FANDOM


Kuningpingviin
SGI-2016-South Georgia (Fortuna Bay)–King penguin (Aptenodytes patagonicus) 04
Kuningpingviin Lõuna-Georgial
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Pingviinilised Sphenisciformes
Sugukond: Pingviinlased Spheniscidae
Perekond: Aptenodytes
Liik: Kuningpingviin
Ladinakeelne nimetus
Aptenodytes patagonicus
J.F. Miller, 1778
Colony of aptenodytes patagonicus

Kuningpingviinide pesitsuskoloonia Lõuna-Georgial

Kuningpingviin (Aptenodytes patagonicus) on pingviinlaste sugukonda kuuluv linnuliik. Jaguneb kaheks alamliigiks.

Täiskasvanud kuningpingviin on umbes 85–90 cm pikk ja kaalub 10–16 kg. Silmatorkav sooline dimorfism puudub, kuid emased on veidi väiksemad ja kergemad. Kuningpingviinist on suurem ainult keiserpingviin (Aptenodytes forsteri), kellega võib teda tänu sarnasele välimusele sageli segamini ajada.

Nokk on 11–14 cm pikk ja väga kitsas. Noka ülemine osa on must, alumine osa on enamikul isenditel kahekolmandiku ulatuses oranžikas.

Kuningpingviin pesitseb lähisarktilistel saartel 45. ja 55. laiuskraadi vahel. Pesitsuskolooniad asuvad näiteks Lõuna-Georgial, Macquarie saarel, Heardi saarel, Kerguelenil, Prints Edwardi saartel ja Crozet' saartel. Väiksemad kolooniad asuvad Falklandi saartel, kus nad pesitsevad tavaliselt eeselpingviinide lähedal. Patagoonias – vaatamata oma teaduslikule nimetusele – ta enam ei ela. Pesitsuskolooniad paiknevad tavaliselt laugetel rannikunõlvadel. Nad võivad harva sattuda ka Antarktika poolsaarele, Lõuna-Aafrikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale.

2004. aastal hinnati kuningpingviini arvukuseks umbes kolm miljonit isendit.

Kuningpingviinid on viidud ka paljudesse loomaaedadesse.

Kuningpingviin on sarnaselt ülejäänud pingviinidega lennuvõimetud. Nende tiivad on lendamiseks liiga väikseks, kuid nad on kohastunud vees liikumiseks. Kuningpingviinid võivad sukelduda üle 300 meetri sügavusele ja viibida vee all mitu minutit. Nad sukelduvad päevas vette umbes 150 korral. Nad saavad vee all hapniku kätte tänu lihastes olevale müoglobiinile.

Kuningpingviinid toituvad väikestest kaladest, molluskitest, koorikloomadest ja kalmaaridest. Jahti pidades võivad nad päevas süüa kuni 20 kg mereloomi.

Kuningpingviinid on väga sotsiaalsed, pidades jahti rühmades ja pesitsedes suurtes kolooniates, mis võib koosneda mitmest kümnest tuhandest linnust. Täiskasvanud pingviinidel ei ole maismaal vaenlasi. Ainult nende munasid ja väikseid noorloomi ohustavad aeg-ajalt hiid-tormilind ja rait-tormilind. Meres kujutuvad suuremat ohtu mõõkvaal ja merileopard.

Šotimaal Edinburghi loomaaias elav kuningpingviin Nils Olav on Norra Kuningliku kaardiväe maskott.

Viited Edit