Raamaturott Viki
Register
Advertisement
Kuningasaare emu
Reustareering John Gerrard Keulemansilt (1907)
Reustareering John Gerrard Keulemansilt (1907)
Kaitsestaatus
Status iucn3.1 EX et
Välja surnud (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Jaanalinnulised Struthioniformes
Sugukond: Kaasuarlased Casuariidae
Perekond: Emu Dromaius
Liik: Emu D. novaehollandiae
Alamliik: Kuningasaare emu
Ladinakeelne nimetus
Dromaius novaehollandiae minor
(Spencer, 1906)

Kuningasaare emu on kaasuarlaste sugukonda kuuluva emu väljasurnud alamliik. Kingi saare endeem, mis asub Austraalia mandri ja Tasmaania vahel Bassi väinas. Ta on lähedalt suguluses on väljasurnud tasmaania emuga (D. n. diemenensis), kui nad kuulusid ühte populatsiooni 14 000 aastat tagasi, kui Tasmaania ja Kingi saar olid veel ühendatud.

Eurooplased avastasid kuningasaare emu 1802 ekspeditsiooni käigus saarele ja suurem osa, mis on teada linnust tema eluajal, pärineb Prantsusmaa loodusteadlase François Péroni usutlusest kohaliku hülgekütiga, ning Charles Alexandre Lesueur'i kirjeldusest. Mehed saabusid Kingi saarele 1802 Baudini ekspeditsiooni käigus ning 1804 saadeti Prantsusmaale mitu elusat kuningasaare ja kängurusaare emu ning topist. Kahte elusat isendit hoiti Jardin des Plantes'i botaanikaaias Pariisis, lindude säilitatud jäänuseid hoitakse tänapäeval mitmel pool Euroopa muuseumites. Ekspeditsiooni logiraamatud ei täpsustanud, milliselt saarelt vangistatud linnud pärinesid või kas olid taksonoomiliselt erinevad. Kingi saare varajaste asunike põhjustatud tulekajud ja küttimine langetasid liigi loodusliku populatsiooni 1805. aastaks väljasurnuks. Kaks vangistus elanud isendit surid Pariisis 1822 ja arvatavasti olid nemad liigi viimased esindajad.

Kuningasaare emu väike kasv on näide saarelisest kääbuskasvust. Tema kasv oli emudest väikseim ja tal oli maismaa emust tumedam sulestik. See oli must ja pruunikas, kaelal oli paljas sinakas nahk, tibud olid sarnaselt maismaa omadele triibulised. Kuningasaare emu välimus oli samuti väiksekasvulisest kängurusaare emust erinev mitmes osteoloogilises osas.

Kuningasaare emu käitumine ei erinenud suuresti maismaa emu omast. Linnud kogunesid toiduotsides ja sigimis ajaks karjadesse. Nad toitusid marjadest, rohust ja mereadrust. Nad jooksid kiiresti ja võisid end kaitsta löömisega. Pesa oli madal ning koosnes surnud lehtedest ja samblast. Emalind munes pessa seitse kuni üheksa muna, mida haudusid mõlemad vanemad.

Advertisement