Siin on keskaja kronoloogia.
5. sajand
401
- 22. detsember – Paavstiks sai Innocentius I.
402
- 6. aprill – Stilicho juhitud roomlased peatasid Alaric I juhtimisel toimunud gootide sissetungi.
410
- 24. august – Läänegoodid rüüstasid kuningas Alarich I juhtimisel Roomat.
447
- 6. november – Võimas maavärin tekitas Konstantinoopoli müüridele ulatuslikke kahjusid, seahulgas 57 tornile.
451
- 20. juuni – Rooma väejuhi Aëtiuse väed võitsid Katalaunia lahingus Attila juhitud germaanlasi, peatades Gallia vallutamise hunnide ja nende liitlaste poolt.
455
- 17. märts – Pärast Valentinianus III mõrva korraldamist sai Petronius Maximus Lääne-Rooma keisririigi keisriks, kuid ta hukkus vaid 11 nädalat hiljem Rooma linna rüüste käigus.
- 2. juuni – Geiserici juhitud vandaalid rüüstasid Roomat.
457
- 7. veebruar – Bütsantsi keisriks krooniti Leo I.
475
- 9. jaanuar – Basiliscus sai Bütsantsi keisriks pärast seda, kui keiser Zeno oli pagendatud Konstantinoopolisse.
- 31. oktoober – Romulus Augustulus asus troonile Lääne-Rooma keisririigi viimase valitsejana.
476
- 4. september – Germaani sõjapealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Seda sündmust loetakse traditsiooniliselt Lääne-Rooma keisririigi lõpuks ja Euroopa pimeda keskaja alguseks.
484
- 28. detsember – Alaric II sai pärast oma isa Eurici surma läänegootide kuningaks.
498
- 22. november – Pärast Anastasius II surma valiti paavstiks ühtaegu nii Symmachus kui ka Laurentius, mille tagajärgel alganud skisma likvideeriti 506. aastal.
6. sajand
526
- 30. august – Pärast Theoderich Suure surma sai idagootide kuningas 10-aastane Athalaric, kelle asemel hakkas regendina valitsema Theoderich Suure tütar Amalasuntha.
527
- 1. august – Pärast Justinus I surma sai Bütsantsi ainuvalitsejaks Justinianus I.
533
- 2. jaanuar – Paavstina pühitseti ametisse Johannes II.
- 13. september – Ad Decimumi lahingus piirasid idaroomlased Belisariuse juhtimisel kuningas Gelimeri juhitud vandaale. See oli otsustav samm vandaalide kuningriigi alistamises ja Põhja-Aafrika tagasivallutamises.
537
- 27. detsember – Konstantinoopolis valmis Hagia Sophia kirik.
546
- 17. detsember – Pärast ligi aasta aega kestnud piiramist rüüstasid idagoodid Totila juhtimisel Roomat.
553
- 5. mai – Algas Teine Konstantinoopoli kirikukogu, mida peetakse üldiselt viiendaks oikumeeniliseks kirikukoguks ja milles tuli käsitlusele alla muuhulgas nestoriaanlus ja Origenese õpetus.
582
- 13. august – Ida-Rooma keiser Tiberius II Constantinus nimetas oma surivoodil troonipärijaks Maurikiose.
590
- 26. märts – Bütsantsi keiser Mauricius kuulutas oma poja Theodosiose kaasvalitsejaks.
7. sajand
622
- 16. juuli – Muhamed alustas rännakut Mekast Medinasse. Seda päeva loetakse islami kalenderi alguseks.
626
- 2. juuli – Xuanwu värava intsident: Prints Li Shimin riigipöörde käigus mõrvata oma vennad, et asuda Tangi keisririigi troonile.
627
- 12. detsember – Rooma-Pärsia sõjad: Herakleios I juhitud Bütsantsi väed võitsid Nineve lahingus Sassaniidide riigi armeed.
632
- 8. juuni – Allahi ainus prohvet Muḩammad suri Medinas. Et ta mingeid korraldusi islamimaailma juhtimise suhtes maha ei jätnud, tekkis islamis lõhe, mis kestab tänapäevani.
- 16. juuni – 8-aastaselt tõusis Sassaniidide riigi troonile Yazdegerd III, kes jäi viimaseks Sassaniidide riigi šahhiks.
634
- 19. september – Bütsantsi-Araabia sõjad: Araabia väejuht Khalid ibn al-Walid vallutas Bütsantsilt Damaskuse.
636
- 20. august – Khalid ibn al-Walidi juhitud Rashiduni väed saavutasid võiduga Jarmuki lahingus kontrolli Süüria ja Palestiina üle. See märkis esimest moslemite vallutuste laine algust pärast Muhhamedi surma.
653
- 17. juuni – Paavst Martinus I arreteeriti Lateraani palees, misjärel saadeti ta Konstantinoopolisse, kus ta reetmises süüdi mõisteti.
655
- 15. november – Merica kuningas Penda sai Inglismaal Yorkshire'i krahvkonna alal toimunud Winwaedi lahingus lüüa Northumbria kuningalt Oswiult.
661
- 29. jaanuar – Mürgitatud saabliga mõrvati islami kaliif Ali, kellest sai šiiitide tähtsaim pühak.
678
- 27. juuli – Paavstiks pühitseti Agatho.
680
- 10. oktoober – Kabala lahingus tapeti šiiitide tähtsaim pühak Hussein.
- 7. november – Konstantinoopolis kogunes kuues oikumeeniline kirikukogu, et võtta seisukoht monoenergismi ja monoteletismi teoloogiliste positsioonide osas.
687
- 15. detsember – Paavstiks valiti Sergius I.
8. sajand
711
- 27. aprill – Moslemid maabusid Tariq ibn Ziyadi juhtimisel Gibraltaril ja alustasid sissetungi Pürenee poolsaarele.
715
- 19. mai – Paavstiks sai Gregorius II.
718
- 15. august – Omaijaadide kalifaadi väed taandusid aasta aega kestnud Konstantinoopoli piiramisest. Sellega loobus Omaijaadide kalifaat Bütsantsi vallutamise plaanidest.
732
- 10. oktoober – Tours'i lahingus alistas Karl Martelli juhitud Frangi riigi armee Umaijaadide kalifaadi armee, peatades sellega moslemite invasiooni Euroopasse.
735
- 26. mai – Jarrow's suri munk Bede, kes kirjutas esimese Briti ajaloo.
