merepiir Rootsiga.

Etümoloogia Edit

Läti nimetus tuleneb iidse balti hõimu latgalite nimest, kelle sulandumisel ümberkaudsete hõimudega lõid aluse tänapäevase läti rahvuse tekkeks.

Ajalugu Edit

Läti territooriumile tekkis asustus u 9000 eKr. Balti hõimud jõudsid Läänemere idakaldale u 3000 eKr.

Geograafia Edit

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Kliima Edit

Taimestik Edit

44% Läti pindalast on kaetud metsaga. Enamik metsadest on okasmetsad

Loomastik Edit

Kaitsealad Edit

Riik Edit

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeima võimu organiks on läti rahvas. Rahva võimu esindab riigijuhtimises 100-liikmelise parlamendi Saeima ja omavalitsuste volikogud. Läti riigipeaks on president, kes on ühtlasi ka Läti kaitseväe ülemjuhataja. Läti presidendi valib Saeima salajase hääletusega nelja aasta pikkuseks ametiajaks.

Haldusjaotus Edit

Läti jaguneb alates 2009. aastast üheksaks vabariigilinnaks ehk vabariikliku keskalluvusega linnaks ja 109 piirkonnaks.

Rahvastik Edit

Demograafilised näitajad Edit

2050 elab Lätis prognooside kohaselt 1,54 miljonit inimest.

Rahvused Edit

62% rahvastikust on lätlased, 27% venelased, 3,3% valgevenelased, 2,2% ukrainlased, 2,2% poolakad, 1,2% leedukad jm rahvused 2%.

Suurimad linnad Edit

Koht Linn Piirkond või vabariigilinn Elanikke (2011)
1. Riia Riia 658 640
2. Daugavpils Daugavpils 93 312
3. Liepāja Kurlandia 76 731
4. Jelgava Jelgava 59 511
5. Jūrmala Jūrmala 50 840
6. Ventspils Ventspils 38 750
7. Rēzekne Rēzekne 32 328
8. Valmiera Valmiera 25 130
9. Ogre Ogre piirkond 24 840
10. Jēkabpils Jēkabpils 24 635

Majandus Edit

Valuuta Edit

Rahaühik on euro. Kuni 2014. aastani oli käibel läti latt.

Kultuur Edit

Sport Edit

Populaarsem spordiala on jäähoki. Teised populaarsemad spordialad on korvpall, võrkpall.

Sümboolika Edit

Rahvuslind on linavästrik.

Rahvuslill on harilik härjasilm.

Rahvuspuu on tamm.

Lipp Edit

Flag of Latvia

Võeti kasutusele 18 XI 1918.

Vapp Edit

Coat of arms of Latvia

Võeti ametlikult kasutusele 16 VI 1921, uuesti 1990. Vapikilbi vasakul alumisel väljal on Kuramaa vapp, paremal alumisel Liivimaa vapp ja ülemine väli tõusva päikese kujutisega tähistab Latgalet, millel Läti vapi loomise ajal oma vappi polnud. Päikesel on 17 kiirt, mis sümboliseerivad 17 tollast Läti maakonda. Kuramaa vapil on punane lõvi hõbedasel väljal ja Liivimaa vapil hõbedane greif punasel väljal. Kolm viieharulist tähte märgivad kolme ajaloolist Läti osa Vidzemet, Kurzemet ja Latgalet.

Hümn Edit

Riigihümn on "Dievs, svētī Latviju". Sõnad ja viis Kārlis Baumanis. Riigihümnina 1920. aastast.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.