FANDOM


Kuning-kärbseseen
2000 Amanita regalis cropped
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kandseened Basidiomycota
Klass: Mittelehikseened Agaricomycetes
Selts: Lehikseened Agaricales
Sugukond: Kärbseseenelised Amanitaceae
Perekond: Kärbseseen Amanita
Liik: Kuning-kärbseseen
Ladinakeelne nimetus
Amanita regalis
(Fr.) Michael (1904)

Kuning-kärbseseen (Amanita regalis) on kärbseseene perekonda kuuluv seeneliik.

2000. aastal oli kuning-kärbseseen Saksamaal aasta seen.

Taksonoomia Edit

Esimesena kirjeldas seda kuning-kärbseseent nime all Agaricus muscarius β regalis Rootsi mükoloog Elias Magnus Fries 1821. aastal oma teoses "Systema Mycologicum". 1887. aastal määratles Itaalia mükoolog Pier Andrea Saccardo seda punase kärbseseene (A. muscaria) teisendina. Esimesena kirjeldas seda eraldi liigina 1903. aastal saksa mükoloog Edmund Michael.

Kirjeldus Edit

Kuning-kärbseseene viljakehal on vatjas-nahkjas valge kuni kollakas üld- ja rõngaslooriga.[1] Kübar on värvuselt ookerpruun ning tihedalt kaetud kollakate kuni ebemetega, mis paiknevad kübaral peaaegu kontsentriliste vöönditena. Kübar on 10–25 cm lai. Kübar on rihvelja servaga.[1]

Eoslehed ei kinnitu jalale. Eoslehed on värvuselt valged kollaka varjundiga. Ébemeline jalg on täiskasvanud seenel 10–20 cm pikk ja 1,5–2 cm jäme. Alusel on jalg mugulja osaga kokku kasvanud.[1] Tupp on kaetud kollakate tüügastega, mis moodustavad 2–4 kontsentrilist vööndit. Seeneliha on valge, jalas kergelt kollakas ja kübaranaha all kuldkollane. Seeneliha ei muuda õhu käes värvi ning sellel puudub märkimisväärne lõhn ja maitse. Eospulber on valge.[1]

Eosed on laiellipsoidsed, mõõtmetega 9–12 × 7–8 mikromeetrit.

Sarnased liigid Edit

Kuning-kärbseseen viljakeha sarnaneb mõnevõrra punase kärbseseenega, kuid kuning-kärbseseene kübaral ei ole punakat värvust. Kuning-kärbseseent võib samuti segamini ajada roosa kärbseseene (A. rubescens) ja panter-kärbseseenega (A. pantherina).

Levila Edit

Amanita pantherina.JPG
Perlpilz.jpg
Panter-kärbseseen (vasakul) ja roosa kärbseseen (paremal) on sarnased liigid

Kuning-kärbseseen esineb kogu oma levilal üsna harva. Ta kasvab nii heitlehistes kui ka okasmetsades. Ta moodustab mükoriisat mitme puu liigiga, muuhulgas kase, männi ja kuusega. Võib moodusta ka nõiaring. Euroopas on levinud põhiliselt mandri põhjaosast, kuid teda on muuhulgas leitud ka Saksamaalt ja Ungarist. Põhja-Ameerikas esineb ta Alaskal, kus ta kasvab tavaliselt puupiirist kõrgemal.

Toksilisus Edit

Seen sisaldab psühhoaktiivset ainet muskimoolt, mida on leitud ka punases kärbseseenes. Tarbimisel põhjustab see kärbseseenemürgistust.

Kuning-kärbseseen omastab raskmetalli vanaadiumi. Skandinaavias kasvavatel seentel tehtud uuringud näitas, et ühe kilogrammi kuiva seenemassi kohta sisaldab kuning-kärbseseen keskmiselt 38–169 milligrammi (keskmiselt 119 milligrammi) vanaadiumi, kui teistes seentes esineb vanaadiumi tavaliselt alla kahe milligrammi kilogrammi kohta.

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello (2005). 400 Eesti seent, Lk. 188, Eesti Loodusfoto. ISBN 978-9985-830-63-5.