762
- 30. juuli – Abbassiidide kaliif al-Mansūr rajas Bagdadi linna.
768
- 7. august – Paavstiks sai Stephanus III.
- 24. september – Suri Frangi kuningas Pippin Lühike. Pärast tema surma jagati Frangi riik tema poegade Karl Suure ja Karlmanni vahel.
794
- 20. mai – Vastavalt Anglosaksi kroonikale hukati Mercia kuningas Offa käsul East Anglia kuningas Æthelberht II.
797
- 19. aprill – Bütsantsi keiser Konstantinos VI vangistati ja torgati pimedaks oma ema Irene toetajate poolt.
799
- 25. aprill – Paavst Leo III ründasid tema eelkäija Hadrianus I sugulased, kuid paavstil õnnestus põgeneda Karl Suure saadiku abiga.
800
- 25. detsember – Paavst Leo II kroonis Karl Suure Saksa-Rooma riigi keisriks.
9. sajand
813
- 22. juuni – Bütsantsi-Bulgaaria sõda: Bulgaarlased võitsid Versinikia lahingus olulises ülekaalus olnud Bütsantsi vägesid.
838
- 22. juuli – Bütsantsi-Araabia sõjad: Abbassiidide kalifaadi väed võitisid tänapäeva Türgi aladel toimunud Anzeni lahingus keiser Theofilose juhitud Bütsantsi vägesid.
843
- august – Verduni lepinguga jagati Karolingide impeerium pärast Ludwig Vaga surma tema poegade Charlesi, Lothari ja Ludwigi vahel kolmeks.
844
- 25. september – Viikingite laevastik jõudis toona Córdoba emiraadile kuulunud Sevilla lähedale. Viikingite rünnaku tõrjusid lõpuks moslemitest kaitsjad tagasi.
853
- 22. mai – Bütsantsi-Araabia sõjad: Bütsantsi laevastik rüüstas Niiluse deltas asuvat Damietta linna.
856
- 22. detsember – Pärsias Alborzi mäestikus toimunud 7,9-magnituudilise maavärina tõttu hukkus umbes 200 000 inimest.
863
- 3. september – Bütsantsi-Araabia sõjad: Bütsantsi armee saavutas Lalakaoni lahingus otsustava võidu Melitene emiraadi üle
868
- 11. mai – Hiinas trükiti kirjapressiga esimene trükitud raamat, "Teemantsuutra".
869
- 9. juuli – Jaapanis Honshū saare lähedal toimunud tugevas maavärinas ja sellele järgnenud tsunamis hukkus umbes 1000 inimest.
893
- 28. detsember – Maavärin hävitas Dvini linna Armeenias. Hukkus umbes 30 000 inimest.
10. sajand
905
- 21. juuli – Keisritiitlit ja võimu Itaalias enda kätte saada püüdnud Alam-Burgundia kuningas Louis III vangistati ja pimestati seejärel.
917
- 5. september – Liu Yan kuulutas end Hiina keisriks, pannes sellega aluse Lõuna-Hani riigile.
933
- 15. märts – Saksa kuningas Heinrich I võitis Riade lahingus ungarlasi.
936
- 28. november – Shi Jingtang krooniti pärast mässu hilise Tangi dünastia keisri Li Congke vastu hilise Jini dünastia esimeseks keisriks.
939
- 29. november – Edmund I krooniti pärast oma poolvenna Æthelstani surma inglaste kuningaks.
955
- 10. august – Saksamaa kuningas Otto I lõi tänapäeva Augsburgi linna lähedal Saksamaal toimunud Lechfeldi lahingus tagasi madjarite kallaletungi.
- 16. oktoober – Otto I vägi alistas Recknitzi või Elde jõel toimunud lahingus obotriidide ühendväe, märkides Otto I valitsusaja kõrgpunkti.
960
- 4. veebruar – Hiina keisriks sai Taizu, alustades Songi dünastia ajajärku, mis kestis enam kui kolm sajandit.
- 8. november – Bütsantsi-Araabia sõjad: Leo Fokas noorema juhitud Bütsantsi väed ründasid hamdaniidide ja hävitasid nende armee.
961
- 6. märts – Chándaxi piiramise järel vallutas Bütsantsi keisririik moslemite Kreeta emiraadi.
971
- 5. september – Liu Yan kuulutas end keisriks, pannes Lõuna-Hiinas aluse Lõuna-Hani riigile pealinnaga Panyu (praegune Guangzhou).
987
- 3. juuli – Hugues Capet krooniti esimese kapetingide dünastia esindajana Prantsusmaa kuningaks.
999
- 2. aprill – Paavstiks sai Silvester II, kes oli esimene prantsuse päritolu paavst.
1000
- 20. august – Krooniti Ungari esimene kuningas István Püha.
- 9. oktoober – Viikingist meresõitja Leifr Eiríksson nägi oma laevalt Vinlandi, mis võis olla Newfoundlandi saar.
11. sajand
1002
- 13. november – Inglismaa kuningas Ethelred II korraldas Inglismaal elavate taanlaste massimõrva.
1009
- 9. märts – Quedlinburgi annaalides mainiti teadaolevalt esimest korda Leedu riigi nime.
1014
- 23. aprill – Viikingitest vallutajad tapsid Clontarfi lahingus Iirimaa ülemkuninga Brian Boru.
- 29. juuli – Bütsantsi-Bulgaaria sõjad: Bütsantsi väed võitsid tänapäeva Bulgaaria aladel toimunud Kleidioni lahingus Bulgaaria vägesid.
1018
- 30. jaanuar – Saksa-Rooma riigi keiser Heinrich II ja Poola kuningas Bolesław I sõlmisid Lausitzi ja Ülem-Lausitzi piirkonna üle toimunud sõdade lõpetamiseks Bautzeni rahulepingu.
1030
- 29. juuli – Lahingus hukkus hiljem Norra kaitsepühakuks kuulutatud kuningas Olaf.
1034
- 25. november – Pärast kuningas Malcolm II surma päris Šotimaa trooni tema vanima tütre poja Macbethi asemel tema teise tütre poeg Duncan I.
1038
- 15. august – Pärast oma onu Istváni surma sai Ungari kuningaks Péter.
1043
- 3. aprill – Edward Usutunnistaja krooniti Wessexi dünastia viimase esindajana Inglismaa kuningaks.
