| Kuninglõhe | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Täiskasvanud isane kuninglõhe
| ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Oncorhynchus tshawytscha (Walbaum, 1792) |
Kuninglõhe ehk tšavõõtša on lõhelaste sugukonda idalõhe perekonda kuuluv kalaliik.
Ta on suurim lõhelane idalõhe perekonnas. Täiskasvanud kala on tavaliselt 70–90 cm (150 cm) pikk ja kaalub 10–20 kg (60 kg).[1]
Teistest lõhedest erineb kuninglõhe suure arvu lõpusekiirte poolest – neid on ta üle 15. Tema selg ning selja- ja sabauim on kaetud väikeste ümarate mustade tähnidega. Pulmarüü on vähem ilmekas kui teistel idalõhe perekonna – kudemisajal muutub ainult isane mustjaks punaste tähnidega.[1]
Kuninglõhe on levinud peamiselt Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul, kus tema levila ulatub Californiast Alaskani. Tema populatsioon on mõnes paigas tunduvalt vähenenud, sealhulgas sisemaa jõgedes, mis on tammistatud. Aasia rannikul esineb teda vähe, kuid ta võib tungida üksikute isenditena paljudesse jõgedesse alates Hokkaidō saare põhjaosast lõunas kuni Anadõrini põhjas.[1]
Kuninglõhe kudemine kestab vooluveekogudes kogu suve. Emaskala koeb umbes 14 000 suurt marjatera. Maimud jäävad jõkke küllalt kauaks. Ameerika jõgedes esineb ka paikseid vorme.[1]
Meres elab kuninglõhe 4–7 aasta vanuseks. Ta on võrdlemisi külmalembene liik, eelistades ujuda Beringi meres, Komandori- ja Aleuudi saarte naabruses. Meres toitub ta põhiliselt väikestest kaladest.[1]
Kuninglõhe on Alaska ja Oregoni osariigi tunnuskala.