Kongo Demokraatlik Vabariik

République démocratique du Congo (prantsuse)
Hümn: "Debout Congolais"
Pealinn		Kinshasa
Rahvaarv		78 736 153 (2016)
Pindala		2 344 858 km²
Ametlikud keeled		prantsuse
Rahvuspüha		30. juuni
Rahaühik		Kongo frank (CDF)
Tippdomeen		.cd

Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. Riik paikneb Kongo jõe jõgikonnas. Ta piirneb põhjas Kesk-Aafrika Vabariigi ja Lõuna-Sudaaniga, idas Uganda, Rwanda, Burundi ja Tansaaniaga, lõunas Sambiaga, edelas Angola ja Kongo Vabariigiga. Läände jääb Atlandi ookean. Ta on Alžeeria järel pindalalt teine riik Aafrikas, suurim Sahara-taguses Aafrikas ja maailmas 11. kohal. See on suurima rahvaarvuga riik maailmas, kus ametlikuks keeleks on prantsuse keel.

Kongo Demokraatlik Vabariik oli pikka aega Belgia võimu all. 30. juunil 1961 saavutas toonane Belgia Kongo iseseisuvuse. Aastatel 1971–1999 kandis riik nime Sair. 1990. ja 2000. aastatel laastasid riiki kodusõjad ning nende kaasnenud näljahädad ja haigused, mille tõttu hukkus üle kolme miljoni inimese.

Etümoloogia

Riik on saanud nime Kongo jõe järgi, mis voolab läbi riigi. Kongo jõele 16. sajandil andsid nime Euroopa meresõitjad Kongo kuningriigi ja kongo rahva järgi. Sõna kongo tuleneb bantu keelte hulka kuuluvast kongo keelest ning tähendab oletatavasti 'avalikku kogunemist' ja pärineb sõnajuurest konga ('kogunema').

Praeguse Kongo Demokraatliku Vabariigi alal eksisteeris koloniaalajal varem Kongo Vaba Riik ja Belgia Kongo. Pärast riigi iseseisvumist oli selle nimi algselt Kongo Vabariik. Mobutu Sese Seko valitsusajal kandis riik nimetust Sairi Vabariik (1971–1997). Nimi Sair või Zaire on portugali mugandus kongokeelsest sõnast nzere ('jõgi').

Geograafia

Kongo Demokraatliku Vabariigi satelliitpilt

Kongo Demokraatliku Vabariiki läbib ekvaator. Umbes kolmandik riigist jääb ekvaatorist põhja ja ülejäänud osa lõunasse. Riigi pindala on 2 344 858 km². Ta on Alžeeria järel pindalalt Aafrika teine riik. Riigipiiri kogupikkus on 10 481 km. Kõige pikem on riigipiir Angolaga (2646 km), Sambiaga (2332 km) ja Kesk-Aafrika Vabariigiga(1747 km). Rannajoone pikkus on vaid 37 kilomeetrit.

Riik asub Kongo jõe jõgikonnas, mis hõlmab peaaegu kogu riigi. Tähtsamad Kongo lisajõed on Kasai, Sangha, Ubangi, Ruzizi, Aruwimi ja Lulonga.

Riigi idaosas asuvad mäeahelikud. Keskmine kõrgus merepinnast on 726 meetrit. Riigi kõrgeim mäetipp on Uganda piiril Ruwenzori mäestikus asuva Stanley mäe kõrgeim mäetipp Pic Marguerite (5110 m). Riigi idaosa mäestikes esineb vulkaanilist aktiivsust. Viimati 2002. aastal pursanud ja jätkuvalt aktiivne Nyiragongo vulkaan kujutab endast ohtu umbes veerand miljoni elanikuga Goma linnale.

Kliima

Suuremas osas riigis valitseb troopiline kliima. Kongo jõgikonnas on kliima kuum ja niiske, lõunapoolses mägismaal on see jahedam ja kuivem, idapoolses mägismaal niiskem ja soojem. Ekvaatorist põhja pool kestab vihmahooaeg aprillist oktoobrini ja kuivem periood detsembrist veebruarini. Ekvaatorist lõuna pool kestab vihmahooaeg novembrist märtsini ja kuivem periood aprillist oktoobrini.

Elustik

Kongo vihmametsad on Amazonase vihmametsade järel suuruselt maailmas teisel kohal. Liigirikkuse poolest on Kongo DV Aafrikas esimesel kohal.