1054
- 4. juuli – Hiina astronoomid vaatlesid Sõnni tähtkujus supernoovat, mille tagajärel tekkis hiljem Krabi udukogu.
- 16. juuli – Kirikulõhe tulemusel jagunes ristiusu kirik katoliku ja õigeusu kirikuks.
1059
- 13. aprill – Paavst Nikolaus II avaldas dekreedi In nomine Domini, mille kohaselt paavste tohivad valida ainult kardinalid.
1060
- 4. august – Prantsusmaa kuningas Henry i suri, tema asemel tőusis troonile Philippe I.
- 6. detsember – Béla I krooniti Ungari kuningaks.
1066
- 6. jaanuar – Harold Godwinson krooniti viimase anglosaksi kuningana enne Normannide vallutust Inglismaa kuningaks.
- 25. september – Inglise kuningas Harold II lõi Stamford Bridge'i lahingus Yorkshire'is Norra kuninga Harald Hardrada vägesid.
- 14. oktoober – Normannide vägi eesotsas William Vallutajaga lõi Hastingsi lahingus inglaste vägesid. Inglaste kuningas Harold II tapeti.
- 25. detsember – William Vallutaja krooniti Westminster Abbeys Inglismaa kuningaks.
1071
- 26. august – Bütsantsi-Seldžuki sõjad: Alp Arslani juhitud seldžukid vangistasid Manzikerti lahingus Bütsantsi keisri Romanos IV.
1080
- 17. aprill – Pärast Harald III surma sai Taani kuningaks tema poolvend Knud IV.
1081
- 5. aprill – Bütsantsi keisriks krooniti Aleksios I, millega tuli võimule Komnenoste dünastia.
- 18. oktoober – Robert Guiscard juhtis sissetungi Bütsantsi, vallutades Dyrrhachiumi linna tänapäeva Albaania aladel.
1087
- 26. september – William II krooniti Inglismaa kuningaks.
1095
- 26. november – Paavst Urbanus II kutsus usklikke vallutama moslemite käest Püha Maa, mis sai ristisõdade üheks tõukeks.
1097
- 1. juuli – Esimeses ristisõjas võitis ristisõdalaste vägi Dorylaeumi juures türklasi.
1098
- 10. märts – Pärast Edessa pärija Thorose tapmist sai tema ristiisa Baldwin I esimeseks Edessa krahviks ja moodustas sellega esimese Ristisõdijate riigi.
- 28. juuni – Ristisõdijad lõid esimeses ristisõjas Antiookias türklaste vägesid.
1099
- 7. juuni – Esimesed ristisõdijad jõudsid Jeruusalemma alla ning alustasid piiramist.
- 12. august – Esimene ristisõda lõppes Askeloni lahinguga ja Fatimiidide vägede taandumisega Egiptusest.
1100
- 25. detsember – Baldwin I krooniti Jeruusalemma kuningaks.
12. sajand
1111
- 13. aprill – Saksa-Rooma keisriks krooniti viimane Saali dünastia esindaja Heinrich V.
1122
- 23. september – Saksa-Rooma keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II vahel sõlmitud Wormsis konkordaat lõpetas investituuritüli.
1123
- 18. märts – Roomas tuli kokku esimene Laterani kirikukogu, mis kinnitas muuhulgas Wormsi konkordaadi ja keelustas kirikuameti ostmise.
1124
- 21. detsember – Lamberto Scannabecchi valiti Honorius Teisena paavstiks.
1126
- 18. jaanuar – Songi dünastia keiser Huizong loobus troonist oma poja Qinzongi kasuks.
- 18. veebruar – Tšehhid saavutasid Chlumeci lahingus Soběslav I juhtimisel võidu sakslaste üle.
1130
- 25. detsember – Roger II krooniti Sitsiilia kuningaks.
1138
- 22. august – Inglise väed lõid Yorkshire'is Northallertoni lähedal toimunud Standardi lahingus tagasi Šoti armee.
- 5. november – Lý Anh Tông krooniti kaheaastaselt Vietnami kuningaks, alustades 37 aastat kestnud valitsemisaega.
1141
- 7. aprill – Keisrinna Matilda sai Inglismaa esimene naissoost troonipärija, võttes endale tiitliks "Inglise Leedi".
1142
- 11. oktoober – Sõlmiti Shaoxingi leping, mis lõpetas Jini–Songi sõjad, kuigi episoodiline võitlus jätkus kuni 1234. aastani.
1143
- 26. september – Paavstiks sai Coelestinus II.
1147
- 24. või 25. oktoober – Portugallaste kuninga Afonso I juhitud väed vallutasid pärast neli kuud kestnud piiramist mauridelt Lissaboni linna. See oli üks väheseid ristiusuliste võite teises ristisõjas.
1148
- 24. juuli – Teises ristisõjas algas Damaskuse piiramine.
- 29. juuli – Damaskuse piiramine lõppes moslemite võiduga. See oli otsustav sündmus Teise ristisõja käigus.
1149
- 29. juuni – Teine ristisõda: Nur ad-Dini juhitud väed purustasid Inabi lahingus prints Raymondi juhitud Antiookia vürstkonna väed.
1152
- 18. mai – Akvitaania hertsoginna Eleanor abiellus Henry Plantageneti (hilisema Inglismaa kuninga Henry II-ga). Kaks kuud varem oli Eleanor lahutanud abielu Prantsuse kuninga Louis VII-ga.
1153
- 25. jaanuar – Jeruusalemma kuningas Balduin III vägi alustas Ashkeloni piiramist.
- 27. mai – Malcolm IV krooniti 12-aastaselt Šotimaa kuningaks.
1154
- 19. detsember – Henry II krooniti Inglismaa kuningaks.
1155
- 18. juuni – Paavst Hadrianus IV kroonis Friedrich I Barbarossa Püha Rooma riigi keisriks.
1156
- 20. jaanuar – Legendi järgis tappis talupoeg Lalli Köyliö järve jääl piiskop Henriki.
1157
- 8. september – Sündis Richard I Lõvisüda, inglise kuningas 1189–1199.
1159
- 7. september – Aleksander III valiti Hadrianus IV surma järel toimunud vastuolulisel valmisel uueks paavstiks.
1161
- 27. november – Jini–Songi sõjad: Songi dünastia laevastik võitis Jangtse jõel toimunud Caishi lahingus Jini dünastia laevastikku.
