Raamaturott Viki
Advertisement

Siin on keskaja kronoloogia.

Sisukord

5. sajand[]

401[]

  • 22. detsember – Paavstiks sai Innocentius I.

402[]

  • 6. aprill – Stilicho juhitud roomlased peatasid Alaric I juhtimisel toimunud gootide sissetungi.

410[]

  • 24. august – Läänegoodid rüüstasid kuningas Alarich I juhtimisel Roomat.

421[]

  • 7. juuni – Ida-Rooma keiser Theodosius II abiellus Aelia Eudociaga.

447[]

  • 6. november – Võimas maavärin tekitas Konstantinoopoli müüridele ulatuslikke kahjusid, seahulgas 57 tornile.

451[]

  • 20. juuni – Rooma väejuhi Aëtiuse väed võitsid Katalaunia lahingus Attila juhitud germaanlasi, peatades Gallia vallutamise hunnide ja nende liitlaste poolt.

455[]

  • 17. märts – Pärast Valentinianus III mõrva korraldamist sai Petronius Maximus Lääne-Rooma keisririigi keisriks, kuid ta hukkus vaid 11 nädalat hiljem Rooma linna rüüste käigus.
  • 2. juuni – Geiserici juhitud vandaalid rüüstasid Roomat.

457[]

  • 7. veebruar – Bütsantsi keisriks krooniti Leo I.

474[]

  • 24. juuni – Lääne-Rooma keiser Glycerius, keda Ida-Rooma keiser Leo I ei tunnustanud, oli sunnitud troonist loobuma.

475[]

  • 12. jaanuar – Basiliscus sai Bütsantsi keisriks pärast seda, kui keiser Zeno oli pagendatud Konstantinoopolisse.
  • 31. oktoober – Romulus Augustulus asus troonile Lääne-Rooma keisririigi viimase valitsejana.

476[]

  • 4. september – Germaani sõjapealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Seda sündmust loetakse traditsiooniliselt Lääne-Rooma keisririigi lõpuks ja Euroopa pimeda keskaja alguseks.

484[]

  • 28. detsember – Alaric II sai pärast oma isa Eurici surma läänegootide kuningaks.

498[]

  • 22. november – Pärast Anastasius II surma valiti paavstiks ühtaegu nii Symmachus kui ka Laurentius, mille tagajärjel alganud skisma likvideeriti 506. aastal.

6. sajand[]

511[]

  • 27. november – Pärast kuningas Chlodovech I surma jagunes Frangi riik tema nelja poja vahel.

526[]

  • 30. august – Pärast Theoderich Suure surma sai idagootide kuningas 10-aastane Athalaric, kelle asemel hakkas regendina valitsema Theoderich Suure tütar Amalasuntha.

527[]

  • 1. august – Pärast Justinus I surma sai Bütsantsi ainuvalitsejaks Justinianus I.

533[]

  • 2. jaanuar – Paavstina pühitseti ametisse Johannes II.
  • 13. september – Ad Decimumi lahingus piirasid idaroomlased Belisariuse juhtimisel kuningas Gelimeri juhitud vandaale. See oli otsustav samm vandaalide kuningriigi alistamises ja Põhja-Aafrika tagasivallutamises.

537[]

  • 27. detsember – Konstantinoopolis valmis Hagia Sophia kirik.

546[]

  • 17. detsember – Pärast ligi aasta aega kestnud piiramist rüüstasid idagoodid Totila juhtimisel Roomat.

551[]

  • 9. juuli – Rooma provintsi Phoenicet (tänapäeva Liibanon) tabanud tugevas maavärinas hukkus üle 30 000 inimese.

553[]

  • 5. mai – Algas Teine Konstantinoopoli kirikukogu, mida peetakse üldiselt viiendaks oikumeeniliseks kirikukoguks ja milles tuli käsitlusele alla muuhulgas nestoriaanlus ja Origenese õpetus.

582[]

  • 13. august – Ida-Rooma keiser Tiberius II Constantinus nimetas oma surivoodil troonipärijaks Maurikiose.

590[]

  • 26. märts – Bütsantsi keiser Mauricius kuulutas oma poja Theodosiose kaasvalitsejaks.
  • 3. september – Paavstiks sai Gregorius I, kes oli esimene munk, kelleset sai paavst.

7. sajand[]

610[]

  • 5. oktoober – Bütsantsi keisriks krooniti Herakleios I, kes oli ise hukanud oma eelkäija Phokase.

617[]

618[]

Keiser Tang Gaozu

  • 18. juuni – Mässuliste juht Li Yuan rajas Tangi dünastia ja kuulutas ennast keisriks.
  • Lääne-Turgi kaganaadi valitsejaks sai Tong Yabgu Kağan.
  • Rajati Kufa linn praeguse Iraagi aladel.
  • Leidsid aset esimesed kokkupõrked Muḩammadi järgijate ja tema vastase vahel.

621[]

  • 28. mai – Tangi väed võitsid Li Shimini juhtimisel Hulao lahingus Dou Jiande vägesid ning Dou Jiande langes vangi.

622[]

  • 16. juuli – Muhamed alustas rännakut Mekast Medinasse. Seda päeva loetakse islami kalenderi alguseks.

626[]

  • 2. juuli – Xuanwu värava intsident: Prints Li Shimin riigipöörde käigus mõrvata oma vennad, et asuda Tangi keisririigi troonile.

627[]

  • 12. detsember – Rooma-Pärsia sõjad: Herakleios I juhitud Bütsantsi väed võitsid Nineve lahingus Sassaniidide riigi armeed.

632[]

  • 8. juuni – Allahi ainus prohvet Muḩammad suri Medinas. Et ta mingeid korraldusi islamimaailma juhtimise suhtes maha ei jätnud, tekkis islamis lõhe, mis kestab tänapäevani.
  • 16. juuni – 8-aastaselt tõusis Sassaniidide riigi troonile Yazdegerd III, kes jäi viimaseks Sassaniidide riigi šahhiks.

634[]

  • 19. september – Bütsantsi-Araabia sõjad: Araabia väejuht Khalid ibn al-Walid vallutas Bütsantsilt Damaskuse.

636[]

  • 20. august – Khalid ibn al-Walidi juhitud Rashiduni väed saavutasid võiduga Jarmuki lahingus kontrolli Süüria ja Palestiina üle. See märkis esimest moslemite vallutuste laine algust pärast Muhhamedi surma.

641[]

653[]

  • 17. juuni – Paavst Martinus I arreteeriti Lateraani palees, misjärel saadeti ta Konstantinoopolisse, kus ta reetmises süüdi mõisteti.

655[]

  • 15. november – Merica kuningas Penda sai Inglismaal Yorkshire'i krahvkonna alal toimunud Winwaedi lahingus lüüa Northumbria kuningalt Oswiult.

661[]

  • 29. jaanuar – Mürgitatud saabliga mõrvati islami kaliif Ali, kellest sai šiiitide tähtsaim pühak.

678[]

  • 27. juuli – Paavstiks pühitseti Agatho.

680[]

  • 10. oktoober – Kabala lahingus tapeti šiiitide tähtsaim pühak Hussein.
  • 7. november – Konstantinoopolis kogunes kuues oikumeeniline kirikukogu, et võtta seisukoht monoenergismi ja monoteletismi teoloogiliste positsioonide osas.

685[]

  • 20. mai – Piktid võitsid Dun Nechtaini lahingus Northumbria vägesid, kelle võim lahingu tulemusena Britannia põhjaosas tugevalt vähenes.

687[]

  • 15. detsember – Paavstiks valiti Sergius I.

690[]

  • 690 või 691 – Oswine'i surma järel sai Kenti kuningaks Wihtred.

Wu Zetian, Hiina ajaloo ainus keisrinna

  • Wu Zetian tõusis esimene keisrinnana Hiina troonile, katkestades sellega 15 aastaks Tangi dünastia.
  • Kölni piiskopiks sai Botanduse järel Stephan.

691[]

Kuingas Chlodowech IV ja Pippin Heristalist

  • Pärast kuningas Theuderich III surma sai Frangi riigi kuningaks tema 9-aastane poeg Chlodowech IV, kes jääb oma onu Pippin Heristalist nukuvalitsejaks.
  • Jeruusalemmas valmis Kaljumošee.
  • Hiina keisrinna Wu Zetian kuulutas Hiinas riigiusuks budismi.

