FANDOM


CorvusCC

Kaarna tähtkuju palja silmaga vaadelduna

Kaaren (Corvus) on lõunataeva väike tähtkuju. See asub Hüdra tähtkujust põhjas, millega on sellel mütoloogiline side. Tähtkujus asub 29 tähte, mille tähesuurus on 6,5 või väiksem. Neli heledamat tähte Gamma, Delta, Epsilon ja Beta Corvi moodustavad tähistaevas äratuntava nelinurga.

Tähtkuju pindala on 184 ruutkraadi ja see katab tähistaevast 0,446%. See on suuruselt 88 tähtkuju seas 70. kohal.

Tähtkuju heledaim täht on Gamma Corvi ehk Gienah, mille tähesuurus on 2,59. See on 190 valgusaasta kaugusel asuv vananev sinakasvalge täht, mille spektriklass on B8 III, ja mis on Päikesest umbes neli korda raskem. Heleduselt viienda tähe Eta Corvi ümbert on avastatud kaks tolmuketast

Kolmest tähesüsteemist on avastatud eksoplaneete ja neljas planeedisüsteem on veel kinnitamata.

Tähtkujus asuv TV Corvi on kääbusnoova, mis koosneb väga lähedasel orbiidil tiirlevast valgest ja pruunist kääbusest.

Kaarna ja Karika tähtkujus asub galaktikarühm, mis koosneb umbes 13–27 galaktikast. Tuntuim neist on galaktikapaar Antennae, mis koosneb kahest vastastikku mõjuvast galaktikast. Tähtkujus asub planetaarudu NGC 4361.

Tähtkuju ei ole Eestis vaadeldav.

Antennae Galaxies reloaded

Antenni galaktikad Kaarna tähtkujus

Kaaren on 48 Ptolemaiose tähtkuju seas ja on mugandus Babülooniast, kus see oli pühendatud vihma- ja tormijumalale Adadile. Vanakreeka mütoloogias on Kaaren seotud Karika ja Hüdra tähtkujuga. Jumal Apollon saatis kaarna ohverduse jaoks karikaga vett tooma. Kaaren maandus viigipuu lähedal ja jättis viigimarjade küpsemist oodates oma ülesande mitmeks päevaks unarusse. Kaaren naasis Apolloni juurde maoga (hüdra), keda ta süüdistas veeallika tõkestamises. Vihastatuna kaarna saamatusest saatis Apollon kaarna, karika ja mao taevasse ning karistuseks ei või kaaren niikaua juua, kui viigimarjad on küpsenud. Taevas valvab madu vett igavesti januse kaarna eest.[1]

Viited Edit

  1. Corvus. Constellations of Words

Välislingid Edit