1169
- 4. veebruar – Sitsiilia idarannikut tabas tugev maavärin, mille tagajärjel hukkus vähemalt 15 000 inimest.
1173
- 9. august – Algas Pisa torni ehitus.
1176
- 17. september – Bütsantsi-Seldžukkide sõjad: Seldžukid takistasid Bütsantsi Früügias toimunud Myriokefaloni lahingus Anatoolia siseosa vallutamast.
1187
- 4. juuli – Saladini väed võitsid Hattini lahingus ristisõdijate väge. See viis Jeruusalemma langemiseni moslemite valdusse.
- 2. oktoober – Saladin vallutas Jeruusalemma.
1189
- 3. september – Londonis Westminster Abbeys krooniti Inglise kuningas Richard Lõvisüda.
1190
- 10. juuni – Saksa-Rooma riigi keiser Friedrich I Barbarossa uppus kolmanda ristisõja ajal Salephi jõe ületamisel Kiliikias (praeguses Türgis).
- 4. juuli – Inglise kuningas Richard I Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philip II Auguste alustasid Kolmandat ristisõda.
1191
- 7. september – Kolmas ristisõda: Richard I juhitud väed võitsid praeguse Iisraeli alal peetud Arsufi lahingus Saladini vägesid.
1192
- 20. detsember – Inglismaa kuniningas Richard I Lõvisüda vahistati Viinis teel kolmandast ristisõjast koju Inglismaale.
1198
- 8. jaanuar – Pärast paavast Coelestinus III surma valiti järgmiseks paavstiks Innocentius III.
- 8. märts – Saksa kuningaks valiti Švaabi Philipp.
1199
- 6. aprill – Suri Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda (Richard I), kes oli saanud haavata Prantsusmaal Châlus' lossi piiramisel. Trooni päris Richardi vend John.
13. sajand
1202
- 10. november – Neljas ristisõda algas Zara piiramisega, mille käigus katoliiklastest ristisõdijad ründasid esimest korda katoliikliku linna.
1204
- 1. aprill – Suri Prantsusmaa ja Inglismaa kuninganna Akvitaania Eleanor.
- 13. aprill – Ristirüütlid vallutasid neljanda ristisõja käigus Konstantinoopoli ja rüüstasid seda.
- ´16. mai – Flandria krahv Baldwin I krooniti Ladina keisririigi esimeseks keisriks.
1209
- Asutati Cambridge'i Ülikool.
- 22. juuli – Albilaste ristisõda: Béziers' linna rüüstamise käigus tapeti suurem osa linnaelanikest, eeskätt seal elanud katarid.
1213
- 12. september – Albilaste ristisõda: Muret' lahingus võitis Simon IV de Montforti ristirüütlite vägi Aragóni kuninga Pedro II ja Toulouse'i krahvi Raymond VI väge.
1214
- 27. juuli – Prantsuse kuningas Philippe II võitis Bouvines' lahingus Inglismaa, Flandria, Boulogne'i ja Saksa ühendarmeed, mida juhtis Saksa-Rooma riigi keiser Otto IV. See võit lõhkus Otto IV koalitsiooni ja kindlustas Philippe'i positsiooni.
- 1. november – Seldžukid vallutasid olulise sadamalinna Musta mere rannikul Sinope.
1215
- 15. juuni – Inglise kuningas John Maata kirjutas alla Magna Cartale, andes oma parunitele suuremad õigused.
- 30. november – Lõppes neljas Lateraani kirikukogu Roomas, kus Liivimaa tunnistati Jumalaema Maarjamaaks.
1216
- 18. juuli – Pärast Innocentius III surma valiti paavstiks Honorius III.
1219
- 15. juuni – Legendi kohaselt langes Liivimaa ristisõjas praeguse Tallinna juures toimunud Lindanise lahingus taevast valge ristiga punane lipp, millest sai Taani riigilipp Dannebrog.
1223
- 14. juuli – Suri Prantsuse kuningas Philippe II Auguste, uueks kuningaks sai Louis VIII.
1227
- 18. august – Suri Mongolite riigi rajaja ja suurkhaan Tšingis-khaan.
1229
- 18. märts – Püha Rooma Riigi keiser Friedrich II kroonis end VI ristisõja ajal Jeruusalemma kuningaks.
1233
- 26. veebruar – Mongolid vallutasid Jini dünastia pealinna Kaifengi.
1237
- 25. september – Inglise kuningas Henry III ja Šoti kuningas Alexander II sõlmisid Yorki lepingu, mis määras piiri Šotimaa ja Inglismaa vahel.
1240
- 15. juuli – Neeva lahing: Soome piiskopi Tooma kogutud Rootsi ristisõdijate vägi, mida juhatas Jarl Birger, sai Neeva jõel lüüa vürst Aleksandri juhitud Novgorodi väelt. Aleksander sai selle võidu auks lisanime Nevski.
1241
- 9. aprill – Batu-khaani väed lõid Liegnitzi lahingus Sileesias Teutooni ordut.
1242
- 5. aprill – Aleksander Nevski juhitud Vene väed lõid Peipsi Jäälahingus väidetavalt puruks Saksa ordu ja taanlaste ühendväe.
1243
- 26. juuni – Mongolid saavutasid tänapäeva Türgi alal toimunud Köse Daği lahingus otsustava võidu seldžukkide vastu, viies seldžukkide riigi langusesse ja lagunemiseni.
1248
- 15. august – Algas Kölni toomkiriku ehitus. See valmis alles 1880. aastal.
1249
- 16. veebruar – Prantsusmaa kuningas Louis IX lähetas André de Longjumeau oma saadikuna Mongolite riiki.
1258
- 10. veebruar – Bagdadi piiramine lõppes mongolite võiduga. Piiramises hukkus üle 100 000 sõduri ja linnaelaniku. See tähendas ühtlasi Abbassiidide kalifaadi lõppu.
1261
- 15. august – Michael VIII krooniti Konstantinoopolis Bütsantsi keisriks.
1262
- 14. september – Alfonso X vallutas tagasi Cádizi, mis oli 500 aastat mauride valduses olnud.
1263
- 2. oktoober – Šotimaal tänapäevase Largsi linna lähedal toimunud lahing Norra ja Šoti vägede vahel lõppes tulemusteta.
1264
- 14. mai – Teine parunite sõda: Inglise parunid Simon de Montforti juhtimisel lõid Lewesi lahingus kuningas Henry III vägesid.