8. sajand[]

705[]

Johannes VII

  • 1. märts – Johannes VI järel valiti paavstiks Johannes VII.
  • Bütsantsi keisriks tõusis Tiberius III järel uuesti Justinianus II.
  • Prints Osred alistas usurpaator Eadwulfi ja sai Northumbria kuningaks.
  • Pärast keisrinna Wu Zetian surma taastas keiser Zhongzong Tangi dünastia.
  • Omaijaadide kaliifiks sai Al-Walid I.
  • Moslemite vallutused laienesid Pärsia idapiirini.
  • Kallinikos I järel sai Konstantinoopoli oikumeeniliseks patriarhiks Kyros.
  • Pärast Maastrichti Lamberti mõrvamist sai Liège'i piiskopiks Hubertus.
  • Yorki piiskopiks sai John Beverleyst.

710[]

  • Araablaste esimene edukas sõjaretk läänegoodide vastu Hispaania linnas Tarifas.
  • Wessexi kuningas Ine alistas Dumnonia kuninga Gerainti, millega läks Devon Wessexi valdusse.
  • Läänegoodide kuningaks Hispaanias sai Roderic.
  • Paavst Constantinus külastas Konstantinoopoli.
  • Jaapanis lõppes Asuka periood ja algas Nara periood.
  • Valmis esimene puidust Al-Aqsa mošee.

711[]

  • 27. aprill – Moslemid maabusid Tariq ibn Ziyadi juhtimisel Gibraltaril ja alustasid sissetungi Pürenee poolsaarele.

715[]

  • 19. mai – Paavstiks sai Gregorius II.

718[]

732[]

  • 10. oktoober – Tours'i lahingus alistas Karl Martelli juhitud Frangi riigi armee Umaijaadide kalifaadi armee, peatades sellega moslemite invasiooni Euroopasse.

735[]

  • 26. mai – Jarrow's suri munk Bede, kes kirjutas esimese Briti ajaloo.

762[]

  • 30. juuli – Abbassiidide kaliif al-Mansūr rajas Bagdadi linna.

768[]

  • 7. august – Paavstiks sai Stephanus III.
  • 24. september – Suri Frangi kuningas Pippin Lühike. Pärast tema surma jagati Frangi riik tema poegade Karl Suure ja Karlmanni vahel.

781[]

  • 31. juuli – Kõige vanem ülestähendus Fuji vulkaan purskest Jaapanis.

793[]

  • 8. juuni – Viikingid tegid esimese suurema rüüsteretke Inglismaale, kui ründasid Northumbria rannikul asuvat Lindisfarne'i kloostrit.

794[]

797[]

  • 19. aprill – Bütsantsi keiser Konstantinos VI vangistati ja torgati pimedaks oma ema Irene toetajate poolt.

799[]

  • 25. aprill – Paavst Leo III ründasid tema eelkäija Hadrianus I sugulased, kuid paavstil õnnestus põgeneda Karl Suure saadiku abiga.

800[]

  • 25. detsember – Paavst Leo II kroonis Karl Suure Saksa-Rooma riigi keisriks.

9. sajand[]

806[]

  • 11. juuni – Bütsantsi-Araabia sõjad: Abbassiidide väed lahkusid Raqqast Põhja-Süüria, et alustada sissetungi Bütsantsi võimu all olevasse Väike-Aasiasse.

811[]

  • 26. juuli – Bütsantsi keiser Nikeforos I hukkus Pliska lahingus Bulgaaria vastu.

813[]

  • 22. juuni – Bütsantsi-Bulgaaria sõda: Bulgaarlased võitsid Versinikia lahingus olulises ülekaalus olnud Bütsantsi vägesid.

838[]

  • 22. juuli – Bütsantsi-Araabia sõjad: Abbassiidide kalifaadi väed võitisid tänapäeva Türgi aladel toimunud Anzeni lahingus keiser Theofilose juhitud Bütsantsi vägesid.
  • August – Araablased vallutasid pärast mitut päeva kestnud piiramist Amorioni linna Bütsantsis, misjärel nad rüüstasid linna ja tapsid peaaegu kõik selle elanikud.

843[]

  • august – Verduni lepinguga jagati Karolingide impeerium pärast Ludwig Vaga surma tema poegade Charlesi, Lothari ja Ludwigi vahel kolmeks.

844[]

  • 25. september – Viikingite laevastik jõudis toona Córdoba emiraadile kuulunud Sevilla lähedale. Viikingite rünnaku tõrjusid lõpuks moslemitest kaitsjad tagasi.

853[]

  • 22. mai – Bütsantsi-Araabia sõjad: Bütsantsi laevastik rüüstas Niiluse deltas asuvat Damietta linna.

856[]

  • 22. detsember – Pärsias Alborzi mäestikus toimunud 7,9-magnituudilise maavärina tõttu hukkus umbes 200 000 inimest.

860[]

Russid Konstantinoopoli müüride all

  • 18. juuni – Bosporuse väina seilas umbes 200 russide laeva, misjärel rüüstati Konstantinoopoli eeslinnu.
  • Pärast Æthelbaldi surma sai Wessexi kuningaks tema noorem vend Æthelberht.

863[]

  • 3. september – Bütsantsi-Araabia sõjad: Bütsantsi armee saavutas Lalakaoni lahingus otsustava võidu Melitene emiraadi üle

868[]

  • 11. mai – Hiinas trükiti kirjapressiga esimene trükitud raamat, "Teemantsuutra".

869[]

  • 9. juuli – Jaapanis Honshū saare lähedal toimunud tugevas maavärinas ja sellele järgnenud tsunamis hukkus umbes 1000 inimest.

878[]

  • 21. mai – Bütsantsi-Araabia sõjad: Aghlabiidid vallutasid Siracusa linna Sitsiilias.

893[]

  • 28. detsember – Maavärin hävitas Dvini linna Armeenias. Hukkus umbes 30 000 inimest.

10. sajand[]

905[]

  • 21. juuli – Keisritiitlit ja võimu Itaalias enda kätte saada püüdnud Alam-Burgundia kuningas Louis III vangistati ja pimestati seejärel.

907[]

Pressburgi lahing

  • 4. juuli – Ungarlaste sõjaretked: Pressburgi lahingus sai Baieri markkrahv Luitpold otsustava kaotuse ungarlaste vägedelt. Kaotus Pressburgi lahingus viis eeldatavasti Suur-Määri riigi lagunemiseni.
  • Sancho I võitis Pamplonas maurisid.
  • Vana-Vene riigi valitseja Oleg juhtis Kiievi-Vene sõjaretke Konstantinoopoli vastu, mis lõpetati rahulepingu sõlmimisega.
  • Esimest korda mainiti kirjalikult Bratislava linna (Brezalauspurc).
  • Kantsler Zhu Quanzhong kukutas Tangi dünastia viimase keisri Tang Aidi ja kuulutas välja Hilise Liangi dünastia. Algas viie dünastia ja kümne kuningriigi ajajärk.
  • Konstantinoopoli oikumeeniliseks patriarhiks sai Nikolaos I Mystikose järel Euthymius I.

917[]

  • 20. august – Bütsantsi-Bulgaaria sõda: Tsaar Simeon I juhitud Bulgaaria väed saavutasid Achelouse lahingus otsustava võidu, tõrjudes Bütsantsi väed Traakiast välja.
  • 5. september – Liu Yan kuulutas end Hiina keisriks, pannes sellega aluse Lõuna-Hani riigile.

933[]

  • 15. märts – Saksa kuningas Heinrich I võitis Riade lahingus ungarlasi.

936[]

  • 28. november – Shi Jingtang krooniti pärast mässu hilise Tangi dünastia keisri Li Congke vastu hilise Jini dünastia esimeseks keisriks.

939[]

  • 29. november – Edmund I krooniti pärast oma poolvenna Æthelstani surma inglaste kuningaks.

946[]

  • 26. mai – Mõrvati Inglismaa kuningas Edmund I.

955[]

Lechfeldi lahing Michael Echteri maalil

  • 10. august – Saksamaa kuningas Otto I lõi tänapäeva Augsburgi linna lähedal Saksamaal toimunud Lechfeldi lahingus tagasi madjarite kallaletungi.
  • 16. oktoober – Otto I vägi alistas Recknitzi või Elde jõel toimunud lahingus obotriidide ühendväe, märkides Otto I valitsusaja kõrgpunkti.

960[]

Taizu

  • 4. veebruar – Hiina keisriks sai Taizu, alustades Songi dünastia ajajärku, mis kestis enam kui kolm sajandit.
  • 8. november – Bütsantsi-Araabia sõjad: Leo Fokas noorema juhitud Bütsantsi väed ründasid hamdaniidide ja hävitasid nende armee.

961[]

971[]

  • 5. september – Liu Yan kuulutas end keisriks, pannes Lõuna-Hiinas aluse Lõuna-Hani riigile pealinnaga Panyu (praegune Guangzhou).

