FANDOM


Kaljudamaan
Rock hyrax (Procavia capensis) 2
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Küüniskabjalised Hyracoidea
Sugukond: Damaanlased Procaviidae
Perekond: Pantholops
Storr, 1780
Liik: Kaljudamaan
Ladinakeelne nimetus
Procavia capensis
(Pallas, 1766)
Dassie 2

Päikese käes peesitav kaljudamaan

Kaljudamaan (Procavia capensis) on küüniskabjaliste seltsi damaanlaste sugukonda kuuluv imetaja. Ta on küüniskabjaliste seltsi üks viiest elusolevast liigist ja oma perekonna ainus esindaja.

Sarnaselt ülejäänud küüniskabjalistega on kaljudamaan keskmist kasvu maismaaimetaja. Täiskasvanud isendi pikkus on kuni 50 cm. Ta kaalub keskmiselt 4–5 kg. Isased on emastest umbes 10% raskemad. Tal on lühikesed kõrvad ja lühike saba. Karv on paks ja hallikaspruun, kuid see võib erinevates keskkondades erineda: näiteks on niiskemates elupaikades elavate kaljudamaanide kasukas tumepruun ja kõrbetes elavatel isenditel helehall.

Kõikidel damaanidel on eriline seljanääre, mis eritab lõhna ning mida kasutatakse sotsiaalseks kommunikeerimiseks ja territooriumi märgistamiseks.

Kaljudamaan on koos teiste küüniskabjaliste ja lamantiinidega elevandile kõige lähedasemas suguluses olevad loomad. Kaljudamaanil on kaks esileulatuvat lõikehammast, mis meenutavad elevandi võhkasid.

Rock Hyrax area

Kaljudamaani levila

Kaljudamaan on levinud mitmel pool Aafrikas ja Lähis-Idas kuni 4200 meetri kõrgusel merepinnast. Ta elutseb kaljustes piirkondades, kus leidub piisavalt paiku vaenlaste eest peitu pugemiseks.

Kaljudamaanid elavad kolooniates. Domineeriv isane kaitseb ja valvab kolooniat. Kaljudamaanil on palju vaenlasi, teiste seas leopard, egiptuse kobra, lärmakas aafrikarästik, hieroglüüfpüüton, karakal, hüäänkoer, mustkotkas, haugaslased ja kakulised.

Kaljudamaan toitub erinevates taimedest, kuid võib süüa ka putukaid ja tõuke. Nad otsivad oma peidupaigast toitu kuni 50 meetri raadiuses. Toitu otsitakse rühmades ning üks või enam looma peavad teiste üle valvet. Kuigi näiliselt kohmakale kehaehitusele võivad kaljudamaanid ronida ka puudel.

Pesakonda kuulub 2–4 poega. Tiinus kestab 6–7 kuud, mis on looma suuruse kohta küllaltki pikk. Pojad on sündinud arenenud, silmad on täielikult avanenud ja karvkate on terviklik. Suguküpsuse saavutab kaljudamaan 16 kuu vanuselt. Kaljudamaani eluiga on umbes 10 aastat.

Kaljudamaan on võimeline tekitama umbes 20 erinevat häälitsust. Kaljudamaan veedab 95% ajast puhates. Sageli peesitavad nad päikese käes.[2]

Kaljudamaani väljaheidetest ja uriinist koosnevat massi on Lõuna-Aafrika meditsiinis kasutatud erinevate haiguste, sealhulgas epilepsia ja krampide raviks.

ViitedEdit