1265
- 20. jaanuar – Simon de Montforti kutsel kogunes Inglise parlament Westminsteri palees esimesele istungile.
- 4. august – Inglismaa Teises Parunite sõjas võitsid rojalistid prints Edwardi juhtimisel Eveshami lahingus Simon de Montfort'i vägesid.
1268
- 18. veebruar – Vene keskaegsetest riikidest moodustatud koalitsioonivägi võitis Rakvere lahingus Mõõgavendade ordut.
- 29. oktoober – Hohenstaufenide dünastia viimane esindaja Konradin hukati 16-aastaselt Napolis.
- 29. november – Suri paavst Clemens IV. Tema järel valiti järgmiseks paavstiks Gregorius X alles kahe aasta ja kümne kuu pärast. Nii kaua pole kunagi paavstluse ajaloos troon võimuta olnud.
1270
- 26. veebruar – Liivimaa ristisõda: Leedu suurvürstiriik saavutas merejääl Läänemaa ranniku lähedal toimunud Karuse lahingus otsustava võidu Liivi ordu vastu.
- 30. oktoober – Algas kaheksas ja viimane ristisõda.
1273
- 1. oktoober – Krahv Rudolf IV Habsburg krooniti Saksamaa kuningaks.
1276
- 22. juuni – Roomas suri paavst Innocentius V.
1278
- 26. august – Saksa kuninga Rudolf I ja Ungari kuninga László IV väed saavutasid Marchfeldi lahingus võidu Böömimaa kuninga Otakar II üle.
- 8. september – Loodi Andorra vürstiriik.
1279
- 5. märts – Leedu suurvürstiriik saavutas Aizkraukle lahingus võidu Saksa ordu rüütlite vastu.
- 19. märts – Songi dünastia viimane keiser Bing hukkus Yameni lahingus, tuues sellega lõpu kolm sajandit Hiinat valitsenud Songi keisririigile.
1282
- 11. detsember – Orewini silla lahingus hukkus viimane Walesi prints Llywelyn ap Gruffudd.
1285
- 5. oktoober – Prantsuse kuningas Philippe III suri, troonile asus Philippe IV.
1290
1291
- 18. mai – Egiptuse sultani ja tema poja Ashrafi väed vallutasid Akko, kristlaste viimase tugipunkti Pühal Maal.
- 1. august – Šveitsi kantonid Uri, Unterwalden ja Schwyz moodustasid nn Igavese Liiga, mis pani aluse hilisemale Šveitsi konföderatsioonile.
1292
- 17. november – Inglismaa kuningas Edward I 13 nõudleja seast Šotimaa kuningaks John Ballioli.
1294
- 5. juuli – Nicolaus IV järel sai paavstiks Celestinus V.
- 13. detsember – Paavst Celestinus V loobus ametist.
- 24. detsember – Celestinus V järel valiti paavstiks Bonifatius VIII.
1295
- 26. juuni – Przemysł II krooniti Poola kuningaks.
1296
- 27. aprill – Inglise armee Edward I juhtimisel lõi Dunbari lahingus puruks John Ballioli juhitud Šoti väed.
1297
- 11. september – William Wallace’i juhitud šotlased lõid Stirlingi silla lahingus puruks inglaste väe.
- 12. september – Portugali kuninga Dinis I ja Kastiilia kuninga Fernando IV vahel sõlmiti Alcañicese leping, millega määrati praegune piir Portugali ja Hispaania vahel.
14. sajand
1301
- 7. detsember – Tallinna piiskopi kirja alusel teatas paavst Bonifatius VIII oma ürikus Tallinna linna ja piiskopkonna elanike püüdest taganeda ristiusust, milleks neid õhutasid ümberkaudsed rahvad: venelased, karjalased, isurid, vadjalased ja leedulased.
1302
- 11. juuli – Flandria armee võitis Kortrijki lähedal toimunud Kuldkannuste lahingus Prantsuse väge.
- 18. november – Paavast Bonifatius VIII avaldas "Unam Sanctam", milles sätestas, et maailmas on vaid üks tõeline Kirik, mille pea on Jeesus Kristus, keda esindab Rooma paavst.
1303
- 20. mai – Saja-aastases sõjas sõlmiti Pariisi leping, millega Gascogne läks taas Inglismaa valdusse.
1305
- 5. juuni – Benedictus XI järel sai paavstiks Clemens V.
- 5. august – Šoti vabadusvõitleja Sir William Wallace sattus inglaste kätte vangi ja hukati kui riigireetur.
1307
- 7. juuli – Inglise kuningas Edward I suri teel Šotimaale, kus ta plaanis maha suruda mässu. Trooni päris Edward II.
- 13. oktoober – Prantsuse kuningas Philippe IV lasi oma riigis kõik Templiordu rüütlid arreteerida ja nende varad konfiskeerida, süüdistades neid ketserluses ja ebamoraalsuses.
1308
- 1. mai – Saksa kuningas Albrecht I mõrvati oma vennapoja Johann Parricida poolt, kuna ta Johanni pärandusõigusest ilma jätnud.
- 27. november – Saksa-Rooma keisriks valiti Heinrich VII.
1309
- 12. september – Rekonkista: Kastiilia väed vallutasid Granada emiraadi käest Gibraltar, kuigi selle üle kaotati võim taas 24 aastat hiljem.
1312
- 22. märts – Paavst saatis laiali Templirüütlite ordu, süüdistades selle liikmeid ketserluses ja moraalilageduses.
1314
- 18. märts – Templiordu viimane suurmeister Jacques de Molay põletati tuleriidal.
1315
- 15. november – Šveitsi Konföderatsiooni väed võitsid Morgarteni lahingus hertsog Leopold I juhitud Austria rüütliväge.
1319
- 8. juuli – Kolmeaastane Magnus Eriksson valiti Rootsi kuningaks, millega ühendati Norra ja Rootsi ühtseks riigiks.
1323
- 12. august – Sõlmiti Pähkinäsaari rahu, millega määrati esmakordselt ära Novgorodi vabariigi ja Rootsi vaheline idapiir.
1325
- 13. märts – Asutati asteekide impeeriumi pealinn Tenochtitlán.
1327
- 1. veebruar – Inglismaa kuningaks krooniti Edward III.
- 6. aprill – Itaalia poeet Petrarca nägi Avignonis esmakordselt Laurat, kellest ta elu lõpuni armastussonette kirjutas.
