Kanada

Canada (inglise, prantsuse)
Hümn: "God Save the Queen"
Pealinn		Ottawa
Rahvaarv		35 151 728 (2016)
Pindala		9 984 670 km²
Ametlikud keeled		inglise, prantsuse
Rahvuspüha		1. juuli
Rahaühik		Kanada dollar ($) (CAD)
Tippdomeen		.ca

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas. See ulatub Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini ja Põhja-Jäämereni põhjas. Kanada on pindalalt maailma teine riik. Kanadal on Ameerika Ühendriikidega pikim kahe riigi vaheline maismaapiir. Kanada koosneb kümnest provintsist ja kolmest territooriumist.

Kanada on hõredalt asustatud riik ning suurema osa riigi alast hõlmavad metsad, tundra ja mäed. Kanada on tugevalt linnastunud ning suur osa elanikkonnast on koondunud riigi lõunapiiri lähedal asuvatesse linnadesse. Riigi pealinn on Ottawa ning suurimad linnastud on Toronto, Montréal ja Vancouver.

Enne eurooplaste saabusid olid põlisrahvad elanud praeguse Kanada alal tuhandeid aastaid. 16. sajandi esimesel poolel rajasid Kanadasse esimesed kolooniad Prantsusmaa ja Suurbritannia. 1. juulil 1867 ühinesid kolm kolooniat ning moodustasid osaliselt autonoomse föderatiivse Kanada dominiooni. 1931. aastal tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku iseseisvust, kuid täieliku iseseisvuse saavutas Kanada alles 1982. aastal.

Kanada on föderatiivne parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuninganna Elizabeth II. Kanada on rahvastiku koosseisu poolest üks mitmekesisemaid ja multikultuurilisemaid riike maailmas. Kanadal on kaks riigikeelt – inglise ja prantsuse. Kanada on sisemajanduse kogutoodangult maailmas kümnendal kohal ning riigi majandus tugineb põhiliselt rikkalikel loodusvaradel ja hästi arenenud rahvusvahelisel kaubandusvõrgul.

Etümoloogia

Nimi "Kanada" tuleneb St. Lawrence'i irokeeside sõnast kanata, mis tähendab 'küla' või 'asula'.

Geograafia

 Pikemalt artiklis Kanada geograafia

Kanada satelliitpilt

Kanada pindala on 9 984 670 km², millega see on pindalalt maailmas Venemaa järel teisel kohal. Kanada paikneb Põhja-Ameerika mandri põhjaosas ja hõlmab sellest umbes kaks viiendikku. Loodusolud erinevad piirkonniti väga suuresti. Suurim ulatus idast läände (Newfoundlandi saarelt Alaska piirini) on 5514 kilomeetrit ja põhjast lõunasse (Ellesmere'i saarelt Erie järves asuva Middle Islandini) 4634 kilomeetrit.

Geograafiliselt võib Kanada jagada kuueks piirkonnaks: Kanada kilp, Atlandi-äärsed madalmäestikud, Saint Lawrence'i jõe ja Suure järvistu äärne madalik, Kesktasandiku ja Suure tasandiku alad (preeriatasandik), Kordiljeerid ning Arktika saarestik. Kõige ulatuslikum neist on eelkambriumi kristalseist kivimitest koosnev Kanada kilp, mis riigi alast ligikaudu poole. Selle piirkonnas on samuti lõunast ja läänest Hudsoni lahte ääristav 200–250 kilomeetri laiune rannikumadalik. Québeci provintsist idasse jäävad Kanadasse ulatuvad Apalatšid. Alberta, Saskatchewani ja Manitoba provintsi ulatub Suure tasandiku põhjaosa. Riigi lääneosa hõlmavad Kordiljeerid, mille idaosa moodustavad Kaljumäestik ja Mackenzie mäestik lääneosa Rannikuahelik ning äärmise loodeosa Saint Eliase ahelik, kus paikneb Kanada kõrgeim tipp Mount Logan (5959 m). Kaljumäestiku ja Rannikuaheliku vahel paikneb mitu sügavate orgudega liigestatud lavamaad. Umbes viiendiku Kanada alast hõlmavad siseveekogud ja märgalad. Maailma 13 suuremast järvest seitse asuvad Kanadas. Suurimad järved on USA piiril asuvad Suurde järvistusse kuuluvad Ülemjärv, Huroni järv, Erie järv ja Ontario järv, Loodealadel paiknevad Suur Karujärv, mis on Kanada suurim järv (pindala 31 153 km²), ja Suur Orjajärv, mis on Põhja-Ameerika sügavaim järv (sügavus 614 meetrit), ning Manitoba provintsis asuv Winnipegi järv. Kanada pikim jõgi on Põhja-Jäämerre suubuv Mackenzie (4241 km), mille valgla on umbes 1,8 miljonit ruutkilomeetrit. Hudsoni lahte suubuvad Churchill, Saskatchewan ja Nelson. Paljud suured jõed läbivad mitut järve. Pikim Vaiksesse ookeani suubuv jõgi on Fraser.

