Кыргыз Республикасы (kirgiisi)
Hümn: "Кыргыз Республикасынын Мамлекеттик Гимни"
PealinnBiškek
Rahvaarv5 964 897 (2020)[1]
Pindala199 951 km²
AjavööndUTC+6
Ametlikud keeledkirgiisi, vene
Rahvuspüha31. august (iseseisvuspäev)
RahaühikKõrgõzstani som (c) (KGS)
Liiklusparempoolne
Tippdomeen.kg
Suunakood996

Kõrgõzstan on merepiirita riik Kesk-Aasias. See piirneb põhjas Kasahstani, läänes Usbekistani, edelas Tadžikistani ja idas Hiinaga. Riigi pealinn ja suurim linn on Biškek.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

"Kõrgõzstan" ja "kirgiis" tuleneb arvatavasti turgi keelsest sõnast, mis tähendab 'nelikümmend'. See viitab kirgiiside eepose Manase neljakümnele klannile, mille ühendas legendaarne kangelane Uiguuri khaaniriigi vastu. 9. sajandil valitsesid uiguurid suurema osa Kesk-Aasiast, sh Kõrgõzstani.

40 kiirega Kõrgõzstani lipp tähendab neid neljakümmet hõimu.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgõzstani topograafiline kaart

Kõrgõzstani pindala on 199 951 km², millega on see maailmas 87. kohal. Maismaapiiri kogupikkus on 4573 km, millest 1314 km on piir Usbekistaniga, 1212 km Kasahstaniga, 1063 km Hiinaga ja 984 km Tadžikistaniga.[1]

Suurema osa riigist hõlmab Tian Shani mäestik. 94% riigist asub kõrgemal kui 1000 meetrit. Keskmine kõrgus merepinnast on 2988 m. Riigi kõrgeim tipp on Hiina piiril asuv Džengiš (7439 m).

Riigi kirdeosas asub väljavooluta järv Õsõk-Köl, mille pindala on 6236 km². See on Titicaca järel suuruselt teine mägijärv maailmas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Maa esmaasukad olid sküüdid.

19. sajandi teisel poolel läks Kõrgõzstani ala Venemaa kontrolli alla ja liideti Turkestani kindralkubermanguga. 1918. aastal sai see Turkestani ANSV osaks. 1924. aastal loodi Kara-Kirgiisi autonoomne oblast, mis nimetati 1925 Kirgiisi autonoomseks oblastiks. Aastatel 19261936 oli samades piirides Kirgiisi ANSV. 5. detsembril 1936 loodi Kirgiisi NSV. Nõukogude ajal tõmmatud piirid ei järginud etnilisi ega geograafilise sidususe piire.

Kõrgõzstan kuulutati iseseisvaks 31. augustil 1991.

Askar Akajevi autoritaarne režiim kukutati tulbirevolutsiooni käigus 2005. aasta märtsis. 2005. aastal toimunud presidendivalimised võitis endine peaminister Kurmanbek Bakijev. Ta valiti 23. juulil 2009 toimunud presidendivalimistel tagasi teiseks ametiajaks. 2010. aasta aprillis Bakijev kukutati. 2010. aasta juunis kiitis rahvahääletus heaks presidendivõimu kärpiva põhiseaduse.

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Parlamendihoone Biškekis

Kõrgõzstan on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president. Presidendi valib rahvas otsestel valimistel. Valimiste tulemus otsustakse absoluutse häälteenamusega. Kui ükski kandidaat ei saa esimeses voorus absoluutset enamust, korraldatakse teine voor. Presidendi ametiaeg kestab kuus aastat ja presidendi võib olla ametis ühe ametiaja. Alates 14. novembrist 2020 täidab presidendi kohustusi Talant Mamõtov. Senine president Sooronbaj Džeenbekov astus 2020. aasta oktoobris pärast samal kuul toimunud parlamendivalimistele järgnenud protestilainet tagasi. Valitsusjuht on peaminister. Peaministrikandidaadi esitab parlamendi enamuserakond või enamuskoalitsioon ning peaministri määrab ametisse president parlamendi heakskiidul. Alates 14. novembrist 2020 on täidab peaministri kohustusi Artjom Novikov. Senine peaminister Kubatbek Boronov astus samuti 2020. aasta oktoobris tagasi.[1]