- 21. september – Mõrvati Inglise kuningas Edward II, troonile asus tema poeg Edward III.
1328
- 17. märts – Edinburghi–Northamptoni lepinguga lõppes Esimene Šotimaa iseseisvussõda.
- 18. aprill – Saksa-Rooma riigi keiser Ludwig IV kukutas paavst Johannes XXII, kuid Johannes jäi sellest hoolimata ametisse edasi, Ludwigi nimetatud vastupaavst Nicolaus V leidis vähe toetust ja astus kaks aastat hiljem tagasi.
1332
- 11. august – Šoti parunid eesotsas Edward Ballioliga lõid Dupplini lahingus kuningas David II toetavaid vägesid.
1340
- 24. juuni – Saja-aastane sõda: Edward III juhitud Inglise laevastik hävitas Sluys' lahingus Prantsuse laevastiku peaaegu täielikult.
1341
- 26. oktoober – Bütsantsi sõjavägi kuulutas keisriks Ioannes VI, vallandades kodusõja tema toetajate ja troonipärija Ioannes V vahel.
1343
- 23. aprill – Puhkes Jüriöö ülestõus.
- 19. mai – Jüriöö ülestõus jätkus. Eesti saadikuile antud lubadust täites jõudis kohale Turu foogt Dan Niclisson, oli aga sunnitud eestlaste abistamise asemel sõlmima rahu Taani kuninga esindajatega. Põhja-Eesti oli läinud Liivi Ordu kätte.
1345
- 21. oktoober – Saja-aastane sõda. Inglased saavutasid Auberoche'i lahingus võidu mitu korda suurema prantslaste väe üle.
1346
- 26. august – Saja-aastane sõda: Inglismaa kuningas Edward III juhitud inglise ja kõmri vibuküttide armee lõi hävitavalt Prantsusmaa kuningas Philip VI suuremaarvulist rüütliväge Põhja-Prantsusmaal peetud Crécy lahingus.
- 17. oktoober – Saja-aastane sõda: Šoti kuningas David II sai Neville's Crossi lahingus inglastega haavata ning langes Edward III kätte vangi.
1348
- 7. aprill – Böömi kuningas Karl IV asutas Prahas Kesk-Euroopa esimese ülikooli Univerzita Karlova.
- 23. aprill – Inglismaa kuningas Edward III asutas Inglismaa esimese rüütliordu, Sukapaelaordu.
1350
- 29. august – Saja-aastane sõda: Kuningas Edward III juhtimisel vallutas 50 laevast koosnenud Inglise laevastik Winchelsea lahingus vähemalt 14 Kastiilia alust ja uputas veel umbes sama palju.
1355
- 10. veebruar – Oxfordi Ülikooli ja linnarahva vahel puhkes kõrtsis mäss, mille tagajärjel hukkus umbes 90 inimest.
1356
- 19. september – Inglased võitsid Must Prints Edwardi juhtimisel Poitiers' lahingus Prantsuse kuninga armeed. Prantsusmaa kuningas Jean II langes inglaste kätte vangi. Sellega lõppes Saja-aastase sõja esimene faas.
1360
- 24. oktoober – Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid sõlmisid Calais' lepingu, millega osa Prantsuse alasid jäi Inglismaa valdusse.
1362
- 17. aprill – Kaunase linnus langes kuu aega pärast kestnud piiramist Saksa ordu kätte.
1370
- 24. mai – Sõlmiti Stralsundi leping, millega Taani loovutas oma laialdased kaubandusõigused Hansa Liidus.
1371
- 22. veebruar – Robert II sai Šotimaa kuningaks oma onu David II järel, juhatades sisse Stuartite dünastia valitsusaja.
1377
- 17. jaanuar – Paavst Gregorius XI saabus pärast nelja kuu pikkust teekonda Rooma, lõpetades sellega paavstide vangipõlve Avignonis.
1378
- 8. aprill – Pärast Gregorius XI sai paavstiks Urbanus VI.
- 29. november – Saksa-Rooma keiser Karl IV suri Prahas. Tema järel asus Böömimaa troonile tema poeg Wenzel, kuid järgmise Saksa-Rooma keisrina krooniti Karli poeg Sigismund alles 1433. aastal.
1380
- 8. september – Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi väed võitsid Kulikovo lahingus tatarlasi.
1381
- 13. juuni – Inglismaal algas valimismaksust ajendatuna Wat Tyleri juhitav talupoegade ülestõus.
- 15. juuni – Inglismaal lõppes kolm päeva kestnud talupoegade mäss, tapeti selle juht Wat Tyler.
1384
- 16. oktoober – Jadwiga krooniti "Poola kuninganna" asemel "Poola kuningaks", peegeldades seda, et ta oli oma õiguses sõltumatu.
1386
- 21. november – Turkestani väepealik Timur vallutas ja rüüstas Gruusia pealinna Thbilisi, sundides kuningas Bagrat V vastu võtma islami.
1389
- 24. veebruar – Rootsi kuningas Albrecht sai Falköpingi lahingus taanlastelt lüüa ning langes vangi. Sellega sai Taani kuninganna Margrete nii Rootsi kui Taani valitsejaks.
- 28. juuni – Türklased lõid Kosovo väljal serblaste vägesid ja vallutasid kogu Serbia, mis jäi Türgi võimu alla 500 aastaks.
1394
- 3. november – Prantsuse kuningas Charles VI käskis juudid riigist välja saata.
1396
- 25. september – Osmanid võitsid Nikopolise lahingus Ungari kuninga Sigismundi juhitud Ungari, Prantsusmaa, Saksa-Rooma riigi, Inglismaa ja Valahhia ühendvägesid.
1397
- 17. juuni – Taani kuninganna Margrethe I ühendas Taani, Rootsi ja Norra oma valitsuse alla, millega loodi Kalmari unioon.
1399
- 30. september – Inglise kuningas Richard II loobus troonist Henry Bolingbroke'i kasuks, kes tema vastu aadlike mässu korraldas.
15. sajand
1403
- 21. juuli – Percyde suguvõsa tõstis mässu Inglismaa kuninga Henry IV vastu, kuid Henry Percy juhitud mäss Shrewsbury lahingus suruti maha ja Percy hukkus lahingu käigus.
1409
- 25. märts – Algas Pisa kirikukogu.