987[]

  • 3. juuli – Hugues Capet krooniti esimese kapetingide dünastia esindajana Prantsusmaa kuningaks.

999[]

  • 2. aprill – Paavstiks sai Silvester II, kes oli esimene prantsuse päritolu paavst.

1000[]

  • 20. august – Krooniti Ungari esimene kuningas István Püha.
  • 9. oktoober – Viikingist meresõitja Leifr Eiríksson nägi oma laevalt Vinlandi, mis võis olla Newfoundlandi saar.

11. sajand[]

1002[]

Ethelred II

  • 13. november – Inglismaa kuningas Ethelred II korraldas Inglismaal elavate taanlaste massimõrva.

1009[]

  • 9. märts – Quedlinburgi annaalides mainiti teadaolevalt esimest korda Leedu riigi nime.
  • 18. oktoober – Fatimiidide kaliifi Al-Hakim bi-Amr Allahi väed hävitasid Jeruusalemmas Püha Haua kiriku.

1014[]

  • 23. aprill – Viikingitest vallutajad tapsid Clontarfi lahingus Iirimaa ülemkuninga Brian Boru.

Bütsantslased Kleidoni lahingus bulgaarlasi alistamas

  • 29. juuli – Bütsantsi-Bulgaaria sõjad: Bütsantsi väed võitsid tänapäeva Bulgaaria aladel toimunud Kleidioni lahingus Bulgaaria vägesid.

1016[]

Edmund Raudkülg

  • 23. aprill – Inglismaa kuningaks sai Edmund Raudkülg, kes valitses ainult seitse kuud kuni Knud Suure vallutuseni.

1025[]

  • 18. aprill – Bolesław I Chrobry krooniti esimeseks Poola kuningaks.

1018[]

  • 30. jaanuar – Saksa-Rooma riigi keiser Heinrich II ja Poola kuningas Bolesław I sõlmisid Lausitzi ja Ülem-Lausitzi piirkonna üle toimunud sõdade lõpetamiseks Bautzeni rahulepingu.

1030[]

1034[]

  • 25. november – Pärast kuningas Malcolm II surma päris Šotimaa trooni tema vanima tütre poja Macbethi asemel tema teise tütre poeg Duncan I.

1038[]

  • 15. august – Pärast oma onu Istváni surma sai Ungari kuningaks Péter.

1039[]

  • 4. juuni – Pärast oma isa Konrad II surma sai Heinrich III Saksa-Rooma keisriks.

1043[]

Edward Usutunnistaja pilt pitsatil

  • 3. aprill – Edward Usutunnistaja krooniti Wessexi dünastia viimase esindajana Inglismaa kuningaks.

1048[]

  • 17. juuli – Paavstiks sai Damasus II, kes valitses 23 päeva, mis on üks lühemaid valitsusaegu paavstluse ajaloos.

1054[]

Krabi udukogu

  • 4. juuli – Hiina astronoomid vaatlesid Sõnni tähtkujus supernoovat, mille tagajärjel tekkis hiljem Krabi udukogu.
  • 16. juuli – Kirikulõhe tulemusel jagunes ristiusu kirik katoliku ja õigeusu kirikuks.

1056[]

  • 31. august – Bütsantsi keiser ja Makedoonia dünastia viimane valitseja Theodora suri lühikese haiguse järel 18 kuud pärast troonile tõusmist. Pärast teda sai valitsejaks Michael VI.

1059[]

  • 13. aprill – Paavst Nikolaus II avaldas dekreedi In nomine Domini, mille kohaselt paavste tohivad valida ainult kardinalid.

1060[]

  • 4. august – Prantsusmaa kuningas Henry i suri, tema asemel tőusis troonile Philippe I.
  • 6. detsember – Béla I krooniti Ungari kuningaks.

1065[]

  • 28. detsember – Westminster Abbey pühitseti sisse.

1066[]

  • 6. jaanuar – Harold Godwinson krooniti viimase anglosaksi kuningana enne Normannide vallutust Inglismaa kuningaks.
  • 25. september – Inglise kuningas Harold II lõi Stamford Bridge'i lahingus Yorkshire'is Norra kuninga Harald Hardrada vägesid.
  • 14. oktoober – Normannide vägi eesotsas William Vallutajaga lõi Hastingsi lahingus inglaste vägesid. Inglaste kuningas Harold II tapeti.
  • 25. detsember – William Vallutaja krooniti Westminster Abbeys Inglismaa kuningaks.

1071[]

  • 26. august – Bütsantsi-Seldžuki sõjad: Alp Arslani juhitud seldžukid vangistasid Manzikerti lahingus Bütsantsi keisri Romanos IV.

1076[]

  • 8. oktoober – Demetrius Zvonimir krooniti Horvaatia kuningaks. Ta oli viimane kohalik kuningas, kel oli kogu Horvaatia kuningriigi üle tegelik võim.

1077[]

  • 25. jaanuar – Canossas käik: Saksa kuningas Heinrich IV suundus patukahetsejana Canossasse, kus paavst Gregorius VII ta kirikuvande alt vabastas.
  • Pärast Géza I surma sai Ungari kuningaks László I.

1080[]

  • 17. aprill – Pärast Harald III surma sai Taani kuningaks tema poolvend Knud IV.
  • 14. oktoober – Vastukuningaks valitud Rudolf von Rheinfeldeni väed võitsid Elsteri jõe ääres toimunud lahingus Saksa kuninga Heinrich IV vägesid, kuid Rudolf sai lahingus surmavalt haavata.

1081[]

  • 5. aprill – Bütsantsi keisriks krooniti Aleksios I, millega tuli võimule Komnenoste dünastia.
  • 18. oktoober – Robert Guiscard juhtis sissetungi Bütsantsi, vallutades Dyrrhachiumi linna tänapäeva Albaania aladel.

1084[]

1087[]

  • 26. september – William II krooniti Inglismaa kuningaks.

1095[]

  • 26. november – Paavst Urbanus II kutsus usklikke vallutama moslemite käest Püha Maa, mis sai ristisõdade üheks tõukeks.

1096[]

  • 27. mai – Mainzis leidis aset suurim Reinimaa massimõrvadest, kui kristlastest rahvahulk tappis vähemalt 1100 juuti.

1097[]

  • 1. juuli – Esimeses ristisõjas võitis ristisõdalaste vägi Dorylaeumi juures türklasi.

1098[]

  • 10. märts – Pärast Edessa pärija Thorose tapmist sai tema ristiisa Baldwin I esimeseks Edessa krahviks ja moodustas sellega esimese Ristisõdijate riigi.
  • 28. juuni – Ristisõdijad lõid esimeses ristisõjas Antiookias türklaste vägesid.

1099[]

  • 7. juuni – Esimesed ristisõdijad jõudsid Jeruusalemma alla ning alustasid piiramist.

13. sajandist pärit illustratsioon Askeloni lahingu kohta

  • 12. august – Esimene ristisõda lõppes Askeloni lahinguga ja Fatimiidide vägede taandumisega Egiptusest.

1100[]

  • 2. august – Inglismaa kuningas William II suri jahil saadud noolehaava tõttu.

Baldwin I

  • 25. detsember – Baldwin I krooniti Jeruusalemma kuningaks.

12. sajand[]

1105[]

  • 31. detsember – Heinrich V kukutas troonilt oma isa, Saksa kuninga ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV.

1111[]

  • 13. aprill – Saksa-Rooma keisriks krooniti viimane Saali dünastia esindaja Heinrich V.

1121[]

  • 12. august – Davith IV juhitud Gruusia väed võitsid Didgori lahingus seldžukke.

1122[]

  • 23. september – Saksa-Rooma keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaat lõpetas investituuritüli.

1123[]

  • 18. märts – Roomas tuli kokku esimene Laterani kirikukogu, mis kinnitas muuhulgas Wormsi konkordaadi ja keelustas kirikuameti ostmise.

1124[]

  • 21. detsember – Lamberto Scannabecchi valiti Honorius Teisena paavstiks.

1126[]

  • 18. jaanuar – Songi dünastia keiser Huizong loobus troonist oma poja Qinzongi kasuks.
  • 18. veebruar – Tšehhid saavutasid Chlumeci lahingus Soběslav I juhtimisel võidu sakslaste üle.

1130[]

  • 25. detsember – Roger II krooniti Sitsiilia kuningaks.

