| Kalifornia kondor | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Kalifornia kondor San Diego loomaaias USA-s
| ||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
| ||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Gymnogyps californianus (Shaw, 1797) |
Kalifornia kondor (Gymnogyps californianus) on kondoriliste seltsi kondorlaste sugukonda kuuluv linnuliik. Ta on Põhja-Ameerika suurim maismaalind.
Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult 1797. aastal inglise loodusteadlane George Shaw, kes andis talle nimeks Vultur californianus. See paigutati algselt samasse perekonda koos andi kondoriga (Vultur gryphus), kuid kuna andi kondor erineb kalifornia kondorist nii välimuselt kui ka käitumiselt, paigutati kalifornia kondor eraldi monotüüpsesse perekonda. Perekonna nimi Gymnogyps on tuletatud vanakreekakeelsest sõnadest γυμνος (gymnos), mis tähendab 'paljas', ja γυψ (gyps), mis tähendab 'raisakotkas'. Liigiepiteet californianus tuleb tema elupaigast Californias.
Tema sulestik on üleni must, kuid tiibade alumistel pooltel on suured valged laigud. Tal on hallikad jalad ja nokk, silmad on pruunikaspunased. Pea on suurelt jaolt sulgedeta ning nahavärv ulatub hallist noorlindudel kuni erkoranžini täiskasvanutel.
Emased on isastest veidi väiksemad. Kehapikkus on linnul 109–140 cm. Tema tiibade siruulatus on kuni 3 meetrit, mis on suurim Põhja-Ameerika lindudel. Ta kaalub 7–14 kg ja kuulub sellega Põhja-Ameerika suurimate lindude hulka. Erilisi häälitsusi peale urisemise ja kähisemise kondorid ei tee.[2]
Kalifornia kondor
Ta elutseb kivistel võsamaadel, okasmetsades ja tammesavannides. Neid võib sageli kohata kaljude ja suurte puude juures, kus asuvad nende pesad. Linnu kaitseks on loodud kaks kaitseala.
Kalifornia kondor on raipesööja ehk ta toitub suurel hulgal raibetest. Toidu otsingul võivad nad rännata kuni 250 km.
Kalifornia kondor on üks kõige pikema elueaega lind, kes võib elada kuni 60-aastaseks. Suguküpsus saavutatakse 6. eluaastal. Kondor muneb tavaliselt üle aasta korraga ühe muna. Vangistuses võivad nad aastas muneda aga kuni kolm muna. Kalifornia kondorite haudeaeg on 56 päeva.[2]
Kalifornia kondor lendamas
Kalifornia kondori arvukus langes 20. sajandil kiiresti salaküttimise, pliimürgituse ja elupaikade hävimise tõttu. 1987. aastal vangistati kõik elusolevad 27 isendit. Vangistuses hakkas nende arvukus taas tõusma ja ning 1991. aastal viidi nad tagasi loodusesse. Kalifornia kondor on taaselustatud Põhja-Arizonas ja Lõuna-Utah's (sh Suure kanjoni ja Zioni rahvuspargis), California lõuna- ja keskosa rannikumägedes ning Mehhikos Baja California osariigi põhjaosas. Rahvusvaheline Looduskaitseliit loetleb ta äärmiselt ohustatud liikide hulka.
Kalifornia kondor on esinenud Põhja-Ameerika indiaanlaste mütoloogias ning on olnud neile tähtis sümbol. Indiaanlaste jutustustes esineb kondor erinevates rollides. Näiteks peavad vijotide hõim Californias lindu inimkonna taasloojaks, samas kui mõni teine hõim, näiteks monod, peavad teda hoopis kahjutoojaks.
Viited[]
- ↑ https://www.iucnredlist.org/species/22697636/131043782 (vaadatud 17.2.2019)
- ↑ 2,0 2,1 "Kondorite lootus". Eesti Loodus.