Banffi rahvuspark

Niagara juga

Tundra Nunavutis

Kliima

Kanada kliima varieerub piirkonniti. Suur osa riigi mandriosa asub parasvöötmes ja Lähis-Arktikas. Mandri äärmine põhjaosa ja Arktika saarestik ulatuvad arktilisse vöötmesse. Kanada lõunaosas valitseb külma talvede ja mõõdukalt sooja suvedega parasvöötme mandriline kliima.

Talvel valitsevad üle riigi üldiselt tugevad miinuskraadid, välja arvatud merelise kliimaga läänerannikul, kus jaanuari keskmine õhutemperatuur on 3 °C. Külmale arktilisele õhule avatud riigi lõunaosas on keskmine õhutemperatuur talvel –15 °C kuni –25 °C, Saint Lawrence'i jõe ja Suure järvistu äärsel madalikul –4 °C kuni –12 °C ning Atlandi ranniku piirkonnas –4 °C kuni –5 °C. Keskmine õhutemperatuur on riigi lõunaosas 15–20 °C, kuid tänu Mehhiko lahelt kanduvale soojale õhule võib õhutemperatuur küündida ligi 40 kraadini. Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani rannikul püsib juuli keskmine õhutemperatuur vahemikus 15–19 °C ning Saint Lawrence'i jõe ja Suure järvistu äärsel madalikul 19–24 °C. Lähisarktilise kliimaga mandri põhjaosas on keskmine õhutemperatuur jaanuaris –25 °C kuni –35 °C ja juulis 5–15 °C.

Kõige niiskem on riigi läänerannikul, kus aastane sademetehulk ulatub 2500–2800, kohati 4000–5000 millimeetrini. Pärast Rannikuaheliku ületamist muutub Vaikselt ookeanilt kanduv õhk kuivaks ning Kaljumäestikus ja preeriaaladel sajab aastas ainult 250–450 mm. Saint Lawrence'i jõe ja Suure järvistu Labradori poolsaar äärsel madalikul sajab 750–1000 mm/a. Sademete hulk väheneb Atlandi rannikult Suure tasandiku ja põhja suunas.

Elustik

Kanada taiga

Enam kui poole Kanada territooriumist hõlmavad metsad. Ligi tuhande kilomeetri laiune metsavöönd ulatub riigi läänerannikult Labradori poolsaarelt idarannikuni, hõlmates 38% riigi territooriumist ja 8,6% maailma metsadest. Metsavööndist põhja pool on vähese taimestikuga tundravöönd. Arktika saarestiku põhjaosas on jää- ja külmakõrb.

Peamised puuliigid okasmetsavööndis on kanda kuusk, must kuusk, palsamnulg ja hall mänd, kuid esinevad ka mõned heitlehised puud, näiteks ameerika haab ja paberikask. Riigi idaosa Suure järvistust kuni Atlandi ookeani rannikuni hõlmavad peamiselt segametsad, kus on esindatud muuhulgas suhkruvaher ja punane vaher, ameerika pöök, kask, mänd ja kanada tsuuga. Segametsade pindala on ulatuslikku raie tõttu oluliselt vähenenud. Kaljumäestikus kasvavad kuusk, harilik ebatsuuga ja keerdmänd. Niiske kliimaga Vaikse ookeani rannikul domineerivad harilik ebatsuuga, hiigel-elupuu ja tsuuga. Preerialad on põllustatud või kasutatakse neid karjamaana.

Polaarrebane

Tänu mitmekesistele loodusoludele ja võrdlemisi hõredale inimasustusele on Kanada loomastik liigi- ja isendirikas. Levinumad suurimetajad on ameerika piison, muskusveis, põder, vapiti, karibu, valgesaba-pampahirv ja mustsaba-hirv, mägedes elutsevad lumekits ja lumelammas. Kiskjalistest on esindatud teiste seas grisli, baribal, jääkaru, hunt, koiott ja punailves. Põhja-Jäämere rannikul elab mitut liiki loivalisi, sh morsk, randal ja viigerhüljes.

Samuti on liigirohke Kanada linnustik, eriti palju on veelinde, näiteks alk, kanada lagle, lumehani, partlased ja kajaklased. Maismaalindude seas on tähelepanuväärsemad nurm- ja rabakana, lumekakk, preeriakudres, kotkad ja rähnlased.

Kaitsealad

 Pikemalt artiklis Kanada rahvuspargid

Kanadas on 39 rahvusparki. Vanim rahvuspark on Alberta provintsis asuv Banffi rahvuspark, mis loodi 1885. aastal. Kümme rahvusparki on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lisaks on rajatud reservaate ja provintsiparke.

