FANDOM


'The Children of Captain Grant' by Édouard Riou 001

Prantsuse 1868. aasta väljaande esikaas. Illustratsioon Édouard Riou.

"Kapten Granti lapsed" ("Les Enfants du capitaine Grant") on prantsuse kirjaniku Jules Verne'i 1868. aastal ilmunud seiklusromaan.

Teose esimene Anna Kõrva eestikeelne tõlge ilmus 1889. aastal pealkirja all "Kapten Grant'i lapsed, ehk, Teekond ümber Maailma" ning tõlke kordustrükid aastatel 1891 ja 1902. Hilisematest trükkides on kasutatud Marta Sillaotsa tõlget.

Aastal 1962 esilinastus romaani põhjal Walt Disney Picturesi film "Kapten Granti lapsed" ("In Search of the Castaways"), mille lavastas Robert Stevenson. Nõukogude film pärineb aastast 1936, mille lavastas Vladimir Vainštok. Filmimuusika autor on Isaak Dunajevski, mida peetakse tema parimaks tööks.

SisuEdit

Raamat räägib teadmata kadunud šoti meremehe kapteni Granti otsingutest. Jahtlaeva Duncan meeskond püüab merest vasarhai, kelle kõhust leitakse pudelisse suletuna kolm halvasti säilinud kirja. Kirjade dešifreerimisel selgub, et mõned aastad varem teadmata kadunuks jäänud laev Britannia hukkus ning kapten Grant ja kaks madrust pääsesid 37. lõunalaiuskraadil kaldale. Laeva omaniku lord Glenarvaniga astuvad ühendusse kapten Granti lapsed Mary ja Robert, kelle olukorrast liigutatuna asutakse nende isa otsima. Põhiprobleemiks merehädaliste asukoha määramisel on pudelposti kehv säilivus, mis võimaldab säilinut mitmeti tõlgendada. Ainsaks kindlaks orientiiriks on juba nimetatud 37. lõunapoolkera paralleel.

'The Children of Captain Grant' by Édouard Riou 002

Lord Glenarvani laev Britannia

Lord Glenarvanist, tema abikaasast ning lähikondlastest koosneva otsingurühmaga liitub juhuse tahtel ka prantsuse geograaf Jacques Paganel, kes, soovides Indiasse jõuda, astus oma hajameelsusest tingituna Tšiili suunas sõitma asuvale Duncanile. Saatusega leppides ja seiklusi otsides otsustab Paganel oma geograafia-alased teadmised rühma käsutusse anda.

Esialgse tõlgenduse kohaselt asutakse kapten Granti jälgi otsima Patagoonia rannikult. Otsingud ei anna tulemusi, misjärel tõlgendab Paganel dokumenti uuel viisil ning soovitab kapten Granti otsida Austraalia rannikult. Austraalias kohtuvad nad Britannia pootsmani Ayrtoniga, kes nõustub neid laevahukupaika viima. Selgub aga, et Ayrton on reetur, kes üritas Britannial mässu tõsta ning tõsteti selle eest Austraalia rannikul kaldale. Ta üritab Duncanit kaaperdada ning seda oma endistest sunnitöölistest koosneva kaaskonnaga piraadilaevaks muuta, kuid tänu Paganeli järjekordsele hajameelsushetkele see kava ebaõnnestub. Austraalia maismaal hättajäetud otsingurühm, mille koosseisus on Glenarvanid, Granti lapsed, Paganel ning mõned madrused, arvavad aga, et Duncan on kaaperdatud ning sõidavad juhusliku laevaga Uus-Meremaale Aucklandi, et sealt mõne laevaga tagasi Euroopasse saada. Laev jääb aga madalikul kinni. Otsingugrupp hakkab Aucklandi liikuma maad mööda, kuid langeb inimsööjatest maooride kätte vangi. Tänu õnnelikule juhusele õnnestub neil põgeneda ning jõuda tagasi Duncanile, mis Paganeli sulevääratuse tõttu Uus-Meremaa idarannikule oli sõitnud.

'The Children of Captain Grant' by Édouard Riou 174

Tabori saarele jäetud Ayrton jälgib Duncani lahkumist

Ayrton, kes pärast ebaõnnestunud mässukatset Duncanile vangi võeti, lubab rääkida kõike, mida ta kapten Granti asukohast teab, üksnes juhul, kui teda Briti võimudele välja ei anta, vaid jäetakse mõnele asustamata saarele. Kuigi Ayrtoni tunnistustest kasu ei ole, peab Glenarvan sõna ning Duncan suundub asustamata Tabori saarele, kust juhuse läbi leitakse ka kapten Grant koos kahe Britannia madrusega. Ayrton jäetakse üksinda saarele, et ta seal oma süütegude üle järele mõtleks ja meelt parandaks. Ayrtoni edaspidisest elukäigust annab ülevaate Jules Verne'i hilisem romaan "Saladuslik saar".