Lääne-Aafrika on piirkond, mis hõlmab Aafrika mandri läänepoolse osa. Põhjas asub sellest asub Põhja-Aafrika piirkond Magrib ning lõunas ja läänes Atlandi ookean. Lääne-Aafrika hõlmab Sahara kõrbe lõunaosa ja on seega osa Sahara-tagusest Aafrikast.
Lääne-Aafrika pindala on umbes 7,9 miljonit km². Elanike arv on 2014. aasta seisuga hinnanguliselt 375 477 000.[1]
Lääne-Aafrika võib jagada mitmeks füsiograafiliseks piirkonnaks. Lääne-Aafrika põhjaosa hõlmab ulatusliku poolkõrbelise ala, mis on tuntud Lääne-Sudaanina, ulatudes Atlandi ookeanist läänes Tšaadi järveni idas. See on võrdlemisi tasane platoo, mis piirneb põhjas Sahara kõrbega ja lõunas Ülem-Guinea vihmametsaga. Aastane keskmine sademete hulk selles piirkonnas ulatub vähem kui 250 millimeetrist ariidses põhjaosas kuni umbes 1250 millimeetrini lõunaosas. Lääne-Sudaani taimestik koosneb peamiselt põhjapoolse Saheli ja lõunapoolse kõrgsavanni vahelisest võsastikust. Lõunas paiknev Ülem-Guinea vihmamets ulatub mööda Atlandi ookeani rannikut 160–240 km kaugusele sisemaale.[1]
Lääne-Aafrika kõrgeim mägi on Bintumani (1948 meetrit), mis asub Sierra Leones.
ÜRO liigituse järgi kuulub Lääne-Aafrika koosseisu 16 riiki:
- Benin
- Burkina Faso
- Elevandiluurannik
- Gambia
- Ghana
- Guinea
- Guinea-Bissau
- Libeeria
- Mali
- Mauritaania
- Nigeeria
- Niger
- Roheneemesaared
- Senegal
- Sierra Leone
- Togo
Lisaks hõlmab Lääne-Aafrika Atlandi ookeani lõunaosas Suurbritannia sõltlasalad Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha.
Teise liigituse järgi kuulub Mauritaania Põhja-Aafrika Magribi piirkonda. Mõnikord liigitatakse Lääne-Aafrika alla ka Ekvatoriaal-Guinea, Kamerun ja Tšaad.
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 Western Africa. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 10.8.2017