FANDOM


Canada (inglise, prantsuse)
Flag of Canada.png Coat of arms of Canada rendition.png
Hümn: "God Save the Queen"
CAN orthographic.png
PealinnOttawa
Rahvaarv35 151 728 (2016)
Pindala9 984 670 km²
Ametlikud keeledinglise, prantsuse
Rahvuspüha1. juuli
RahaühikKanada dollar ($) (CAD)
Tippdomeen.ca
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas. See ulatub Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini ja Põhja-Jäämereni põhjas. Kanada on pindalalt maailma teine riik. Kanadal on Ameerika Ühendriikidega pikim kahe riigi vaheline maismaapiir. Kanada koosneb kümnest provintsist ja kolmest territooriumist.

Kanada on hõredalt asustatud riik ning suurema osa riigi alast hõlmavad metsad, tundra ja mäed. Kanada on tugevalt linnastunud ning suur osa elanikkonnast on koondunud riigi lõunapiiri lähedal asuvatesse linnadesse. Riigi pealinn on Ottawa ning suurimad linnastud on Toronto, Montréal ja Vancouver.

Enne eurooplaste saabusid olid põlisrahvad elanud praeguse Kanada alal tuhandeid aastaid. 16. sajandi esimesel poolel rajasid Kanadasse esimesed kolooniad Prantsusmaa ja Suurbritannia. 1. juulil 1867 ühinesid kolm kolooniat ning moodustasid osaliselt autonoomse föderatiivse Kanada dominiooni. 1931. aastal tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku iseseisvust, kuid täieliku iseseisvuse saavutas Kanada alles 1982. aastal.

Kanada on föderatiivne parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuninganna Elizabeth II. Kanada on rahvastiku koosseisu poolest üks mitmekesisemaid ja multikultuurilisemaid riike maailmas. Kanadal on kaks riigikeelt – inglise ja prantsuse. Kanada on sisemajanduse kogutoodangult maailmas kümnendal kohal ning riigi majandus tugineb põhiliselt rikkalikel loodusvaradel ja hästi arenenud rahvusvahelisel kaubandusvõrgul.

Etümoloogia Edit

Nimi "Kanada" tuleneb St. Lawrence'i irokeeside sõnast kanata, mis tähendab 'küla' või 'asula'.

Geograafia Edit

Next Pikemalt artiklis Kanada geograafia
Canada-satellite

Kanada satelliitpilt

Kanada pindala on 9 984 670 km², millega see on pindalalt maailmas Venemaa järel teisel kohal. Kanada paikneb Põhja-Ameerika mandri põhjaosas ja hõlmab sellest umbes kaks viiendikku.[1] Loodusolud erinevad piirkonniti väga suuresti. Suurim ulatus idast läände (Newfoundlandi saarelt Alaska piirini) on 5514 kilomeetrit ja põhjast lõunasse (Ellesmere'i saarelt Erie järves asuva Middle Islandini) 4634 kilomeetrit.[2]