1410
- 15. juuli – Poola-Leedu väed võitsid Saksa ordu–Poola sõja otsustavas Grünwaldi lahingus Saksa ordu vägesid.
1411
- 1. veebruar – Toruńi rahu lõpetas Saksa ordu ja Poola vahelise sõja.
1415
- 6. juuli – Katoliku kirik põletas tuleriidal tšehhi usureformaatori Jan Husi.
- 25. oktoober – Saja-aastane sõda: Inglise kuningas Henry V purustas Agincourt'i lahingus hävitavalt prantslased.
1418
- 22. aprill – Lõppes 1414. aasta novembris alganud Konstanzi kirikukogu.
1419
- 19. jaanuar – Saja-aastases sõjas Prantsusmaa ja Inglismaa vahel alistus kuningas Henry V-le Prantsuse linn Rouen. Sellega oli Henry V vallutanud kogu Normandia.
- 30. juuli – Hussiitide sõja avaetendusena viskasid Praha kodanikud raekoja akendest välja seitse kuninga ametnikku.
1422
- 31. august – Prantsusmaal suri düsenteeriasse Inglise kuningas Henry V, kelle järglaseks sai tema üheksa kuud vana poeg Henry VI.
- 27. september – Sõlmiti Melno rahu, millega määrati piir Preisimaa ja Leedu vahel ja mis jäi muutumatuks järgmiseks ligi 500 aastaks.
- 28. november – Tallinnas hakkas tööle raepteek.
1423
- 31. juuli – Saja-aastane sõda: Inglismaa ja nende Burgundia liitlased võitsid Auxerre'i lähedal toimunud Cravant' lahingus Pratsusmaa vägesid.
1424
- 17. august – Saja-aastane sõda: Inglise-Burgundia ühendväed saavutasid Prantsusmaal Normandias toimunud verises Verneuili lahingus strateegiliselt olulise võidu.
1429
- 29. aprill – Jeanne d'Arc saabus Orléansi ja tema juhtimisel saavutasid prantslased võidu Inglise vägede üle.
- 8. mai – Saja-aastases sõjas lõppes Orléans'i piiramine.
1430
- 29. märts – Bütsantsi-Osmanite sõjad: Pärast kaheksa aastat kestnud piiramist vallutas Osmanite riik Veneetsia vabariigi linna Thessaloníki.
- 23. mai – Compiegne'is langes vangi Jeanne d'Arc.
1431
- 30. mai – Prantsusmaal Rouenis põletati tuleriidal Jeanne d'Arc. Paavst Benedictus XV kuulutas ta 1920. aastal pühakuks.
1435
- 13. jaanuar – Paavst Eugenius IV avaldas bulla Sicut Dudum, milles taunis Kanaari saarte päriselanike guantšide orjastamist.
1437
- 21. veebruar – Vandenõulased mõrvasid Šoti kuninga James I.
1444
- 2. märts – Veneetsia Albaanias moodustati kohalikest albaania vürstidest koosnev Lezhë liiga, mille juhiks sai Skanderbeg.
- 26. august – Vana Zürichi sõda: Prantslased saavutasid St. Jakob an der Birsi lahingus šveitslaste üle võidu, kuid suurte kaotuste tõttu taganeti.
1447
- 6. märts – Tomaso Parentucellist sai paavst Nicolaus V.
1449
- 6. jaanuar – Konstantinos XI krootini Bütsantsi viimaseks keisriks.
- 7. aprill – Viimase vastupaavstina astus tagasi Felix V.
1453
- 29. mai – Türklased vallutasid Bütsantsi impeeriumi pealinna Konstantinoopoli.
- 17. juuli – Prantsuse ja Inglise väed pidasid Castilloni lahingu, mille inglased kaotasid. Sellega lõppes Saja-aastane sõda.
- 28. oktoober – 13-aastane Ladislaus Postumus krooniti Böömimaa kuningaks, kuigi Jiří Poděbradyst säilitas võimu valitsuse üle.
1454
- 9. aprill – Itaalia linnriigid Milano, Firenze ja Veneetsia sõlmisid Lodi rahulepingu.
1455
- 23. veebruar – Trükimasinal alustati Gutenbergi piibli masstootmist.
1457
- 14. august – Ilmus esimene värvitrükis raamat, Johannes Gutenbergi kujundatud mustpunane Mainzi psalter.
1458
- 24. jaanuar – 14-aastane Mátyás Hunyadi kuulutati üksmeelselt Ungari kuningaks.
1460
- 10. juuli – Rooside sõda: Northamptoni lahingus võitisid Yorkid Lancastere ja võtsid kuningas Henry VI vangi.
- 3. august – Roxburghi lossi piiramisel tapsid inglased Šotimaa kuninga James II.
- 30. detsember – Rooside sõda: Inglismaal Lääne-Yorkshire'is toimunud Wakefieldi lahingus hukkus Yorki hertsog Richard.
1461
- 17. veebruar – Rooside sõda: Yorklased sai Warwicki all peetud teises St Albansi lahingus lüüa kuninganna Margareti juhitud lancasterlastelt. Warwickis vangis vangistuses olnud kuningas Henry VI põgenes.
- 29. märts – Yorki lähedal toimus Rooside sõja verisem lahing, mis kindlustas Inglismaa trooni Yorki dünastiale.
- 7. august – Mingi kindral Cao Qin korraldas ebaõnnestunud riigipöördekatse keiser Yingzongi kukutamiseks.
1467
- 15. detsember – Moldova vürsti Ștefan III väed võitsid tänapäeva Rumeenia alal Baias toimunud Baia lahinglahingus Ungari kuninga Mátyás I vägesid.
1471
- 14. aprill – Rooside sõda: Yorki väed lõid Inglismaal Barneti lahingus Lancasteri vägesid, kuningas Edward IV tõusis tagasi troonile.
- 4. mai – Yorki väed lõid Inglismaa Rooside sõjas Tewkesbury lahingus Lancasteri relvajõude.
1475
- 10. jaanuar – Moldova vürstiriigi väed Ștefan III juhtimisel tõrjusid Vaslui linna lähedal tänapäeva Rumeenia aladel tagasi osmanite rünnaku.
- 29. august – Pärast Inglismaa ja Burgundia hertsogkonnna sissetungi sõlmis Prantsusmaa Inglismaaga Picquigny lepingu, mille tulemusena vabastati Prantsusmaa kuningas Louis XI.