Kõrgõzstani parlament on Džogorku Kengeš ehk Ülemnõukogu. Parlament on ühekojaline ja sinna kuulub 120 liiget.[1]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgõzstani oblastid ja keskalluvusega linnad

Kõrgõzstan jaguneb halduslikult seitsmeks oblastiks ja kaheks keskalluvusega linnaks. Oblastid jagunev rajoonideks.

Oblastid
# Oblast Halduskeskus Pindala km² Rahvaarv (2016)
2 Batkeni oblast Batken 17 000 492 600
3 Tšüj oblast Biškek 20 200 887 500
4 Džalal-Abadi oblast Džalal-Abad 33 700 1 146 500
5 Narõni oblast Narõn 45 200 277 600
6 Oši oblast 29 000 1 259 700
7 Talasi oblast Talas 11 400 251 300
8 Õsõk-Köli oblast Karakol 43 100 470 100
Keskalluvusega linnad
# Linn Pindala km² Rahvaarv (2016)
1 Biškek 169,9 958 500
9 182,5 275 700

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgõzstani mehed Narõni oblastis

2019. aasta seisuga moodustasid 73,5% rahvastikust kirgiisid, 14,7% usbkeid, 5,5% venelased ja 1,1% tunganid. Riigikeel on kiriigi keel, mida kõneleb 71,4% rahvastikust. Ametliku keele staatus on veel ka vene keelel, mida kõneleb 9% rahvastikust. 14,4% rahvastikust kõneleb usbeki keelt.[1]

2017. aasta hinnangul olid 90% rahvastikust moslemid (peamiselt sunniidid). Kristlaste osatähtsus oli 7%, sh vene õigeusu järgijaid 3%.[1]

Suurema osa Kõrgõzstani rahvastikust elab maal. Linnarahvastiku osatähtsus oli 2020. aasta seisuga ainult 36,9%. Kõige tihedamalt on asustatud riigi põhjaosa ja Biškeki linna ümbrus. Kõige hõredam on asustus riigi ida- ja kaguosas Tian Shani mäestikus.[1]

2020. aasta hinnangul oli keskmine eluiga 71,8 aastat (meestel 67,7 ja naistel 76,2).[1]

Suurimad linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Linn Oblast Elanikke (2013)
1. Biškek (Бишкек) Biškek 880 700
2. (Ош) Oši oblasti 235 000
3. Džalalabat (Жалалабат) Džalalabati oblast 94 300
4. Karakoł (Каракол) Õsõkköli oblast 67 700
5. Tokmok (Токмок) Tšüj oblast 55 800

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgõzstan on üks vaesemaid Nõukogude Liidu endiseid vabariike. Sisemajanduse kogutoodang oli 2019. aastal 8,4 miljardit dollarit. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2019. aastal 5253 dollarit, millega oli Kõrgõzstan maailmas 172. kohal ja edestas Nõukogude Liidu endistest vabariikidest ainult Tadžikistani. Alla vaesuspiiri elas 2015. aastal 32,1% elanikest.[1]

Loodusvarade hulka kuuluvad kuld, haruldased muldmetallid, kivisüsi, nafta ja maagaas. Lisaks leidub riigis nefeliini, elavhõbedat, vismutit, pliid ja tsinki.[1]

Põllumajanduslikku maad oli 2018. aasta seisuga 55,4%. Põllumajandussaaduste hulka kuuluvad piim, kartulid, suhkrupeet, mais, nisu, oder, tomatid, arbuusid, sibulad ja porgandid.[1]

Tööstusharude hulka kuuluvad väikemasinate tööstus, tekstiilitööstus, toiduainete töötlemine, tsemenditööstus, metsatööstus, kullatööstus ning jalanõude, sügavkülmikute ja mööbli tootmine. Tööstustoodangu kasv oli 2017. aastal hinnanguliselt 10,7%, millega paiknes Kõrgõzstani maailmas 11. kohal.[1]