1138[]

  • 22. august – Inglise väed lõid Yorkshire'is Northallertoni lähedal toimunud Standardi lahingus tagasi Šoti armee.
  • 11. oktoober – Aleppo linna tabanud maavärinas hukkus hinnanguliselt 230 000 inimest.
  • 5. november – Lý Anh Tông krooniti kaheaastaselt Vietnami kuningaks, alustades 37 aastat kestnud valitsemisaega.

1139[]

  • 25. juuli – Prints Afonso Henriquese juhtimisel saavutasid Portugali väed Ourique lahingus võidu Almoraviidide üle, mille tulemusena saavutas Portugal mõni aeg hiljem Leóni kuningriigist iseseisvuse.

1141[]

  • 7. aprill – Keisrinna Matilda sai Inglismaa esimene naissoost troonipärija, võttes endale tiitliks "Inglise Leedi".

1142[]

  • 11. oktoober – Sõlmiti Shaoxingi leping, mis lõpetas Jini–Songi sõjad, kuigi episoodiline võitlus jätkus kuni 1234. aastani.

1143[]

  • 26. september – Paavstiks sai Coelestinus II.

1147[]

  • 24. või 25. oktoober – Portugallaste kuninga Afonso I juhitud väed vallutasid pärast neli kuud kestnud piiramist mauridelt Lissaboni linna. See oli üks väheseid ristiusuliste võite teises ristisõjas.

1148[]

  • 24. juuli – Teises ristisõjas algas Damaskuse piiramine.
  • 29. juuli – Damaskuse piiramine lõppes moslemite võiduga. See oli otsustav sündmus Teise ristisõja käigus.

1149[]

  • 29. juuni – Teine ristisõda: Nur ad-Dini juhitud väed purustasid Inabi lahingus prints Raymondi juhitud Antiookia vürstkonna väed.

1152[]

  • 18. mai – Akvitaania hertsoginna Eleanor abiellus Henry Plantageneti (hilisema Inglismaa kuninga Henry II-ga). Kaks kuud varem oli Eleanor lahutanud abielu Prantsuse kuninga Louis VII-ga.

1153[]

  • 25. jaanuar – Jeruusalemma kuningas Balduin III vägi alustas Ashkeloni piiramist.
  • 27. mai – Malcolm IV krooniti 12-aastaselt Šotimaa kuningaks.

1154[]

  • 19. detsember – Henry II krooniti Inglismaa kuningaks.

1155[]

  • 18. juuni – Paavst Hadrianus IV kroonis Friedrich I Barbarossa Püha Rooma riigi keisriks.

1156[]

  • 20. jaanuar – Legendi järgis tappis talupoeg Lalli Köyliö järve jääl piiskop Henriki.

1157[]

1159[]

  • 7. september – Aleksander III valiti Hadrianus IV surma järel toimunud vastuolulisel valmisel uueks paavstiks.

1161[]

1169[]

  • 4. veebruar – Sitsiilia idarannikut tabas tugev maavärin, mille tagajärjel hukkus vähemalt 15 000 inimest.

1173[]

Pisa torn

  • 9. august – Algas Pisa torni ehitus.

1176[]

  • 30. mai – Gvelfide ja gibelliinide sõjad: Lombardia Liiga väed võitsid Legnano lahingus Saksa-Rooma riigi vägesid.
  • 17. september – Bütsantsi-Seldžukkide sõjad: Seldžukid takistasid Bütsantsi Früügias toimunud Myriokefaloni lahingus Anatoolia siseosa vallutamast.

1185[]

  • 12. september – Pärast Andronikos I Komnenose kukutamist sai Bütsantsi keisriks Isaak II.

1187[]

Hattini lahing

  • 4. juuli – Saladini väed võitsid Hattini lahingus ristisõdijate väge. See tulemusena langes Jeruusalemm ja mitu ristisõdijate riiki moslemite kätte.
  • 2. oktoober – Saladin vallutas Jeruusalemma.

1189[]

1190[]

  • 10. juuni – Saksa-Rooma riigi keiser Friedrich I Barbarossa uppus kolmanda ristisõja ajal Salephi jõe ületamisel Kiliikias (praeguses Türgis).
  • 4. juuli – Inglise kuningas Richard I Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philip II Auguste alustasid Kolmandat ristisõda.

1191[]

  • 7. september – Kolmas ristisõda: Richard I juhitud väed võitsid praeguse Iisraeli alal peetud Arsufi lahingus Saladini vägesid.

1192[]

  • 20. detsember – Inglismaa kuniningas Richard I Lõvisüda vahistati Viinis teel kolmandast ristisõjast koju Inglismaale.

1195[]

1198[]

  • 8. jaanuar – Pärast paavast Coelestinus III surma valiti järgmiseks paavstiks Innocentius III.

Švaabi Philipp

  • 8. märts – Saksa kuningaks valiti Švaabi Philipp.

1199[]

Richard Lõvisüda

  • 6. aprill – Suri Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda (Richard I), kes oli saanud haavata Prantsusmaal Châlus' lossi piiramisel. Trooni päris Richardi vend John.
  • 27. mai – John Maata krooniti Westminsteri kloostris Inglismaa kuningaks.

13. sajand[]

1202[]

  • 10. november – Neljas ristisõda algas Zara piiramisega, mille käigus katoliiklastest ristisõdijad ründasid esimest korda katoliikliku linna.

1203[]

  • 1. august – Alexios IV Angelos sai Bütsantsi keisriks ja tema isa Isaak II tema kaasvalitsejaks.

1204[]

  • 5. veebruar – Alexios V Doukas sai Bütsantsi keisriks.
  • 1. aprill – Suri Prantsusmaa ja Inglismaa kuninganna Akvitaania Eleanor.
  • 13. aprill – Ristirüütlid vallutasid neljanda ristisõja käigus Konstantinoopoli ja rüüstasid seda.
  • 16. mai – Flandria krahv Baldwin I krooniti Ladina keisririigi esimeseks keisriks.

1209[]

  • Asutati Cambridge'i Ülikool.
  • 22. juuli – Albilaste ristisõda: Béziers' linna rüüstamise käigus tapeti suurem osa linnaelanikest, eeskätt seal elanud katarid.

1213[]

  • 12. september – Albilaste ristisõda: Muret' lahingus võitis Simon IV de Montforti ristirüütlite vägi Aragóni kuninga Pedro II ja Toulouse'i krahvi Raymond VI väge.

1214[]

  • 27. juuli – Prantsuse kuningas Philippe II võitis Bouvines' lahingus Inglismaa, Flandria, Boulogne'i ja Saksa ühendarmeed, mida juhtis Saksa-Rooma riigi keiser Otto IV. See võit lõhkus Otto IV koalitsiooni ja kindlustas Philippe'i positsiooni.
  • 1. november – Seldžukid vallutasid olulise sadamalinna Musta mere rannikul Sinope.

1215[]

  • 15. juuni – Inglise kuningas John Maata kirjutas alla Magna Cartale, andes oma parunitele suuremad õigused.
  • 30. november – Lõppes neljas Lateraani kirikukogu Roomas, kus Liivimaa tunnistati Jumalaema Maarjamaaks.

1216[]

1217[]

  • 20. mai – Esimene parunite sõda: Inglased võitsid Lincolni lahingus William Marshali juhtimisel prantslasi.

1219[]

  • 15. juuni – Legendi kohaselt langes Liivimaa ristisõjas praeguse Tallinna juures toimunud Lindanise lahingus taevast valge ristiga punane lipp, millest sai Taani riigilipp Dannebrog.

1223[]

  • 31. mai – Mongolite invasioon Venemaale: Mongolid võitsid tänapäeva Ukraina aladel toimunud Kalka lahingus Vene vürstiriikide koalitsiooni.
  • 14. juuli – Suri Prantsuse kuningas Philippe II Auguste, uueks kuningaks sai Louis VIII.

1227[]

  • 18. august – Suri Mongolite riigi rajaja ja suurkhaan Tšingis-khaan.

1229[]

  • 18. märts – Püha Rooma Riigi keiser Friedrich II kroonis end VI ristisõja ajal Jeruusalemma kuningaks.

1233[]

  • 26. veebruar – Mongolid vallutasid Jini dünastia pealinna Kaifengi.

1237[]

  • 25. september – Inglise kuningas Henry III ja Šoti kuningas Alexander II sõlmisid Yorki lepingu, mis määras piiri Šotimaa ja Inglismaa vahel.

1240[]

Aleksander rootslastega võitlemas

  • 15. juuli – Neeva lahing: Soome piiskopi Tooma kogutud Rootsi ristisõdijate vägi, mida juhtis Jarl Birger, sai Neeva jõel lüüa vürst Aleksandri juhitud Novgorodi väelt.
  • 6. detsember – Mongolid vallutasid ja hävitasid Batu-khaani juhtimisel Kiievi. Umbes 30 000 linnaelanikku tapeti, elusana pääses vaid umbes 2000. Seejärel jätkas Batu-khaan vallust läände.