Geograafiliselt võib Kanada jagada kuueks piirkonnaks: Kanada kilp, Atlandi-äärsed madalmäestikud, Saint Lawrence'i jõe ja Suure järvistu äärne madalik, Kesktasandiku ja Suure tasandiku alad (preeriatasandik), Kordiljeerid ning Arktika saarestik. Kõige ulatuslikum neist on eelkambriumi kristalseist kivimitest koosnev Kanada kilp, mis riigi alast ligikaudu poole. Selle piirkonnas on samuti lõunast ja läänest Hudsoni lahte ääristav 200–250 kilomeetri laiune rannikumadalik.[2] Québeci provintsist idasse jäävad Kanadasse ulatuvad Apalatšid. Alberta, Saskatchewani ja Manitoba provintsi ulatub Suure tasandiku põhjaosa. Riigi lääneosa hõlmavad Kordiljeerid, mille idaosa moodustavad Kaljumäestik ja Mackenzie mäestik lääneosa Rannikuahelik ning äärmise loodeosa Saint Eliase ahelik, kus paikneb Kanada kõrgeim tipp Mount Logan (5959 m). Kaljumäestiku ja Rannikuaheliku vahel paikneb mitu sügavate orgudega liigestatud lavamaad.[2] Umbes viiendiku Kanada alast hõlmavad siseveekogud ja märgalad. Suurimad järved on USA piiril asuvad Suurde järvistusse kuuluvad Ülemjärv, Huroni järv, Erie järv ja Ontario järv, Loodealadel paiknevad Suur Karujärv, mis on Kanada suurim järv (pindala 31 153 km²), ja Suur Orjajärv, mis on Põhja-Ameerika sügavaim järv (sügavus 614 meetrit), ning Manitoba provintsis asuv Winnipegi järv. Kanada pikim jõgi on Põhja-Jäämerre suubuv Mackenzie (4241 km), mille valgla on umbes 1,8 miljonit ruutkilomeetrit. Hudsoni lahte suubuvad Churchill, Saskatchewan ja Nelson. Paljud suured jõed läbivad mitut järve. Pikim Vaiksesse ookeani suubuv jõgi on Fraser.

Kliima Edit

Kanada kliima varieerub piirkonniti. Suur osa riigi mandriosa asub parasvöötmes ja Lähis-Arktikas. Mandri äärmine põhjaosa ja Arktika saarestik ulatuvad arktilisse vöötmesse. Kanada lõunaosas valitseb külma talvede ja mõõdukalt sooja suvedega parasvöötme mandriline kliima. [2]

Talvel valitsevad üle riigi üldiselt tugevad miinuskraadid, välja arvatud merelise kliimaga läänerannikul, kus jaanuari keskmine õhutemperatuur on 3 °C. Külmale arktilisele õhule avatud riigi lõunaosas on keskmine õhutemperatuur talvel –15 °C kuni –25 °C, Saint Lawrence'i jõe ja Suure järvistu äärsel madalikul –4 °C kuni –12 °C ning Atlandi ranniku piirkonnas –4 °C kuni –5 °C. Keskmine õhutemperatuur on riigi lõunaosas 15–20 °C, kuid tänu Mehhiko lahelt kanduvale soojale õhule võib õhutemperatuur küündida ligi 40 kraadini. Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani rannikul püsib juuli keskmine õhutemperatuur vahemikus 15–19 °C ning Saint Lawrence'i jõe ja Suure järvistu äärsel madalikul 19–24 °C. Lähisarktilise kliimaga mandri põhjaosas on keskmine õhutemperatuur jaanuaris –25 °C kuni –35 °C ja juulis 5–15 °C.[2]

Kõige niiskem on riigi läänerannikul, kus aastane sademetehulk ulatub 2500–2800, kohati 4000–5000 millimeetrini. Pärast Rannikuaheliku ületamist muutub Vaikselt ookeanilt kanduv õhk kuivaks ning Kaljumäestikus ja preeriaaladel sajab aastas ainult 250–450 mm. Saint Lawrence'i jõe ja Suure järvistu Labradori poolsaar äärsel madalikul sajab 750–1000 mm/a. Sademete hulk väheneb Atlandi rannikult Suure tasandiku ja põhja suunas.[2]

Elustik Edit

Taiga Landscape in Canada

Kanada taiga

Enam kui poole Kanada territooriumist hõlmavad metsad. Ligi tuhande kilomeetri laiune metsavöönd ulatub riigi läänerannikult Labradori poolsaarelt idarannikuni, hõlmates 38% riigi territooriumist ja 8,6% maailma metsadest.[3] Metsavööndist põhja pool on vähese taimestikuga tundravöönd. Arktika saarestiku põhjaosas on jää- ja külmakõrb.