1476
- 16. november – Vlad Dracula sai Moldova vürsti Ștefan III ja kuningliku kohtuniku István V kolmandat korda Valahhia valitsejaks, tõrjudes Basarab Laiotă põgenema Türki.
1477
- 18. november – Ilmus William Caxtoni trükitud esimene ingliskeelne trükis.
1478
- 26. aprill – Firenze Vabariigis korraldasid Pazzi perekonna liikmed vandenõu Medici perekonna liikmete kõrvaldamiseks Firenze valitsejate kohalt. Lorenzo de' Medici sai selle käigus haavata ja tema vend Giuliano tapeti.
1479
- 1. juuni – Asutati Kopenhaageni Ülikool.
1483
- 6. juuli – Yorki dünastia ja Plantagenetide viimane kuningas Richard III krooniti Inglismaa kuningaks.
1484
- 29. august – Paavstiks sai Innocentius VIII.
- 5. detsember – Paavst Innocentius VIII avaldas bulla "Summis desiderantes affectibus", milles ta kutsus inkvisitsiooni Saksamaal tegutsema karmilt nõidade vastu.
1485
- 22. august – Rooside sõda lõppes Inglise kuninga Richard III langemisega Bosworthi lahingus.
- 30. oktoober – Pärast rooside sõda Inglismaa trooni haaranud Henry VII krooniti formaalselt Westminster Abbeys.
1486
- 18. jaanuar – Inglise kuningas Henry VII abiellus Edward IV tütre Elizabethiga, ühendades Lancasteri ja Yorki kuningasuguvõsad.
1488
- 3. veebruar – Portugali meresõitja Bartolomeu Dias purjetas esimese eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika mandri lõunatipus.
- 11. juuni – Šoti kuningas James III mõrvati pärast kaotust Sauchieburni lahingus. Troonile asus tema poeg James IV.
1489
- 14. märts – Küprose kuninganna Catherine Cornaro müüs oma kuningriigi Veneetsiale.
1492
- 2. jaanuar – Hispaanlased vallutasid Granada mauridelt tagasi.
- 31. märts – Hispaania juutidele anti kolm kuud aega võtta vastu ristiusk või maalt lahkuda.
- 3. august – Christoph Kolumbus alustas Palose sadamast teekonda uue läbipääsu leidmiseks itta.
- 11. august – Pärast Innocentius VIII surma valiti paavstiks Aleksander VI.
- 11. oktoober – Christoph Kolumbuse esimese reisi liikmed teatasid enne Guanahani saarele jõudmist tundmatu valgusallika nägemisest.
- 12. oktoober – Christoph Kolumbus saabus Ameerikasse, maabudes Bahama saarte hulka kuuluval Guanahani saarel.
- 28. oktoober – Christoph Kolumbus avastas esimesel reisil Uude Maailma Kuuba.
- 7. november – Praeguse Prantsusmaa alal asuva Ensisheimi küla lähedale nisupõllule kukkus meteoriit. See oli esimene täheldatud meteooriidi langemine Euroopas.
- 15. november – Christoph Kolumbus märkis oma päevikusse, et indiaanlased kasutavad tubakat. See on esimene kirjalik viide tubakale.
- 5. detsember – Christoph Kolumbus avastas Hispaniola saare, mis tänapäeval on jagatud Haiti ja Dominikaani Vabariigi vahel.
- 25. detsember – Christoph Columbuse lipulaev "Santa Maria" jooksis Haiti rannikul madalikule.
1493
- 19. jaanuar – Prantsusmaa ja Hispaania sõlmisid Barcelona leppe.
- 4. mai – Paavst Aleksander VI andis välja bulla "Inter caetera", mis seadis piiri Hispaania ja Portugali koloniaalimpeeriumite vahel.
- 9. september – Osmani väed võitsid Krbava välja lahingus horvaatlasi.
- 25. september – Christoph Kolumbus alustas teist reisi Uue Maailma avastamiseks.
- 3. november – Christoph Kolumbus avastas Dominikaani saare. Samal päeval 1978. aastal sai Dominikaani riik iseseisvaks.
1494
- 3. mai – Meresõitja Christoph Kolumbus nägi esmakordselt saart, mille nimeks sai hiljem Jamaica.
- 7. juuni – Hispaania ja Portugal sõlmisid Tordesillase lepingu Uue Maailma jagamiseks.
- 1. september – Napoli troonile pretendeeriva Prantsuse kuninga Charles VIII väed tungisid Itaaliasse.
1495
- 10. veebruar – Inglismaal hukati kuningas Henry VII varahoidja sir William Stanley.
1497
- 24. juuni – Inglise meresőitja John Cabot maabus Põhja-Ameerikas Newfoundlandis.
- 8. juuli – Portugali meresõitja Vasco da Gama lahkus Lissabonist, et otsida mereteed Indiasse.
- 22. november – Portugali maadeuurija Vasco da Gama sõitis esimesena maailmas ümber Hea Lootuse neeme, püüdes leida mereteed Indiasse.
1498
- 20. mai – Maadeavastaja Vasco da Gama saabus Calicutti Indias, et lõpetada oma reis ümber Aafrika.
- 23. mai – Itaalias poodi ning põletati tuleriidal poliitika- ja usureformaator Girolamo Savonarola.
- 30. mai – Christoph Kolumbus alustas Hispaaniast Sanlucarist kuue laevaga oma kolmandat avastusretke.
- 31. juuli – Christoph Kolumbus avastas oma kolmandal uurimisreisil saare, mille nimetas Trinidadiks. Päev hiljem maabus ta esimest korda Ameerika mandril, avastades Orinoco jõe suudme.
- 20. september – Jaapani Nankaidō piirkonda maavärina järel tabanud tsunami uhtus Kamakuras Kōtoku-ini templis ära hoone, kus paiknes Suur Buda kuju.
1499
- 12. august – Osmanid lõid Sapienza lahingus Veneetsia laevastikku.
- 22. september – Baseli leping lõpetas Vana Šveitsi Konföderatsiooni ja Saksa-Rooma riigi vahel toimunud Švaabi sõja.
1500
- 22. aprill – Portugali meresõitja Pedro Álvares Cabral avastas Brasiilia.
- 11. november – Teise Itaalia sõja ajal sõlmisid prantsuse kuningas Louis XII ja Aragóni kuningas Fernando II salajase lepingu, millega jagati Lõuna-Itaalia omavahel ära.