Kleopatra

Filmi kohta vaata artiklit Kleopatra (film).

Kuninglikku diadeemi kandva Kleopatra büst. Pärineb 1. sajandi keskpaigast eKr. Tänapäeval asub Berliinis Altes Museumis

Kleopatra VII (69 eKr Aleksandria – 10. või 12. august 30 eKr Aleksandria) oli Vana-Egiptuse Ptolemaioste kuningriigi viimane valitseja ja ühtlasi viimane vaarao. Ta oli Ptolemaioste dünastia liige.

Ta püüdis Rooma mõjuvõimsate valitsejate seast liitlasi leida ja suutis Egiptuse riigi püsimajäämise mõneks ajaks säilitada. Kleopatral oli poeg Julius Caesariga ja ta abiellus Marcus Antoniusega. Aastal 31 eKr toimunud Aktioni lahing lõppes Kleopatra ja Marcus Antoniuse jaoks otsustava lüüasaamisega Octavianuse käest. Octavianuse väed tungisid seejärel Egiptusesse, misjärel sooritas Marcus Antonius enesetapu. Kleopatra püüdis Octavianusega kokkuleppele jõuda, kuid kui ta sai teada tema kavatsusest tuua ta Roomas triumfirongkäigule, sooritas ta samuti enesetapu. Kleopatra surma asjaolud on segased, arvatavasti ta mürgitas end, kuid tuntud on ka teooria selle kohta, et ta suri maohammustuse tagajärjel. Pärast Kleopatra surma sai Egiptusest Rooma provints.

Dünastia taust ja perekond

Kleopatra nimi hieroglüüfides kirjutatuna (ümbritsetud Kartuššiga, nime loetakse paremalt vasakule) Horose templis Edfus

Nimi Kleopatra (vanakreeka keeles Κλεοπᾰ́τρᾱ) on kreeka päritolu ja tähendab 'isa hiilgus'. Kõik Ptolemaioste dünastia naisliikmed kandsid nimesid Kleopatra, Arsinoe või Berenike. Kleopatra ja tema perekonna emakeel oli kreeka keel ning nad esindasid hellenistliku kultuuri. Kleopatra kuulus Makedoonia päritolu Ptolemaioste valitsejadünastiasse, mis oli valitsenud Egiptust pärast Aleksander Suurt. Kleopatra isa oli vaarao Ptolemaios XII Auletes. Ta oli tuntud nõrga valitsejana, kes oli huvitatud flöödimängust ja teistest kunstidest sama palju kui valitsemisest. Kleopatra ema ja vanaema ei ole teada, sest neid ei mainita üheski allikas. Kleopatra vanema õe Berenike IV ema ja Ptolemaios XII viimane abikaasa oli Kleopatra V Tryfaina, kes võis olla ka Kleopatra ja tema teiste õdede-vendade ema. Kleopatra V Tryfaina oli oma abikaasast oluliselt noorem ja arvatavasti tema õde või poolõde.

Selgusetu on samuti Kleopatra õdede-vendade arv. Tal oli vähemalt üks vanem õde (Berenike) ja üks noorem õde (Arsinoe) ning kaks nooremat venda, kes hiljem oli mõlemad lühikest aega Kleopatra abikaasad. Kleopatra V ja Kleopatra VII vahel ei tunta Kleopatra VI. Kui Kleopatra VI ikkagi päriselt esksisteeris, oleks ta olnud Kleopatra VII vanem õde ja arvatavasti see Kleopatra, kes valitses koos Berenike IV-ga ühe aasta enne oma surma.

Elulugu

Kleopatra sündis tõenäoliselt 69. aastal eKr või aasta varem. Tema sünnikuu ega -päev ei ole teada. Arvatavasti sündis ta Aleksandrias ühes selle kuninglikest paleedest. Kleopatra kasvas üles oma isa palees, mis asus kuulsa Aleksandria raamatukogu kõrval. Tema lapsepõlve kohta ei ole palju teada, kuid kahtlemata sai ta hea hariduse, sest ta valdas mitut keelt ning teada teati osava ja haritud läbirääkijana.

Tõus võimule

Kleopatrat kujutav basaltkuju

Kleopatra isa Ptolemaios XII oli sunnitud aastal 58 eKr suundma maapakku Rooma, misjärel võttis selleks ajaks võimu üle tema vanim tütar Berenike IV. Ptolemaios naasis Roomast kolm aastat hiljem ja lasi Berenike hukata, pärast mida tõusis 13-aastane Kleopatra troonipärimisjärjekorras esimeseks. Ptolemaios suri loomulikku surma viis aastat hiljem – nii sai 18-aastane Kleopatra aastal 51 eKr Egiptuse kaasvalitsejaks koos oma noorema venna Ptolemaios XIII-ga. Kleopatra oli oma isaga väga lähedane, arvatavasti võis ta olla juba tema kaasvalitseja, ning ta lasi korraldada isa matused ja võttis oma lisanimeks Filopator ('isa armastav').

Pärast võimule tõusmis tegi Kleopatra reisi Teebasse, kus ta osales nähtavalt härjakultuse-tseremooniatel. Sellisel viisil püüdis ta säilitada Ülem-Egiptuse elanike lojaalsust ja näidata, et ta on kogu Egiptuse kuninganna. Kleopatra juhtis riiki temast kõrgemal asetseva noorema venna asemel poolteist aastat põhimõtteliselt ise. Esialgu oli dokumentidel ja müntidel vaid Kleopatra enda nimi. Tema valitsusaja algusaastatel kimbutas Egiptust aga põud ning toidupuudus tõis riigis kaasa seadusetuse ja riigist lahkumise. Kleopatra õukonnas olid võimu haaranud juhtiv minister eunuhh Potheinos ja kindral Ahhillas. Nad tegutsesid noore Ptolemaiose eestkostjatena ja neil õnnestus taastada Ptolemaiose koht valitsejana Kleopatra ees. Kleopatra vihastas ka Rooma vägesid, kes olid aastaid varem tema isa turvalisuse pärast Aleksandriasse tulnud. Selle tulemusena muutus ta ebapopulaarseks ja ta saadeti pagendusse.

Eelnev: Ptolemaios XII

Egiptuse vaarao Ptolemaioste dünastia 51–30 eKr

Järgnev: –