Changes: Kuldakaatsia

Kuldakaatsia
	;
Taksonoomia
Riik:	Taimed Plantae;
Hõimkond:	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass:	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts:	Oalaadsed Fabales;
Sugukond:	Liblikõielised Fabaceae;
Perekond:	Akaatsia Acacia;
Liik:	Kuldakaatsia;
Ladinakeelne nimetus
	Acacia pycnantha; Benth.

Redaktsioon: 21. juuli 2017, kell 18:02

Kuldakaatsia ehk austraalia kummiakaatsia (Acacia pycnantha) on liblikõieliste sugukonda akaatsia perekonda kuuluv puuliik.

Maadeavastaja Thomas Mitchell korjas esimese tüüpeksemplari, mille põhjal andis inglise botaanik George Bentham sellele 1842. aastal liigikirjelduse. Kuldakaatsial ei tunta ühtegi alamliiki.

Ta kasvab kuni kaheksa meetri kõrguseks. Tal on tõeliste lehtede asemel leherootsad. Need on sirbikujulised ja 9–15 cm pikad ning 1–3,5 cm laiad. Kuldsed õied ilmuvad hilistalvel ja kevadel ning on hästi lõhnavad.

Taime risttolmeldavad mitut liiki meelindlased, kes korjavad leherootsul olevat nektarit ja levitavad õietolmu.

Ta kasvab alusmetsas, kus leidub eukalüptipuid. Kuldakaatsia on levinud Edela-Austraalias.

Kuldakaatsia koor toodab parkaineid (tanniini) rohkem kui ükski teine akaatsialiik.

Kuldakaatsiat kasvatatakse laialt ilutaimena ja lõikelillena, kuid kasvab ta umbrohuna Lõuna-Aafrikas, Tansaanias, Itaalias, Portugalis, Indias, Indoneesias, Uus-Meremaal, kuid samuti Lääne-Austraalias, Tasmaanias ja Uus-Lõuna-Walesis.

1988. aastal valiti kuldakaatsia Austraalia rahvuslilleks. Seda on kujutatud ka paljudel riigi postmarkidel.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{Raamaturott artikkel}}
 {{Taksonitabel
  | nimi           = Kuldakaatsia
@@ 16. rida: / 15. rida: @@
  | binaarse_autor = [[George Bentham|Benth.]]
 }}
-'''Kuldakaatsia''' ehk '''austraalia kummiakaatsia''' (''Acacia pycnantha'') on [[Liblikõielised|liblikõieliste]] sugukonna [[akaatsia]] perekonda kuuluv [[puud|puuliik]].
+'''Kuldakaatsia''' ehk '''austraalia kummiakaatsia''' (''Acacia pycnantha'') on [[Liblikõielised|liblikõieliste]] sugukonda [[akaatsia]] perekonda kuuluv [[puud|puuliik]].
 Maadeavastaja [[Thomas Livingstone Mitchell|Thomas Mitchell]] korjas esimese [[tüüp (bioloogia|tüüpeksemplari]], mille põhjal andis inglise botaanik [[George Bentham]] sellele [[1842]]. aastal liigikirjelduse. Kuldakaatsial ei tunta ühtegi [[alamliik]]i.
@@ 22. rida: / 21. rida: @@
 Ta kasvab kuni kaheksa meetri kõrguseks. Tal on tõeliste lehtede asemel [[leheroots]]ad. Need on sirbikujulised ja 9–15 cm pikad ning 1–3,5 cm laiad. Kuldsed õied ilmuvad hilistalvel ja kevadel ning on hästi lõhnavad.
-Taime [[risttolmlemine|risttolmlevad]] mitut liiki [[meelindlased]], kes korjavad leherootsul olevat [[nektar]]it ja levitavad [[õietolm]]u.
+Taime [[risttolmlemine|risttolmeldavad]] mitut liiki [[meelindlased]], kes korjavad leherootsul olevat [[nektar]]it ja levitavad [[õietolm]]u.
 Ta kasvab [[alusmets]]as, kus leidub [[eukalüpt]]ipuid. Kuldakaatsia on levinud Edela-[[Austraalia]]s.
@@ 28. rida: / 27. rida: @@
 Kuldakaatsia [[puukoor|koor]] toodab [[Parkained|parkaineid]] ([[tanniin]]i) rohkem kui ükski teine akaatsialiik.
-Kuldakaatsiat kasvatakse laialt [[ilutaim]]ena ja [[lõikelill]]ena, kuid kasvab [[umbrohi|umbrohuna]] [[Lõuna-Aafrika]]s, [[Tansaania]]s, [[Itaalia]]s, [[Portugal]]is, [[India]]s, [[Indoneesia]]s, [[Uus-Meremaa]]l, kuid samuti [[Lääne-Austraalia]]s, [[Tasmaania]]s ja [[Uus-Lõuna-Wales]]is.
+Kuldakaatsiat kasvatatakse laialt [[ilutaim]]ena ja [[lõikelill]]ena, kuid kasvab ta [[umbrohi|umbrohuna]] [[Lõuna-Aafrika]]s, [[Tansaania]]s, [[Itaalia]]s, [[Portugal]]is, [[India]]s, [[Indoneesia]]s, [[Uus-Meremaa]]l, kuid samuti [[Lääne-Austraalia]]s, [[Tasmaania]]s ja [[Uus-Lõuna-Wales]]is.
 [[1988]]. aastal valiti kuldakaatsia Austraalia rahvuslilleks. Seda on kujutatud ka paljudel riigi [[postmark]]idel.