Mets hõlmab riigi alast üle poole, umbes 57%. Riigi põhja- ja keskosas laiub ekvatoriaalne vihmamets, kus on esindatud mitmed väärispuuliigid, näiteks limba-terminaalia, okuumea ja eebenipuu. Lõunaosas esineb heitlehist troopikametsa ja savannimetsa. Kongo nõos on ulatuslikud puutumatuid soostunud metsad. Riigi põhja- ja lõunaosas on lisaks kõrgrohusavanne. Kongo jõe suudmealas on mangroovisalusid.

Kongo vihmametsas elab palju haruldasi ja endeemseid loomaliike, teiste seas šimpans, kääbusšimpans ehk bonobo, aafrika metsaelevant, mägigorilla, okaapi ja laimokk-ninasarvik ehk valge ninasarvik. Linnuliike on loetletud 1185.

Aastakümneid riigis väldanud kodusõda ja halvad majanduslikud olud on elustikule mõjunud rängalt. Kõik riigis asuvad UNESCO maailmapärandi kantud kaitsealad on ohustatud. Suuteks probleemideks on ulatuslik metsalangetus ja salaküttimine. Loomaliikidest on kõige ohustatumad primaadid, kellest paljud on väljasuremisohus.

Alam-Kongo maastik

Okaapi

Aafrika metsaelevant

Kaitsealad

Riigis asub kokku üheksa rahvusparki, millest neli kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse: Garamba rahvuspark (1980), Kahuzi-Biega rahvuspark (1980), Salonga rahvuspark (1984) ja Virunga rahvuspark (1979). Lisaks kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse Okapi looduskaitseala (1996).

Riigikord

Joseph Kabila

Kongo DV on poolpresidentaalne unitaarne vabariik. Riigipea on president, kes on ühtlasi valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Alates 2001. aastas on riigi president Joseph Kabila, kes sai võimule pärast oma isa Laurent-Désiré Kabila surma.

Seadusandliku võim võimu teostab kahekojaline parlament. Parlamendi ülemkoda on Senat (Sénat) ja alamkoda Rahvuskogu (Assemblée nationale). Parlament valitakse viieks aastaks. Kõrgeimad kohtuorganid on ülemkohus ja kõrgem sõjakohus.

Haldusjaotus

Kongo DV jaguneb 25 provintsiks ja üheks keskalluvusega linnaks ehk pealinna-alaks. Kuni 2015. aastani jagunes riik 11 provintsiks.

1. Kinshasa	14. Ituri
2. Kesk-Kongo	15. Ülem-Wele
3. Kwango	16. Tshopo
4. Kwilu	17. Alam-Wele
5. Mai-Ndombe	18. Põhja-Ubangi
6. Kasai	19. Mongala
7. Kesk-Kasai	20. Lõuna-Ubangi
8. Ida-Kasai	21. Ekvaatoriprovints
9. Lomami	22. Tshuapa
10. Sankuru	23. Tanganjika
11. Maniema	24. Ülem-Lomami
12. Lõuna-Kivu	25. Lualaba
13. Põhja-Kivu	26. Ülem-Katanga

Majandus

Kuigi riik on maavarade poolest Aafrika üks rikkamaid, on Kongo DV üks maailma vaesemaid riike. Sisemajanduse kogutoodang oli 2017. aastal 68,45 miljardit dollarit. Keskmine sissetulek elaniku kohta oli samal aastal 800 dollarit.

Maavaradest leidub koobalti, vaske, nioobiumi, tantaali, naftat, teemante, kulda, hõbedat, tsink, mangaani, tina, uraan ja kivisütt. Samuti on riigil suured metsavarud.

Põllumajanduslik maa moodustab riigi alast 11,4%, millest 3,4% hõlmavad põllumaad ja 8% karjamaad.

Sport

Kõige populaarsemad spordialad on riigis jalgpall, korvpall ja ragbi. Riigi rahvusmeeskond on osalenud maailmameistrivõistustel korra, 1974. aastal. Lisaks on kahel korral tuldud Aafrika meistriks. Lubumbashi linnas tegutseb jalgpalliklubi TP Mazembe, mis on Aafrika üks edukamid. Kongo DV päritolu on Belgia koondislane Romelu Lukaku. Kongo DV-st on samuti pärit mitu silmapaistvat NBA-s karjääri teinud korvpallurit, teist seas Dikembe Mutombo.

Kongo DV osales suveolümpiamängudel esmakordselt 1968. aastal ning püsivalt on osaletud alates 1984. aastast, kuid medalit ei ole võidetud. Kongo DV on Bangladeshi järel rahvaarvult teine riik, mis pole olümpiamängudelt kunagi medalit võitnud.