FANDOM


Kõrgõzstan on merepiirita mägine riik Kesk-Aasias. Piirneb põhjas Kasahstani, läänes Usbekistani, edelas Tadžikistani ja idas Hiinaga.

Kõrgõzstan pealinn ja suurim linn on Biškek. Linna nimi tähendab kohalikes keeltes kumõssi valmistamise riistapuud, viit pealikku, viit mäetippu või kohta mägede all.

Etümoloogia Edit

"Kõrgõzstan" ja "kirgiis" tuleneb arvatavasti turgi keelsest sõnast, mis tähendab 'nelikümmend'. See viitab kirgiiside eepose Manase neljakümnele klannile, mille ühendas legendaarne kangelane Uiguuri khaaniriigi vastu. 9. sajandil valitsesid uiguurid suurema osa Kesk-Aasiast, sh Kõrgõzstani.

40 kiirega Kõrgõzstani lipp tähendab neid neljakümmet hõimu.

Ajalugu Edit

Maa esmaasukad olid sküüdid.

19. sajandi teisel poolel läks Kõrgõzstani ala Venemaa kontrolli alla ja liideti Turkestani kindralkubermanguga. 1918 sai see Turkestani ANSV osaks. 1924 loodi Kara-Kirgiisi autonoomne oblast, mis nimetati 1925 Kirgiisi autonoomseks oblastiks. 19261936 oli samades piirides Kirgiisi ANSV. 5 XII 1936 loodi Kirgiisi NSV. Nõukogude ajal tõmmatud piirid ei järginud etnilisi ega geograafilise sidususe piire.

Kõrgõzstan kuulutati iseseisvaks 31 VIII 1991.

Askar Akajevi autoritaarne režiim kukutati tulbirevolutsiooni käigus 2005. aasta märtsis. 2005 toimunud presidendivalimised võitis endine peaminister Kurmanbek Bakijev. Ta valiti 23 VII 2009 toimunud presidendivalimistel tagasi teiseks ametiajaks. 2010. aasta aprillis Bakijev kukutati. 2010. aasta juunis kiitis rahvahääletus heaks presidendivõimu kärpiva põhiseaduse.

Geograafia Edit

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Kliima Edit

Taimestik Edit

Loomastik Edit

Kaitsealad Edit

Riik Edit

Haldusjaotus Edit

Kõrgõzstan jaguneb halduslikult seitsmeks oblastiks ja kaheks keskalluvusega linnaks. Oblasatid jagunev rajoonideks.

Rahvastik Edit

Demograafilised näitajad Edit

Suurimad linnad Edit

Koht Linn Oblast Elanikke (2013)
1. Biškek (Бишкек) Biškek 880 700
2. (Ош) Oši oblasti 235 000
3. Džalalabat (Жалалабат) Džalalabati oblast 94 300
4. Karakoł (Каракол) Õsõkköli oblast 67 700
5. Tokmok (Токмок) Tšüj oblast 55 800

Majandus Edit

Valuuta Edit

Rahaühik on Kõrgõzstani som (KGS).

Kultuur Edit

Sport Edit

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Kyrgyzstan

Võeti kasutusele 3 III 1992. Kõrgõzstani plagu on punane. Lipu keskel olev sümbol kujutab karjuse telgi (jurta) punutud lage, mille kaudu pääseb telki valgus ja väljub suits. See viitab kirgiisi karjakasvatajate igivanale eluviisile, aja ja ruumi ühtsusele, elu allikale ja kodule. Stiliseeritud jurta on lipul kujutatud päikesena, millel on nelikümmend kiirt, mis tähistavad neljakümmet hõimu. Päike on valguse ja igavese elu sümbol.

Vapp Edit

National emblem of Kyrgyzstan

Võeti kasutusele 2 VI 1992.

Hümn Edit

Riigihümn on "Ak möngülüü aska" (1992). Sõnad Djamil Sadykov ja Eshmambet Kuluev, viis Nasyr Davlesov ja Kalyi Moldobasanov.