1241[]

  • 18. märts – Poola väed said Chmielniki lahingus mongoli-tatari vägedelt lüüa.
  • 9. aprill – Batu-khaani väed lõid Liegnitzi lahingus Sileesias Teutooni ordut.
  • 11. aprill – Mongolid võitsid Mohi lahingus ungarlasi.

1242[]

  • 5. aprill – Aleksander Nevski juhitud Vene väed lõid Peipsi Jäälahingus väidetavalt puruks Saksa ordu ja taanlaste ühendväe.

1243[]

  • 26. juuni – Mongolid saavutasid tänapäeva Türgi alal toimunud Köse Daği lahingus otsustava võidu seldžukkide vastu, viies seldžukkide riigi langusesse ja lagunemiseni.

1248[]

  • 15. august – Algas Kölni toomkiriku ehitus. See valmis alles 1880. aastal.

1249[]

  • 16. veebruar – Prantsusmaa kuningas Louis IX lähetas André de Longjumeau oma saadikuna Mongolite riiki.

1250[]

  • 6. aprill – Seitsmes ristisõda: Egiptuse aijubiidid võitsid Fariskuri lahingus ristisõdalaste väge ja võtsid vangi Prantsusmaa kuninga Louis IX.

1253[]

  • 6. juuli – Leedu suurvürst Mindaugas krooniti Leedu esimeseks kuningaks.

1256[]

  • 15. detsember – Mongolite valitseja Hulagu vallutas ja purustas assassiinidele kuulunud Alamati kindluse.

1258[]

  • 10. veebruar – Bagdadi piiramine lõppes mongolite võiduga. Piiramises hukkus üle 100 000 sõduri ja linnaelaniku. See tähendas ühtlasi Abbassiidide kalifaadi lõppu.

1259[]

  • 29. mai – Suri Taani kuningas Christoffer I
  • 11. august – Suri mongoli suurkhaan Möngke-khaan. Pärast tema surma puhkes tema vendade Arig Böke ja Hubilai vahel pärilussõda.
  • 25. detsember – Taani kuningaks krooniti Erik V.

1260[]

  • 13. juuli – Liivimaa ristisõda: Žemaidid saavutasid Durbe lahingus otsustava võidu Saksa ja Liivimaa ordu vastu.
  • 24. oktoober – Mamelukkide väepealik Baibars mõrvas Egiptuse sultani Qutuzi ja sai seejärel ise võimule.

1261[]

  • 25. juuli – Alexios Strategopoulose juhitud Nikaia keisririigi väed vallutasid tagasi Konstantinoopoli, misjärel taastati Ida-Rooma keisririik ja lõppes Ladina keisririik.

Michael VIII

  • 15. august – Michael VIII krooniti Konstantinoopolis Bütsantsi keisriks.

1262[]

  • 14. september – Alfonso X vallutas tagasi Cádizi, mis oli 500 aastat mauride valduses olnud.

1263[]

  • 2. oktoober – Šotimaal tänapäevase Largsi linna lähedal toimunud lahing Norra ja Šoti vägede vahel lõppes tulemusteta.

1264[]

  • 14. mai – Teine parunite sõda: Inglise parunid Simon de Montforti juhtimisel lõid Lewesi lahingus kuningas Henry III vägesid.

1265[]

  • 20. jaanuar – Simon de Montforti kutsel kogunes Inglise parlament Westminsteri palees esimesele istungile.
  • 4. august – Inglismaa Teises Parunite sõjas võitsid rojalistid prints Edwardi juhtimisel Eveshami lahingus Simon de Montfort'i vägesid.

1268[]

  • 18. veebruar – Vene keskaegsetest riikidest moodustatud koalitsioonivägi võitis Rakvere lahingus Mõõgavendade ordut.
  • 4. veebruar – Bütsantsi keisririik ja Veneetsia vabariik sõlmisid rahulepingu, mis lõpetas seitsmeks aastaks kahe riigi vahel vaenutegevuse.
  • 29. oktoober – Hohenstaufenide dünastia viimane esindaja Konradin hukati 16-aastaselt Napolis.
  • 29. november – Suri paavst Clemens IV. Tema järel valiti järgmiseks paavstiks Gregorius X alles kahe aasta ja kümne kuu pärast. Nii kaua pole kunagi paavstluse ajaloos troon võimuta olnud.

1270[]

  • 26. veebruar – Liivimaa ristisõda: Leedu suurvürstiriik saavutas merejääl Läänemaa ranniku lähedal toimunud Karuse lahingus otsustava võidu Liivi ordu vastu.
  • 30. oktoober – Algas kaheksas ja viimane ristisõda.

1271[]

1273[]

  • 1. oktoober – Krahv Rudolf IV Habsburg krooniti Saksamaa kuningaks.

1274[]

Edward I

  • 19. august – Veidi aega pärast üheksandast ristisõjast naasmist krooniti Edward I Westminster Abbeys Inglismaa kuningaks.
  • oktoober–november – Ebaõnnestus mongolite esimene sissetung Jaapani, kui mongolite laevastik tormis hävines.

1276[]

  • 22. juuni – Roomas suri paavst Innocentius V.

1278[]

  • 26. august – Saksa kuninga Rudolf I ja Ungari kuninga László IV väed saavutasid Marchfeldi lahingus võidu Böömimaa kuninga Otakar II üle.
  • 8. september – Loodi Andorra vürstiriik.

1279[]

  • 5. märts – Leedu suurvürstiriik saavutas Aizkraukle lahingus võidu Saksa ordu rüütlite vastu.
  • 19. märts – Songi dünastia viimane keiser Bing hukkus Yameni lahingus, tuues sellega lõpu kolm sajandit Hiinat valitsenud Songi keisririigile. Kogu Hiina langes mongolite Yuani dünastia kätte.

1281[]

  • 15. august – Ebaõnnestus mongolite teine sissetung Jaapani, kui mongolite laevastik sai taifuunis taas suuri purustusi.

1282[]

  • 11. detsember – Orewini silla lahingus hukkus viimane Walesi prints Llywelyn ap Gruffudd.

1285[]

  • 5. oktoober – Prantsuse kuningas Philippe III suri, troonile asus Philippe IV.

1290[]

  • 18. juuli – Edward I andis välja edikti, millega saadeti kõik juudid Inglismaalt välja.

1291[]

  • 18. mai – Akko piiramine: Egiptuse sultani ja tema poja Ashrafi väed vallutasid Akko, kristlaste viimase tugipunkti Pühal Maal.
  • 1. august – Šveitsi kantonid Uri, Unterwalden ja Schwyz moodustasid nn Igavese Liiga, mis pani aluse hilisemale Šveitsi konföderatsioonile.

1292[]

  • 17. november – Inglismaa kuningas Edward I 13 nõudleja seast Šotimaa kuningaks John Ballioli.

1294[]

  • 5. juuli – Nicolaus IV järel sai paavstiks Celestinus V.
  • 13. detsember – Paavst Celestinus V loobus ametist.
  • 24. detsember – Celestinus V järel valiti paavstiks Bonifatius VIII.

1295[]

1296[]

  • 27. aprill – Inglise armee Edward I juhtimisel lõi Dunbari lahingus puruks John Ballioli juhitud Šoti väed.

1297[]

  • 11. september – William Wallace’i juhitud šotlased lõid Stirlingi silla lahingus puruks inglaste väe.
  • 12. september – Portugali kuninga Dinis I ja Kastiilia kuninga Fernando IV vahel sõlmiti Alcañicese leping, millega määrati praegune piir Portugali ja Hispaania vahel.

1298[]

  • 2. juuli – Pärast seda, kui Albrecht I oli Adolfi asemel valitud uueks Saksa kuningaks, võitsid Albrechti väed Göllheimi lahingus Adolfi vägesid, misjärel võis Albrecht Saksa troonile asuda.
  • 22. juuli – Edward I juhitud inglise väed võitsid Falkiriki lahingus William Wallace'i juhitud šotlasi.

14. sajand[]

1301[]

  • 7. detsember – Tallinna piiskopi kirja alusel teatas paavst Bonifatius VIII oma ürikus Tallinna linna ja piiskopkonna elanike püüdest taganeda ristiusust, milleks neid õhutasid ümberkaudsed rahvad: venelased, karjalased, isurid, vadjalased ja leedulased.

