| Korallid | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||
| Taksonoomia | ||||||
|
Korallid on ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi kuuluvad mereselgrootud.
Kuigi korallid ilmusid esimesena kambriumis, umbes 542 miljonit aastat tagasi, leidub sellest ajast kuni ordoviitsiumini, 100 miljonit aastat hiljem, väga vähe koralli fossiile, kui laialt levisid rugoosid ja tabulaadid. Need surid välja hilise permi ajastu lõpus.
Araabia teadlane Al-Bīrūnī liigitas koralle ja käsnasid loomadena, väites, et nad reageerivad puudutusele. Sellest hoolimata arvati, et kaua aega, et korallid on taimed. Alles 18. sajandil leidis William Herschel, et korallidel on loomadele iseloomulik õhuke rakumembraan.
Korallid eritavad ainevahetusjääkidest kaltsiitse skeleti, mille varjus nad polüüpidena elavad. Polüübid võivad elada nii koloniaalselt kui üksikult.
Korallid saavad elada ainult kõrge soolsusega ja puhtas vees, mille temperatuur on üle 20 °C. Korallid elavad sümbioosis üherakuliste vetikatega.
Korallide lademetest moodustub korallrahu, mis asub madala mere põhjas ja võib ulatuda merepinnani. Merepinnast sügavamal, külmemas vees elavad süvaveekorallid, kellest näiteks Lophelia pertusa on leitud üle 3300 meetri sügavuselt.
Süstemaatika[]
Korallid jagunevad kaheks alamklassiks ja need omakorda seltsideks:
- kaheksikkorallid (Octocorallia)
- Alcyonacea
- Helioporacea – lubikorallilised
- Pennatulacea
- kuudikkorallid (Hexacorallia)
- Actiniaria – meriroosilised
- Antipatharia – sarvkorallilised
- Corallimorpharia
- Scleractinia – kivikorallilised
- Zoantharia – merikakralised