FANDOM


Koko-hallhaigur
Cocoi heron (Ardea cocoi) Pantanal
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Toonekurelised Ciconiiformes
Sugukond: Haigurlased Ardeidae
Perekond: Haigur Ardea
Liik: Koko-hallhaigur
Ladinakeelne nimetus
Ardea cocoi
Linnaeus, 1766
Koko-hallhaigur (Ardea cocoi) on toonekureliste seltsi haigurlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult 1766. aastal Rootsi loodusteadlane Carl von Linné oma teoses "Systema Naturae". Liigiepiteedi cocoi päritolu on ebaselge, kuid see võib pärineda linnu rahvapärasest nimetusest, mida kasutatakse Tšiilis.

Koko-hallhaigur moodustab superliike Euraasias pesitseva hallhaiguriga (A. cinerea) ning Põhja- ja Kesk-Ameerikas pesitseva ameerika hallhaiguriga (A. herodias).

Koko-hallhaigur on Lõuna-Ameerika suurim haigurlane. Tema kehapikkus on 95–130 cm, kuid lindude suurus võib piirkonniti erineda; kõige suuremad isendid esinevad liigi levila lõunaosas. Täiskasvanud linnud kaaluvad 1,15–3,2 kg. Täiskasvanud linnu tiibade siruulatus on 421–455 mm, saba pikkus 161–173 mm ja noka pikkus 50–130 mm. Isased ja emased on keha suuruselt ja sulestiku värvuselt ühesugused.

Koko-hallhaigur on levinud peaaegu kogu Lõuna-Ameerikas, välja arvatud Andides ning Argentina ja Tšiili kõige lõunapoolsemas osas. Eksikülalisena võib ta sattuda Falklandi saartele, Saint Helenale, Ascensionile ja Tristan da Cunhale. Ta elutseb tihedatest metsadest eemal veekogude ääres või märgaladel. Ta esineb kuni 2550 meetri kõrgusel merepinnast.

Ta toitub kaladest, väikeimetajatest, kahepaiksetest ja mõnikord ka putukatest. Kaladest peab ta muuhulgas jahti krookskalale (Micropogonias spp.), suurele tiigersalmlerile (Hoplias malabaricus), jänkukalale (Leporinus spp.) ja pumpsalmlerile (Prochilodus spp.). Nad varitsevad saaki madalas vees seistes ning saaklooma lähenedes teevad oma nokaga kiire liigutuse. Saaki jahivad peamiselt päeval ja üksikult.

Koko-hallhaiguri eluiga looduses on umbes 10 aastat; kõige vanem isend on elanud 24-aastaseks.

Koko-hallhaigur on eelkõige paigalind, kuid ta võib talvel soojemaid õhutemperatuure otsides ekvaatorile lähemale rännata.

Pesitsuse algus sõltub piirkonnast. Näiteks Surinames hakkab ta pesitsema juulis, samas kui Argentinas ja Brasiilias augustist novembrini. Koko-hallhaigurid pesitsevad kolooniates. Suur ja sügav pesa ehitatakse eelkõige suurtele haralistele puudele.

ViitedEdit