Keskkonnaprobleemid

Mitmete liikide elupaiku ohustavad ulatuslik lageraie, sagedased metsatulekahjud ja metsade asendandumine muu maakasutusega. Kanadas raiutakse metsatööstuse tõttu igal aastal umbes miljon hektar metsa. Lisaks on metsade vähenemise põhjusteks uute põllumaade rajamine (41%), maavarade kaevandamine (naftaliiv, maagaas; 37%), infrastruktuuri (teed, torujuhtmed) rajamine, linnade laienemine ja puhkemajandus (12%), samuti jõgede paisutamine ja veehoidlate rajamine (1%). 2010. aastal sõlmisid 19 suurt metsatööstusettevõtet ja seitse juhtivat keskkonnaorganisatsiooni Kanada boreaalse metsa kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise ja kaitse nimel.

Riik

Haldusjaotus

Kanada on jagatud 10 provintsiks ja 3 territooriumiks.

Nimi	Tüüp	Pealinn	Loomine	Pindala	Elanikke (2012)
Alberta	Provints	Edmonton	1905	661 848 km²	3 847 119
Briti Columbia	Provints	Victoria	1871	944 735 km²	4 606 451
Loodealad	Territoorium	Yellowknife	1870	1 346 106 km²	43 247
Manitoba	Provints	Winnipeg	1870	647 797 km²	1 261 498
Newfoundland ja Labrador	Provints	St. John’s	1949	405 212 km²	509 348
New Brunswick	Provints	Fredericton	1867	72 908 km²	755 381
Nova Scotia	Provints	Halifax	1867	55 284 km²	944 968
Nunavut	Territoorium	Iqaluit	1999	2 093 190 km²	33 588
Ontario	Provints	Toronto	1867	1 076 395 km²	13 472 438
Prints Edwardi saar	Provints	Charlottetown	1873	5660 km²	146 070
Québec	Provints	Québec	1867	1 542 056 km²	8 028 434
Saskatchewan	Provints	Regina	1905	651 036 km²	1 072 082
Yukon	Territoorium	Whitehorse	1898	482 443 km²	35 010

Rahvastik

Suurimad linnad

Toronto

Koht	Linn	Provints	Elanikke (2016)
1.	Toronto	Ontario	2 731 571
2.	Montréal	Québec	1 704 694
3.	Calgary	Alberta	1 239 220
4.	Ottawa	Ontario	934 243
5.	Edmonton	Alberta	932 546
6.	Mississauga	Ontario	721 599
7.	Winnipeg	Manitoba	705 224
8.	Vancouver	Briti Columbia	631 486
9.	Brampton	Ontario	593,638
10.	Hamilton	Ontario	536 917
11.	Québec	Québec	531 902

Majandus

Kanada metsatööstus on hästi arenenud ja mitmekülge. Kanada paikneb maailmas esirinnas paljude metsasaaduste, näiteks saematerjali, tselluloosi ja paberi toomise ning ekspordi poolest. Kõige suurem osa metsatööstuse toodetest läheb USA-sse, kuid viimastel aastakümnetel üha enam ka Aasiasse.

Valuuta

Rahaühik on Kanada dollar (CAD).

Kultuur

Sport

Jäähoki on Kanada rahvuslik talispordiala

Kanada ametlikud rahvusspordialad on jäähoki ja kahvpall ehk lacrosse. Populaarseim spordiala on jäähoki. Põhja-Ameerika jäähoki kõrgliigas NHL mängib seitse Kanada klubi, kuid Kanada päritolu mängijaid on teistes klubides rohkem, kui ühestki teisest riigist. Kanada jäähokimängijad Wayne Gretzky ja Gordie Howe on sageli valitud kõigi aegade parimate sekka.

Samuti on populaarsed jääkeegel ja kanada jalgpall. Palju harrastajaid on ka golfis, pesapallis, suusaspordis, jalgpallis, võrkpall ja korvpallis, kuid nendel aladel ei ole Kanada sportlaste rahvusvaheline haare nii suur.

Kanadas on toimunud kolmed olümpiamängud: 1976. aastal võõrustas Montréal suveolümpiamänge, 1988. aastal Calgary taliolümpiamänge ja 2010. aastal Vancouver taas taliolümpiamänge. Suveolümpiamängudel on Kanada sportlased osalenud kõikidel kordadel, välja arvatud 1980. aasta mängudel.

Sümboolika

• Rahvusvärvid on punane ja valge.
• Rahvusloomad on kobras ja Kanada hobune.
• Rahvuspuu on vaher.

Lipp

Võeti kasutusele 15 II 1965. Kangas on jagatud vertikaalselt kolmeks väljaks (punane, valge, punane) ja valge välja keskel on 11 tipuga punane vahtraleht.

Vapp

Võeti kasutusele 21 XI 1921. Vapi eeskujuks oli Suurbritannia vapp.

Hümn

Riigihümn on "O Canada". Prantsusekeelsed sõnad Adolphe-Basile Routhier, ingliskeelsed sõnad Robert Stanley Weir, viis Calixa Lavallée. Riigihümnina 1980. aastat.