Peamised puuliigid okasmetsavööndis on kanda kuusk, must kuusk, palsamnulg ja hall mänd, kuid esinevad ka mõned heitlehised puud, näiteks ameerika haab ja paberikask. Riigi idaosa Suure järvistust kuni Atlandi ookeani rannikuni hõlmavad peamiselt segametsad, kus on esindatud muuhulgas suhkruvaher ja punane vaher, ameerika pöök, kask, mänd ja kanada tsuuga. Segametsade pindala on ulatuslikku raie tõttu oluliselt vähenenud. Kaljumäestikus kasvavad kuusk, harilik ebatsuuga ja keerdmänd. Niiske kliimaga Vaikse ookeani rannikul domineerivad harilik ebatsuuga, hiigel-elupuu ja tsuuga. Preerialad on põllustatud või kasutatakse neid karjamaana.[2]

Polarfuchs 1 2004-11-17

Polaarrebane

Tänu mitmekesistele loodusoludele ja võrdlemisi hõredale inimasustusele on Kanada loomastik liigi- ja isendirikas. Levinumad suurimetajad on ameerika piison, muskusveis, põder, vapiti, karibu, valgesaba-pampahirv ja mustsaba-hirv, mägedes elutsevad lumekits ja lumelammas. Kiskjalistest on esindatud teiste seas grisli, baribal, jääkaru, hunt, koiott ja punailves. Põhja-Jäämere rannikul elab mitut liiki loivalisi, sh morsk, randal ja viigerhüljes.

Samuti on liigirohke Kanada linnustik, eriti palju on veelinde, näiteks alk, kanada lagle, lumehani, partlased ja kajaklased. Maismaalindude seas on tähelepanuväärsemad nurm- ja rabakana, lumekakk, preeriakudres, kotkad ja rähnlased.

Kaitsealad Edit

Next Pikemalt artiklis Kanada rahvuspargid

Kanadas on 39 rahvusparki. Vanim rahvuspark on Alberta provintsis asuv Banffi rahvuspark, mis loodi 1885. aastal. Kümme rahvusparki on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lisaks on rajatud reservaate ja provintsiparke.

Keskkonnaprobleemid Edit

Mitmete liikide elupaiku ohustavad ulatuslik lageraie, sagedased metsatulekahjud ja metsade asendandumine muu maakasutusega. Kanadas raiutakse metsatööstuse tõttu igal aastal umbes miljon hektar metsa. Lisaks on metsade vähenemise põhjusteks uute põllumaade rajamine (41%), maavarade kaevandamine (naftaliiv, maagaas; 37%), infrastruktuuri (teed, torujuhtmed) rajamine, linnade laienemine ja puhkemajandus (12%), samuti jõgede paisutamine ja veehoidlate rajamine (1%). 2010. aastal sõlmisid 19 suurt metsatööstusettevõtet ja seitse juhtivat keskkonnaorganisatsiooni Kanada boreaalse metsa kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise ja kaitse nimel.[3]

Riik Edit

Haldusjaotus Edit

Kanada on jagatud 10 provintsiks ja 3 territooriumiks.

Nimi Tüüp Pealinn Loomine Pindala Elanikke
(2012)
Flag of Alberta AlbertaProvintsEdmonton1905661 848 km²3 847 119
Flag of British Columbia Briti ColumbiaProvintsVictoria1871944 735 km²4 606 451
Flag of the Northwest Territories LoodealadTerritooriumYellowknife18701 346 106 km²43 247
Flag of Manitoba ManitobaProvintsWinnipeg1870647 797 km²1 261 498
Flag of Newfoundland and Labrador Newfoundland ja LabradorProvintsSt. John’s1949405 212 km²509 348
Flag of New Brunswick New BrunswickProvintsFredericton186772 908 km²755 381
Flag of Nova Scotia Nova ScotiaProvintsHalifax186755 284 km²944 968
Flag of Nunavut NunavutTerritooriumIqaluit19992 093 190 km²33 588
Flag of Ontario OntarioProvintsToronto18671 076 395 km²13 472 438
Flag of Prince Edward Island Prints Edwardi saarProvintsCharlottetown18735660 km²146 070
Flag of Quebec QuebecProvintsQuébec18671 542 056 km²8 028 434
Flag of Saskatchewan SaskatchewanProvintsRegina1905651 036 km²1 072 082
Flag of Yukon YukonTerritooriumWhitehorse1898482 443 km²35 010