1302[]

  • 11. juuli – Flandria armee võitis Kortrijki lähedal toimunud Kuldkannuste lahingus Prantsuse väge.
  • 18. november – Paavast Bonifatius VIII avaldas "Unam Sanctam", milles sätestas, et maailmas on vaid üks tõeline Kirik, mille pea on Jeesus Kristus, keda esindab Rooma paavst.

1303[]

  • 20. mai – Prantsusmaa kuninga Philippe IV ja Inglismaa kuninga Edward I vahel sõlmiti Pariisi leping, millega Gascogne läks taas Inglismaa valdusse.

1305[]

  • 5. juuni – Benedictus XI järel sai paavstiks Clemens V.
  • 5. august – Šoti vabadusvõitleja Sir William Wallace sattus inglaste kätte vangi ja hukati kui riigireetur.

1307[]

  • 7. juuli – Inglise kuningas Edward I suri teel Šotimaale, kus ta plaanis maha suruda mässu. Trooni päris Edward II.
  • 13. oktoober – Prantsuse kuningas Philippe IV lasi oma riigis kõik Templiordu rüütlid arreteerida ja nende varad konfiskeerida, süüdistades neid ketserluses ja ebamoraalsuses.

1308[]

  • 1. mai – Saksa kuningas Albrecht I mõrvati oma vennapoja Johann Parricida poolt, kuna ta Johanni pärandusõigusest ilma jätnud.
  • 27. november – Saksa-Rooma keisriks valiti Heinrich VII.

1309[]

  • 12. september – Rekonkista: Kastiilia väed vallutasid Granada emiraadi käest Gibraltari, kuigi selle üle kaotati võim taas 24 aastat hiljem.

1312[]

  • 22. märts – Paavst saatis laiali Templirüütlite ordu, süüdistades selle liikmeid ketserluses ja moraalilageduses.

1314[]

  • 18. märts – Templiordu viimane suurmeister Jacques de Molay põletati tuleriidal.

1315[]

  • 24. juuni – Šotimaa esimese iseseisvussõja otsustavas Bannockburni lahingus võitsid Robert Bruce'i juhitud šoti väed Edward II juhitud inglise vägesid.
  • 15. november – Šveitsi Konföderatsiooni väed võitsid Morgarteni lahingus hertsog Leopold I juhitud Austria rüütliväge.

1319[]

  • 8. juuli – Kolmeaastane Magnus Eriksson valiti Rootsi kuningaks, millega ühendati Norra ja Rootsi ühtseks riigiks.

1323[]

  • 12. august – Sõlmiti Pähkinäsaari rahu, millega määrati esmakordselt ära Novgorodi vabariigi ja Rootsi vaheline idapiir.

1325[]

  • 13. märts – Asutati asteekide impeeriumi pealinn Tenochtitlán.

1327[]

  • 1. veebruar – Inglismaa kuningaks krooniti Edward III.
  • 6. aprill – Itaalia poeet Petrarca nägi Avignonis esmakordselt Laurat, kellest ta elu lõpuni armastussonette kirjutas.
  • 21. september – Mõrvati sama aasta jaanuaris kukutatud Inglise kuningas Edward II.

1328[]

  • 17. märts – Edinburghi–Northamptoni lepinguga lõppes Esimene Šotimaa iseseisvussõda.
  • 18. aprill – Saksa-Rooma riigi keiser Ludwig IV kukutas paavst Johannes XXII, kuid Johannes jäi sellest hoolimata ametisse edasi, Ludwigi nimetatud vastupaavst Nicolaus V leidis vähe toetust ja astus kaks aastat hiljem tagasi.

1329[]

  • 10. juuni – Bütsantsi-Türgi sõjad: Osmanid võitsid Pelekanoni lahingus tugevalt relvastatud Bütsantsi väge.

1332[]

  • 11. august – Šoti parunid eesotsas Edward Ballioliga lõid Dupplini lahingus kuningas David II toetavaid vägesid.

1340[]

Sluisi lahing

  • 24. juuni – Saja-aastane sõda: Edward III juhitud Inglise laevastik hävitas Sluisi lahingus Prantsuse laevastiku peaaegu täielikult.

1341[]

  • 26. oktoober – Bütsantsi sõjavägi kuulutas keisriks Ioannes VI, vallandades kodusõja tema toetajate ja troonipärija Ioannes V vahel.

1343[]

  • 27. jaanuar – Paavst Clemens VI bulla "Unigenitus", mis õigustas paavsti võimu ja indulgentside kasutamist.
  • 23. aprill – Puhkes Jüriöö ülestõus.
  • 19. mai – Jüriöö ülestõus jätkus. Eesti saadikuile antud lubadust täites jõudis kohale Turu foogt Dan Niclisson, oli aga sunnitud eestlaste abistamise asemel sõlmima rahu Taani kuninga esindajatega. Põhja-Eesti oli läinud Liivi Ordu kätte.

1345[]

  • 21. oktoober – Saja-aastane sõda. Inglased saavutasid Auberoche'i lahingus võidu mitu korda suurema prantslaste väe üle.

1346[]

Crécy lahing

  • 26. august – Saja-aastane sõda: Inglismaa kuningas Edward III juhitud inglise ja kõmri vibuküttide armee lõi hävitavalt Prantsusmaa kuningas Philip VI suuremaarvulist rüütliväge Põhja-Prantsusmaal peetud Crécy lahingus.
  • 17. oktoober – Saja-aastane sõda: Šoti kuningas David II sai Neville's Crossi lahingus inglastega haavata ning langes Edward III kätte vangi.

1348[]

  • 7. aprill – Böömi kuningas Karl IV asutas Prahas Kesk-Euroopa esimese ülikooli Univerzita Karlova.
  • 23. aprill – Inglismaa kuningas Edward III asutas Inglismaa esimese rüütliordu, Sukapaelaordu.

1350[]

  • 29. august – Saja-aastane sõda: Kuningas Edward III juhtimisel vallutas 50 laevast koosnenud Inglise laevastik Winchelsea lahingus vähemalt 14 Kastiilia alust ja uputas veel umbes sama palju.


1355[]

  • 10. veebruar – Oxfordi Ülikooli ja linnarahva vahel puhkes kõrtsis mäss, mille tagajärjel hukkus umbes 90 inimest.
  • 5. aprill – Karl IV krooniti Roomas Saksa-Rooma keisriks.
  • 17. aprill – Veneetsias hukati ebaõnnestunud vandenõu korraldanud doodž Marino Faliero.

1356[]

  • 19. september – Inglased võitsid Must Prints Edwardi juhtimisel Poitiers' lahingus Prantsuse kuninga armeed. Prantsusmaa kuningas Jean II langes inglaste kätte vangi. Sellega lõppes Saja-aastase sõja esimene faas.

Baseli maavärin

  • 18. oktoober – Kesk-Euroopat tabanud ajaloo märkimisväärsemas maavärinas hävis Baseli linn Šveitsis.
  • 25. detsember – Saksa-Rooma keiser Karl IV andis välja kuldbulla, mis reguleeris Saksa kuninga valimise korra.

1360[]

  • 24. oktoober – Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid sõlmisid Calais' lepingu, millega osa Prantsuse alasid jäi Inglismaa valdusse.

1362[]

  • 17. aprill – Kaunase linnus langes kuu aega pärast kestnud piiramist Saksa ordu kätte.

1368[]

  • 23. jaanuar – Zhu Yuanzhang asutas Mingi dünastia ja krooniti nime all Hongwu selle esimeseks keisriks.

1370[]

  • 24. mai – Sõlmiti Stralsundi leping, millega Taani loovutas oma laialdased kaubandusõigused Hansa Liidus.

1371[]

Robert II

  • 22. veebruar – Robert II sai Šotimaa kuningaks oma onu David II järel, juhatades sisse Stuartite dünastia valitsusaja.

1374[]

  • 24. juuni – Saksamaal Aachenis puhkes tantsumaania, mille käigus tantsisid inimesed end kurnatuseni, ja levis seejärel ülejäänud linnadesse.

1377[]

  • 17. jaanuar – Paavst Gregorius XI saabus pärast nelja kuu pikkust teekonda Rooma, lõpetades sellega paavstide vangipõlve Avignonis.
  • 17. juuli – 10-aastane Richard II krooniti Inglismaa kuningaks.

1378[]

  • 8. aprill – Pärast Gregorius XI sai paavstiks Urbanus VI.
  • 29. november – Saksa-Rooma keiser Karl IV suri Prahas. Tema järel asus Böömimaa troonile tema poeg Wenzel, kuid järgmise Saksa-Rooma keisrina krooniti Karli poeg Sigismund alles 1433. aastal.