Import ületab ekspordi. 2019. aastal oli hinnanguline ekspordimaht 2,742 miljardit dollarit. Tähtsamad ekspordipartnerid olid 2017. aastal Šveits (59,1%), Usbekistan (9,4%), Kasahstan (5,1%), Venemaa (4,9%) ja Suurbritannia (4%). Peamised ekspordiartiklid on kuld, puuvill, vill, riided, liha, elavhõbe, uraan, masinad ja jalanõud. 2019. aastal oli hinnanguline impordimaht 5,477 miljardit dollarit. Tähtsamad impordipartnerid olid 2017. aastal Hiina (32,6%), Venemaa (24,8%), Kasahstan (16,4%), Türgi (4,8%) ja USA (4,2%). Peamised impordiartiklid on nafta ja maagaas, masinad, kemikaalid ja toiduained.[1]

Valuuta[muuda | muuda lähteteksti]

Rahaühik on Kõrgõzstani som (KGS).

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kirgiiside jurtad

Kirgiiside rahvuseepos on "Manas", mis räägib kangelase Manase ja tema järeltulijate võitlusest uiguuride ja kalmõkkide vastu. Eepost on edasi kantud suulisel teel. Kirjalikult ilmus "Manas" esmakordselt alles 19. sajandil. Kuulsaim kirgiisi kirjanik on Tšõngõz Ajtmatov.

Kirgiiside traditsiooniline elamu on jurta. Enne kommunistlikku perioodi olid suurem osa kirgiisidest rändava eluviisiga ja elasid jurtades, kuid nomaadse eluviisiga kirgiise on ka tänapäeval. Nomaadse eluviisiga kirgiisid tegelevad karjakasvatusega. Karjatatakse peamiselt lambaid, kitsi ja hobuseid.

Toidukultuuris on olulisel kohal lamba-, veise- ja hobuseliha, samuti erinevad piimatooted. Tuntumad rahvusroad on bešbarmak – hobuseliha nuudlitega ja mantõ – hiiglaslikud pelmeenid. Populaarne jook on kumõss.

Rahvuspill on keelpill komuz.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsioonilised spordialad on ratsutamine ja maadlus. Üks omapärasemaid spordialasid on ka teistes Kesk-Aasia riikides levinud buzkashi, kus kahe meeskonna liikmed üritavad hobusega ratsutades looma korjust väravasse toimetada. Populaarsed spordialad on veel ka jalgpall ja jääpall.

Suveolümpiamängudel on Kõrgõzstan osalenud alates 1996. aasta mängudest ja taliolümpiamängudel 1994. aasta mängudest. Suveolümpiamängudelt on võidetud neli medalit, millest kolm maadluses ja üks judos.

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Lipp[muuda | muuda lähteteksti]

Flag of Kyrgyzstan.png

Võeti kasutusele 3. märtsil 1992. Kõrgõzstani plagu on punane. Lipu keskel olev sümbol kujutab karjuse telgi (jurta) punutud lage, mille kaudu pääseb telki valgus ja väljub suits. See viitab kirgiisi karjakasvatajate igivanale eluviisile, aja ja ruumi ühtsusele, elu allikale ja kodule. Stiliseeritud jurta on lipul kujutatud päikesena, millel on nelikümmend kiirt, mis tähistavad neljakümmet hõimu. Päike on valguse ja igavese elu sümbol.

Vapp[muuda | muuda lähteteksti]

National emblem of Kyrgyzstan.png

Võeti kasutusele 2. juunil 1992.

Hümn[muuda | muuda lähteteksti]

Riigihümn on "Ak möngülüü aska" (kirgiisi keeles "Кыргыз Республикасынын Мамлекеттик Гимни"). Riigihümnina alates 18. detsembrist 1992. Sõnade autorid on Djamil Sadykov ja Eshmambet Kuluev, viisi autorid Nasyr Davlesov ja Kalyi Moldobasanov.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 Kyrgyzstan. cia.gov. Vaadatud 15.3.2021

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.