FANDOM


Kurdid on omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel.

Üle maailma elab 30–38 mln kurdi. Suurim kogukond (11–18,6 mln) elab Türgis. Lisaks on suured kurdide kogukonnad veel Iraanis (6,5–7,9 mln), Iraagis (6,2-6,5 mln), Süürias (1,75-2,2 mln), Aserbaidžaanis (150 000–180 000) ja Iisraelis (150 000). Lääne-Euroopa suurimad kurdi kogukonnad on Saksamaal (750 000) ja Prantsusmaal (135 000–150 000).

Kõnelevad indoeuroopa keelte hulka kuuluvat kurdi keelt. Ainsa riigina on teise ametliku keele staatuse kurdi keelele andnud Iraak. Süürias on selles keeles materjalide trükkimine keelatud. Kurdi juudi ja osa kurdi kristlasi kõnelevad semi keelte hulka kuuluvat aramea keelt, mis on lähemal araabia ja heebrea keelele kui kurdi keelele.

Valdavalt sunniidi moslemid, aga leidub ka judaismi ja kristlust järgivaid kurde. Suurem osa juudiusku kurde on aja jooksul kolinud Iisraeli. Kuigi juba sajandeid tagasi leidus kristlikke kurdi hõime, on enamik tänapäeva kristlastest kurde hiljuti pöördunud, ristiusku minejate arv on kasvanunud nii Türgi ku Iraagi kurdide seas.

Kurdide täpne päritolu on teadmata. Enamik kurde ise peab kurde pärinevateks meedlastest. Kurdi rahvusluse tõusuperioodiks peetakse Esimese maailmasõja järgseid aastaid. Osaliselt reaktsioonina türgi rahvusluse sekulariseerimise vaimule kaldusid Türgi kurdid oma rahvusluses rohkem konservatiivse islami poole.