| Kuldakaatsia | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Acacia pycnantha Benth. |
Kuldakaatsia ehk austraalia kummiakaatsia (Acacia pycnantha) on liblikõieliste sugukonna akaatsia perekonda kuuluv puuliik.
Maadeavastaja Thomas Mitchell korjas esimese tüüpeksemplari, mille põhjal andis inglise botaanik George Bentham sellele 1842. aastal liigikirjelduse. Kuldakaatsial ei tunta ühtegi alamliiki.
Ta kasvab kuni kaheksa meetri kõrguseks. Tal on tõeliste lehtede asemel leherootsad. Need on sirbikujulised ja 9–15 cm pikad ning 1–3,5 cm laiad. Kuldsed õied ilmuvad hilistalvel ja kevadel ning on hästi lõhnavad.
Taime risttolmlevad mitut liiki meelindlased, kes korjavad leherootsul olevat nektarit ja levitavad õietolmu.
Ta kasvab alusmetsas, kus leidub eukalüptipuid. Kuldakaatsia on levinud Edela-Austraalias.
Kuldakaatsia koor toodab parkaineid (tanniini) rohkem kui ükski teine akaatsialiik.
Kuldakaatsiat kasvatakse laialt ilutaimena ja lõikelillena, kuid kasvab umbrohuna Lõuna-Aafrikas, Tansaanias, Itaalias, Portugalis, Indias, Indoneesias, Uus-Meremaal, kuid samuti Lääne-Austraalias, Tasmaanias ja Uus-Lõuna-Walesis.
1988. aastal valiti kuldakaatsia Austraalia rahvuslilleks. Seda on kujutatud ka paljudel riigi postmarkidel.