Rahvastik Edit

Suurimad linnad Edit

Koht Linn Provints Elanikke (2011)
1. Toronto Ontario 6 150 000
2. Montréal Quebec 1 649 519
3. Calgary Alberta 1 096 833
4. Ottawa Ontario 883 391
5. Edmonton Alberta 812 201
6. Mississauga Ontario 713 443
7. Winnipeg Manitoba 663 617
8. Vancouver Briti Columbia 603 502
9. Brampton Ontario 523 911
10. Hamilton Ontario 519 949
11. Québec Québec 516 622

Majandus Edit

Kanada metsatööstus on hästi arenenud ja mitmekülge. Kanada paikneb maailmas esirinnas paljude metsasaaduste, näiteks saematerjali, tselluloosi ja paberi toomise ning ekspordi poolest. Kõige suurem osa metsatööstuse toodetest läheb USA-sse, kuid viimastel aastakümnetel üha enam ka Aasiasse.[3]

Valuuta Edit

Rahaühik on Kanada dollar (CAD).

Kultuur Edit

Sport Edit

Québec-Drummondville-LHJMQ-2012-7

Jäähoki on Kanada rahvuslik talispordiala

Kanada ametlikud rahvusspordialad on jäähoki ja kahvpall ehk lacrosse. Populaarseim spordiala on jäähoki. Põhja-Ameerika jäähoki kõrgliigas NHL mängib seitse Kanada klubi, kuid Kanada päritolu mängijaid on teistes klubides rohkem, kui ühestki teisest riigist. Kanada jäähokimängijad Wayne Gretzky ja Gordie Howe on sageli valitud kõigi aegade parimate sekka.

Samuti on populaarsed jääkeegel ja kanada jalgpall. Palju harrastajaid on ka golfis, pesapallis, suusaspordis, jalgpallis, võrkpall ja korvpallis, kuid nendel aladel ei ole Kanada sportlaste rahvusvaheline haare nii suur.

Kanadas on toimunud kolmed olümpiamängud: 1976. aastal võõrustas Montréal suveolümpiamänge, 1988. aastal Calgary taliolümpiamänge ja 2010. aastal Vancouver taas taliolümpiamänge. Suveolümpiamängudel on Kanada sportlased osalenud kõikidel kordadel, välja arvatud 1980. aasta mängudel.

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Canada

Võeti kasutusele 15 II 1965. Kangas on jagatud vertikaalselt kolmeks väljaks (punane, valge, punane) ja valge välja keskel on 11 tipuga punane vahtraleht.

Vapp Edit

Coat of arms of Canada rendition

Võeti kasutusele 21 XI 1921. Vapi eeskujuks oli Suurbritannia vapp.

Hümn Edit

Riigihümn on "O Canada". Prantsusekeelsed sõnad Adolphe-Basile Routhier, ingliskeelsed sõnad Robert Stanley Weir, viis Calixa Lavallée. Riigihümnina 1980. aastat.

Viited Edit

  1. Canada. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 8.4.2018
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Kanda. ents.ee. Vaadatud 8.4.2018
  3. 3,0 3,1 3,2 Liiber, Ülle; Kull, Ain; Rootsmaa, Vaike; Pragi, Uudo (2017). Geograafia gümnaasiumile. III kursus. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid. Eesti Loodusfoto, lk 78. ISBN 978-9949-460-27-4. 
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.