Kilatüll | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kaitsestaatus | ||||||||||||||
Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
Charadrius vociferus Linnaeus, 1758 |
Kilatüll (Charadrius vociferus) on tülllaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult 1758. aastal Rootsi loodusteadlane Carl von Linné oma teose "Systema Naturae" kümnendas väljaandes.
Täiskasvanud kilatüll on keskmiselt 20–28 cm pikk ja kaalub 72–121 grammi. Tiibade siruulatus on 59–63 cm. Tal on lühike, jäme tumedat värvi nokk. Seljaosa on peamiselt pruunikas, punakaspruunide äärtega. Tiivad ja pealagi on samuti pruunid. Rinna- ja kõhuosa on valged, kuid rinnal on lisaks kaks musta triipu, mis emastel on küll pruunikamad.
Ta on levinud läänepoolkeral, pesitsedes Põhja-Ameerikas. Tema põhiline pesitsusala ulatub Kanada keskosast Mehhikoni. Põhjapoolne populatsioon talvitub Lõuna-Ameerikas. Ta elutseb peamiselt rannikulähedastel märgaladel ja rannikul.
Kilatüll toitub peamiselt putukatest, kui samuti ka ussidest, tigudest, ämblikest ja seemnetest.
Kilatülli vaenlaste hulka kuuluvad kajakad, ameerika vares, pesukaru ja skunk.
Viited[]
- ↑ http://www.iucnredlist.org/details/22693777/0 (vaadatud 6.8.2018)