Karl IV (sündinud Wenceslaus; tšehhi keeles Karel IV, ladina keeles Carolus IV; 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Saksa-Rooma keiser 1355. aastast kuni oma surmani. Lisaks oli ta alates 1346. aastast Böömimaa kuningas Karel I. Ta pärines Luksemburgi dünastiast.
Ta sündis Böömimaa kuninga Johann von Luxemburgi ja tema esimese abikaasa Elisabethi kolmanda lapsena. Ta sai hariduse Prantsusmaal ja valdas vabalt viite keelt: ladina, tšehhi, saksa, prantsuse ja itaalia keelt.
1346. aastal valiti ta Ludwig IV asemel Saksa kuningaks. Samal aastal hukkus Karli isa saja-aastase sõja käigus toimunud Crécy lahingus ning ta sai Böömimaa kuningaks.
Valitsusaja alguses tegeles ta oma võimu kindlustamisega. Ta viis oma pealinna Prahasse, mille lasi Pariisi eeskujul ümber ehitada. Samuti lasi ta ehitada Praha uue osa Nové Město ja rajas 1348. aastal Karli Ülikooli, mis oli Kesk-Euroopa esimene ülikool.
1350. aastate keskel tungis ta Itaaliasse, kus ta sai Lombardia krooni ja krooniti sama aasta aprillis Roomas Saksa-Rooma riigi keisriks. Oskusliku diplomaadina laiendas ta riigi võimu ning tegi Prahast kogu Saksa-Rooma riigi poliitilise ja kultuurilise keskuse.
1356. aastal andis ta välja Kuldbulla, mis määras kindlaks Saksa-Rooma kuninga valimise korra ja andis eriprivileegid kuurvürstidele. Kuldbulla määratles enam kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri.
Ta oli abielus kokku neljal korral: esmalt Valois' krahvi tütre ja Prantsusmaa kuninga Philippe VI poolõe Blanche'iga (1329–1348), teist korda Pfalzi kuurvürsti Rudolf II tütre Annaga (1349–1353), kolmandat korda Świdnica hertsogi Jindřich II tütre Schweidnitzi Annaga (1353–1362) ning viimast korda Pommeri hertsogi Bogislaw V tütre Pommeri Elisabethiga (1363–1378). Kokku sündis neljast abielust 14 last, teiste seas hilisem Saksa kuningas Wenzel ja Saksa-Rooma keiser Sigismund.
Eelnev: Ludwig IV |
Saksa-Rooma keiser 1355–1378 |
Järgnev: Sigismund |
Eelnev: Jan Lucemburský |
Böömimaa kuningas 1346–1378 |
Järgnev: Václav IV |