1380[]

Kulikovo lahing 17. sajandi käsikirjas

  • 8. september – Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi väed võitsid Kulikovo lahingus tatarlasi.

1381[]

1384[]

  • 16. oktoober – Jadwiga krooniti "Poola kuninganna" asemel "Poola kuningaks", peegeldades seda, et ta oli oma õiguses sõltumatu.

1386[]

Władysław II Jagiełło

  • 4. märts – Poola kuningaks krooniti Władysław II Jagiełło.
  • 21. november – Turkestani väepealik Timur vallutas ja rüüstas Gruusia pealinna Thbilisi, sundides kuningas Bagrat V vastu võtma islami.

1389[]

  • 24. veebruar – Rootsi kuningas Albrecht sai Falköpingi lahingus taanlastelt lüüa ning langes vangi. Sellega sai Taani kuninganna Margrete nii Rootsi kui Taani valitsejaks.
  • 28. juuni – Türklased lõid Kosovo väljal serblaste vägesid ja vallutasid kogu Serbia, mis jäi Türgi võimu alla 500 aastaks.

1394[]

  • 3. november – Prantsuse kuningas Charles VI käskis juudid riigist välja saata.

1396[]

  • 25. september – Osmanid võitsid Nikopolise lahingus Ungari kuninga Sigismundi juhitud Ungari, Prantsusmaa, Saksa-Rooma riigi, Inglismaa ja Valahhia ühendvägesid.

1397[]

  • 17. juuni – Taani kuninganna Margrethe I ühendas Taani, Rootsi ja Norra oma valitsuse alla, millega loodi Kalmari unioon.


1399[]

  • 30. september – Inglise kuningas Richard II loobus troonist Henry Bolingbroke'i kasuks, kes tema vastu aadlike mässu korraldas.

15. sajand[]

1403[]

  • 21. mai – Kastiilia kuningas Enrique III saatis oma saadiku timuriidide õukonda, et arutada võimalikku liitu Osmanite riigi vastu.
  • 21. juuli – Percyde suguvõsa tõstis mässu Inglismaa kuninga Henry IV vastu, kuid Henry Percy juhitud mäss Shrewsbury lahingus suruti maha ja Percy hukkus lahingu käigus.

1405[]

  • 11. juuli – Hiina maadeuurija Zheng He asus Suzhoust teele oma esimesele mereretkele.

1407[]

  • 16. juuni – Mingi Hiina väed vangistasid Vietnami valitseja Hồ Quý Ly ja tema pojad ning vallutasid Đại Việti kuningriigi ja tegi sellega lõpu Hồ dünastiale.

1409[]

  • 25. märts – Algas Pisa kirikukogu.

1410[]

  • 15. juuli – Poola-Leedu väed võitsid Saksa ordu–Poola sõja otsustavas Grünwaldi lahingus Saksa ordu vägesid.

1411[]

  • 1. veebruar – Toruńi rahu lõpetas Saksa ordu ja Poola vahelise sõja.

1413[]

  • 21. märts – Henry V sai Inglismaa kuningaks pärast oma isa Henry IV surma.

1415[]

Jan Hus

  • 6. juuli – Katoliku kirik põletas tuleriidal tšehhi usureformaatori Jan Husi.

Agincourt'i lahing

1417[]

  • 11. november – Saksamaal peetud Konstanzi kirikukogul valiti paavstiks Martinus V. Tema valimine paavstiks lõpetas läänekiriku lõhe ehk suure skisma.

1418[]

1419[]

  • 19. jaanuar – Saja-aastases sõjas Prantsusmaa ja Inglismaa vahel alistus kuningas Henry V-le Prantsuse linn Rouen. Sellega oli Henry V vallutanud kogu Normandia.
  • 30. juuli – Hussiitide sõja avaetendusena viskasid Praha kodanikud raekoja akendest välja seitse kuninga ametnikku.

1422[]

  • 31. august – Prantsusmaal suri düsenteeriasse Inglise kuningas Henry V, kelle järglaseks sai tema üheksa kuud vana poeg Henry VI.
  • 27. september – Sõlmiti Melno rahu, millega määrati piir Preisimaa ja Leedu vahel ja mis jäi muutumatuks järgmiseks ligi 500 aastaks.
  • 28. november – Tallinnas hakkas tööle raepteek.

1423[]

Cravant' lahing

  • 31. juuli – Saja-aastane sõda: Inglismaa ja nende Burgundia liitlased võitsid Auxerre'i lähedal toimunud Cravant' lahingus Pratsusmaa vägesid.

1424[]

  • 17. august – Saja-aastane sõda: Inglise-Burgundia ühendväed saavutasid Prantsusmaal Normandias toimunud verises Verneuili lahingus strateegiliselt olulise võidu.

1429[]

Jeanne d'Arc

  • 29. aprill – Jeanne d'Arc saabus Orléansi ja tema juhtimisel saavutasid prantslased võidu Inglise vägede üle.
  • 8. mai – Saja-aastases sõjas lõppes Orléans'i piiramine.

1430[]

  • 29. märts – Bütsantsi-Osmanite sõjad: Pärast kaheksa aastat kestnud piiramist vallutas Osmanite riik Veneetsia vabariigi linna Thessaloníki.
  • 23. mai – Compiegne'is langes vangi Jeanne d'Arc.

1431[]

  • 30. mai – Prantsusmaal Rouenis põletati tuleriidal Jeanne d'Arc. Paavst Benedictus XV kuulutas ta 1920. aastal pühakuks.

1435[]

  • 13. jaanuar – Paavst Eugenius IV avaldas bulla Sicut Dudum, milles taunis Kanaari saarte päriselanike guantšide orjastamist.

1437[]

  • 21. veebruar – Vandenõulased mõrvasid Šoti kuninga James I.

1444[]

  • 2. märts – Veneetsia Albaanias moodustati kohalikest albaania vürstidest koosnev Lezhë liiga, mille juhiks sai Skanderbeg.
  • 26. august – Vana Zürichi sõda: Prantslased saavutasid St. Jakob an der Birsi lahingus šveitslaste üle võidu, kuid suurte kaotuste tõttu taganeti.

1446[]

  • 9. oktoober – Loodi Korea kirjasüsteem hangul.

1447[]

  • 6. märts – Tomaso Parentucellist sai paavst Nicolaus V.

1449[]

  • 6. jaanuar – Konstantinos XI krooniti Bütsantsi viimaseks keisriks.
  • 7. aprill – Viimase vastupaavstina astus tagasi Felix V.

1453[]

  • 29. mai – Türklased vallutasid Bütsantsi impeeriumi pealinna Konstantinoopoli.
  • 17. juuli – Prantsuse ja Inglise väed pidasid Castilloni lahingu, mille inglased kaotasid. Sellega lõppes Saja-aastane sõda.
  • 28. oktoober – 13-aastane Ladislaus Postumus krooniti Böömimaa kuningaks, kuigi Jiří Poděbradyst säilitas võimu valitsuse üle.

1454[]

  • 9. aprill – Itaalia linnriigid Milano, Firenze ja Veneetsia sõlmisid Lodi rahulepingu.

1455[]

Gutenbergi piibel

  • 23. veebruar – Trükimasinal alustati Gutenbergi piibli masstootmist.

1456[]

  • 7. juuli – Jeanne d'Arc kuulutati 25 aastat pärast hukkamist ketserluseks süütuks.

1457[]

  • 14. august – Ilmus esimene värvitrükis raamat, Johannes Gutenbergi kujundatud mustpunane Mainzi psalter.

1458[]

  • 24. jaanuar – 14-aastane Mátyás Hunyadi kuulutati üksmeelselt Ungari kuningaks.

1460[]

  • 10. juuli – Rooside sõda: Northamptoni lahingus võitisid Yorkid Lancastere ja võtsid kuningas Henry VI vangi.
  • 3. august – Roxburghi lossi piiramisel hukkus Šotimaa kuningas James II.

Yorki hertsog Richard

  • 30. detsember – Rooside sõda: Inglismaal Lääne-Yorkshire'is toimunud Wakefieldi lahingus hukkus Yorki hertsog Richard.

1461[]

  • 17. veebruar – Rooside sõda: Yorklased sai Warwicki all peetud teises St Albansi lahingus lüüa kuninganna Margareti juhitud lancasterlastelt. Warwickis vangis vangistuses olnud kuningas Henry VI põgenes.
  • 29. märts – Yorki lähedal toimus Rooside sõja verisem lahing, mis kindlustas Inglismaa trooni Yorki dünastiale.
  • 7. august – Mingi kindral Cao Qin korraldas ebaõnnestunud riigipöördekatse keiser Yingzongi kukutamiseks.
  • 15. august – Bütsantsi-Osmanite sõjad: Osmanite väed vallutasid pärast kuu aega kestnud piiramist Trapezundi keisririigi.

