Komantšide lipp
Komantši naine lapsega. Foto Edward Curtis (1927)
Komantšid on Põhja-Ameerika põlisrahvas. Nende põliseks elupaigaks on New Mexico idaosa, Colorado lõunaosa, Kansas lõunaosa, kogu Oklahoma ja suur osa Texasest. Tänapäeval on nende arv hinnnaguliselt 10 000, kellest pooled elavad Oklahomas ning ülejäänud New Mexico, Texase ja California osariigis.
Komantšid kõnelevad jutoasteegi keelkonda kuuluvat komantši keelt. Komantšide nime pärinemise kohta on mitu teooriat. Ühe kõige laialdasemalt tunnustatud teooria järgi pärineb nende nimi hispaaniakeelsest sõnast komantcia, mis on laen jutide nimetusest rahva kohta. Samuti on arvatud olevat selleks sõnaks "koh-mats". Seda nime on sageli tõlgitud kui "vaenlased" või "võõrad". Teise teooria järgi tuleneb nimi hispaaniakeelsest fraasist camino ancho, mis tähendab 'lai tee'. Komantšid kutsuvad ise ennast nimega "nemene" või nʉmʉ, mis tähendab rahvast.
Comancheria ehk komantšide asuala aastatel 1750–1840
Komantšid said eraldi rahvaks veidi enne 18. sajandi algust, kui nad eraldusid Wyomingis elanud šošonitest. Komantšid liikusid hobustel, mis võimaldas neil paremaid jahimaid kergemini otsida. Nad olid parimad ratsanikud Suurel tasandikul. 18. sajandi alguses hakkasid komantšid liikuma lõunasse ja vallutsid tohutuid preerialasid. Komantšide arv kasvas tänu piisonite rohkusele, šošonite rahvast pärit sisserändajatele ning teiste rahvaste käest röövitud laste ja naiste toel. Küll aga ei olnud nad kunagi ühtne rahvas, vaid moodustasid mitmeid sõltumatuid rühmasid, millel olid aga ühine keel ja sarnane kultuur ning nad säilitasid lisaks omavahelised suhted.