1462[]

  • 17. juuni – Türgi-Ungari sõjad: Vlad Dracula juhitud Valahhia väed ründasid öösel türklaste laagrit, üritades mõrvata sultan Mehmed II.

1467[]

  • 15. detsember – Moldova vürsti Ștefan III väed võitsid tänapäeva Rumeenia alal Baias toimunud Baia lahinglahingus Ungari kuninga Mátyás I vägesid.


1471[]

  • 14. aprill – Rooside sõda: Yorki väed lõid Inglismaal Barneti lahingus Lancasteri vägesid, kuningas Edward IV tõusis tagasi troonile.
  • 4. mai – Yorki väed lõid Inglismaa Rooside sõjas Tewkesbury lahingus Lancasteri relvajõude.

1475[]

  • 10. jaanuar – Moldova vürstiriigi väed Ștefan III juhtimisel tõrjusid Vaslui linna lähedal tänapäeva Rumeenia aladel tagasi osmanite rünnaku.
  • 29. august – Pärast Inglismaa ja Burgundia hertsogkonnna sissetungi sõlmis Prantsusmaa Inglismaaga Picquigny lepingu, mille tulemusena vabastati Prantsusmaa kuningas Louis XI.

1476[]

  • 16. november – Vlad Dracula sai Ștefan III ja István V abiga kolmandat korda Valahhia valitsejaks, tõrjudes Basarab Laiotă põgenema Türki.

1477[]

  • 18. november – Ilmus William Caxtoni trükitud esimene ingliskeelne trükis.

1478[]

  • 26. aprill – Firenze Vabariigis korraldasid Pazzi perekonna liikmed vandenõu Medici perekonna liikmete kõrvaldamiseks Firenze valitsejate kohalt. Lorenzo de' Medici sai selle käigus haavata ja tema vend Giuliano tapeti.

1479[]

  • 1. juuni – Asutati Kopenhaageni Ülikool.

1483[]

Richard III

  • 6. juuli – Yorki dünastia ja Plantagenetide viimane kuningas Richard III krooniti Inglismaa kuningaks.

1484[]

  • 29. august – Paavstiks sai Innocentius VIII.
  • 5. detsember – Paavst Innocentius VIII avaldas bulla "Summis desiderantes affectibus", milles ta kutsus inkvisitsiooni Saksamaal tegutsema karmilt nõidade vastu.

1485[]

  • 22. august – Rooside sõda lõppes Inglise kuninga Richard III langemisega Bosworthi lahingus.
  • 30. oktoober – Pärast rooside sõda Inglismaa trooni haaranud Henry VII krooniti formaalselt Westminster Abbeys.

1486[]

  • 18. jaanuar – Inglise kuningas Henry VII abiellus Edward IV tütre Elizabethiga, ühendades Lancasteri ja Yorki kuningasuguvõsad.

1488[]

  • 3. veebruar – Portugali meresõitja Bartolomeu Dias purjetas esimese eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika mandri lõunatipus.
  • 11. juuni – Šoti kuningas James III mõrvati pärast kaotust Sauchieburni lahingus. Troonile asus tema poeg James IV.

1489[]

Catherine Cornaro

  • 14. märts – Küprose kuninganna Catherine Cornaro müüs oma kuningriigi Veneetsiale.

1492[]

  • 2. jaanuar – Hispaanlased vallutasid Granada mauridelt tagasi.
  • 31. märts – Hispaania juutidele anti kolm kuud aega võtta vastu ristiusk või maalt lahkuda.
  • 3. august – Christoph Kolumbus alustas Palose sadamast teekonda uue läbipääsu leidmiseks itta.
  • 11. august – Pärast Innocentius VIII surma valiti paavstiks Aleksander VI.
  • 11. oktoober – Christoph Kolumbuse esimese reisi liikmed teatasid enne Guanahani saarele jõudmist tundmatu valgusallika nägemisest.

Kolumbuse saabumine Uude Maailma

  • 12. oktoober – Christoph Kolumbus saabus Ameerikasse, maabudes Bahama saarte hulka kuuluval Guanahani saarel.
  • 28. oktoober – Christoph Kolumbus avastas esimesel reisil Uude Maailma Kuuba.
  • 7. november – Praeguse Prantsusmaa alal asuva Ensisheimi küla lähedale nisupõllule kukkus meteoriit. See oli esimene täheldatud meteooriidi langemine Euroopas.
  • 15. november – Christoph Kolumbus märkis oma päevikusse, et indiaanlased kasutavad tubakat. See on esimene kirjalik viide tubakale.

Kolumbuse maabumine Hispaniola saarele. Theodor de Bry gravüür.

  • 5. detsember – Christoph Kolumbus avastas Hispaniola saare, mis tänapäeval on jagatud Haiti ja Dominikaani Vabariigi vahel.
  • 25. detsember – Christoph Columbuse lipulaev "Santa Maria" jooksis Haiti rannikul madalikule.

1493[]

  • 19. jaanuar – Prantsusmaa ja Hispaania sõlmisid Barcelona leppe.
  • 4. mai – Paavst Aleksander VI andis välja bulla "Inter caetera", mis seadis piiri Hispaania ja Portugali koloniaalimpeeriumite vahel.
  • 9. september – Osmani väed võitsid Krbava välja lahingus horvaatlasi.
  • 25. september – Christoph Kolumbus alustas teist reisi Uue Maailma avastamiseks.
  • 3. november – Christoph Kolumbus avastas Dominikaani saare. Samal päeval 1978. aastal sai Dominikaani riik iseseisvaks.

1494[]

  • 3. mai – Meresõitja Christoph Kolumbus nägi esmakordselt saart, mille nimeks sai hiljem Jamaica.
  • 7. juuni – Hispaania ja Portugal sõlmisid Tordesillase lepingu Uue Maailma jagamiseks.
  • 1. september – Napoli troonile pretendeeriva Prantsuse kuninga Charles VIII väed tungisid Itaaliasse.

1495[]

  • 10. veebruar – Inglismaal hukati kuningas Henry VII varahoidja sir William Stanley.

1497[]

  • 7. veebruar – Dominikaani preestri Girolamo Savonarola toetajad kogusid kokku ja põletasid Firenzes avalikult patuelu sümboleid, näiteks kunstiteoseid, raamatuid ja erinevaid luksusesemeid.
  • 24. juuni – Inglise meresőitja John Cabot maabus Põhja-Ameerikas Newfoundlandis.
  • 8. juuli – Portugali meresõitja Vasco da Gama lahkus Lissabonist, et otsida mereteed Indiasse.
  • 22. november – Portugali maadeuurija Vasco da Gama sõitis esimesena maailmas ümber Hea Lootuse neeme, püüdes leida mereteed Indiasse.

1498[]

  • 20. mai – Maadeavastaja Vasco da Gama saabus Calicutti Indias, et lõpetada oma reis ümber Aafrika.
  • 23. mai – Itaalias poodi ning põletati tuleriidal poliitika- ja usureformaator Girolamo Savonarola.
  • 30. mai – Christoph Kolumbus alustas Hispaaniast Sanlucarist kuue laevaga oma kolmandat avastusretke.
  • 31. juuli – Christoph Kolumbus avastas oma kolmandal uurimisreisil saare, mille nimetas Trinidadiks. Päev hiljem maabus ta esimest korda Ameerika mandril, avastades Orinoco jõe suudme.
  • 20. september – Jaapani Nankaidō piirkonda maavärina järel tabanud tsunami uhtus Kamakuras Kōtoku-ini templis ära hoone, kus paiknes Suur Buda kuju.

1499[]

  • 12. august – Osmanid lõid Sapienza lahingus Veneetsia laevastikku.
  • 22. september – Baseli leping lõpetas Vana Šveitsi Konföderatsiooni ja Saksa-Rooma riigi vahel toimunud Švaabi sõja.

1500[]

  • 26. jaanuar – Hispaania meresõitja Vicente Yáñez Pinzón jõudis Brasiilia põhjarannikule.

Pedro Álvares Cabral

  • 22. aprill – Portugali meresõitja Pedro Álvares Cabral avastas Brasiilia.
  • 11. november – Teise Itaalia sõja ajal sõlmisid prantsuse kuningas Louis XII ja Aragóni kuningas Fernando II salajase lepingu, millega jagati Lõuna-Itaalia omavahel ära.

Välislingid[]

Advertisement